Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mageveekalad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kalad, särg, carassius, lota, mageveekalad, säga, harjus, hink, tõugjas, vingerjas, haug, esox, lucius, latikas, roosärg, ahven, angerjas, koger, lutsEesti kalad A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius
röövkaladel on seal hea oma saaki varitseda. Kalastik Kirjandusallikates on teateid 22 kalaliigi kohta- jõeforell (Salmo trutta morpha fario), vikerforell(Oncorhynchus mykiss), Pilt 6. Tippviidikas harjus (Thymallus thymallus), haug (Esox lucius), angerjas (Anguilla anguilla), särg (Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus) säinas (Leuciscus idus), lepamaim Pilt 4. Vaade paisjärvele (Phoxinus phoxinus), roosärg (Scardinius
2008. aastal valminud Eesti ohustatud liikide punases nimestikus aga järve-ahaskoodik puudub. 4 Suurselgrootuid esines 2008. aastal Vagula idakalda piirkonnast võetud proovist 21 taksonit. Üldarvukusest moodustasid 72 % surusääsklaste vastsed (Chironomidae). (Eesti väikejärvede seire 2008) Kalastiku seirel leiti 2008. aastal Vagulast 10 kalaliiki: latikas, kiisk, ahven, latikas, nurg, koha, särg, linask, roosärg ja viidikas. Aastatel 1994-2004 on kalastajate võrgupüükide saagis kaaluliselt domineerinud ahven, koha, haug, särg ja latikas. Kalastajate andmetes esines veel siig, karpkala, säinas, hõbekoger, jõeforell ja koger. (Eesti väikejärvede seire 2008). Jõevähk esineb Vagula järves hõredalt ning paiguti. 2003. a katsepüügil on tabatud 1 vähk põhjakalda piirkonnas (Hurt, 2004). Vähile sobivaid alasid on järves palju, arvesse võttes veekogu suurt pindala.
müüritulbad. 2.4 Kaitsealused liigid Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel hink(Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), võldas(Cottus gobio), paksukojaline jõekarp(Unio carassus). Isiklik kokkupuude kaitsealauste liikidega oli mul ligikaudu 15 kui mitte rohkem aastat tagasi, kui vanaisa kalavõrku sattus säga, kes kuulub II kaitsekategooriasse. 3. Veekogu iseloomustus 3.1 Veereziimi põhijooned Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustab enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud aravooluga jõgedel, nagu näiteks Emajõgi. Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandus umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad Võhandu ääres
meie igapäevasel toidulaual. Liigikirjeldused Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu. Sellesse seltsi kuulub 5 (või 6) sugukonda, kokku 320 perekonna ja vähemalt 3250 liigiga. Suurim karpkalaliste sugukond on karplased ehk karpkalalased. Karplased ehk karpkalalased: Särg (Rutilus rutilus) kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Neil on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres. (I) Teib (Leuciscus leuciscus) elutseb kiire vooluga jõgedes ja ojades, läbivooluga järvedes ja rannikumeres. Ta on parvekala, kes suuri rändeid ei soorita. Ta on poolsiirdekala, kes kevadel tõuseb kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. (I)
territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk.
territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala LESTALISED Lest Kamm
Kalad Edvin Sild K-16B September 2017 Kalad Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste su
Joonis 1. Läänemere pinnavee soolasus Psu Practical salinity units vee elektrijuhtivus standard KCl lahuse suhtes 1 Joonis 2. Läänemere soolsus läbilõigul Taani väinadest Neeva jõe suundmeni. Läänemeres elavad seega ühelt poolt liigid, kes koevad: · Magevees o näiteks haug, luts, lõhelised, karpkalalised, ahvenalised · Põhjameres ja ookeanis o näiteks tursalised, lestalised (soomuslest), angerjas · Läänemeres o näiteks lestalised (kammeljas, merilest, lest), meritint Kalapüük läänemerel Läänemerest 1970-2000 enampüütud liigid (Enin ja Gröger, 2004) · Põhjalise eluviisiga liigid:
LÕHE MERIFORELL JÕEFORELL SIIG RÄÄBIS HARJUS HAUG ANGERJAS SÄRG ROOSÄRG TURB TÕUGJAS LINASK VIIDIKAS LEPAMAIM NURG LATIKAS TRULLING HINK HINK VINGERJAS SÄGA LUTS HARILIK AHVEN KOHA KIISK VÕLDAS KLOUN MERIROOSAHVEN
KALADE EKSAM 1. Eestis elavateks diadroomseteks(elavad magevees, koevad soolases/või vastupidi) kalaliikideks on? V: meriforell, angerjas, lõhe 2. Kuidas iseloomustad Eesti tüüpilist väikejärve, kus kalastikus on esindatud üle 6 kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6
maakimalane (Bombus kimalane (Bombus) mesilaslased, mesilased lucorum) (Apidae), ülemsugukond mesilaselaadsed (Apoidea) ojasilm (Lampetra planeri) jõesilm (Lampetra) silmlased (Petromyzontidae) jõeforell (Salmo trutta fario) lõhi (Salmo) lõhilased (Salmonidae) haug (Esox lucius) haug (Esox) hauglased (Esocidae) karpkala (Cyprinus carpio) karpkala (Cypriunus) karpkalalased (Cyprinidae) tursk, atlandi tursk (Gadus tursk (Gadus) tursklased (Gadidae) morhua), alamliik tursk, läänemere tursk (Gadus morhua callarias) latikas (Abramis) latikas (Abramis) karpkalalased (Cyprinidae) särg (Rutilus rutilus) särg (Rutilus) karpkalalased (Cyprinidae)
Mudal epipeelsed Makrofüütidel epifüütsed Joonis 3. Luigelill (Butomus umbellatus), jõgitakjas (Sparganium sp.), jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia), järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) Eesti jõgedest leitud 34 kala- ning sõõrsuuliiki (35 taksonit) võib jagada järgmisse viide rühma: 1). Liigid, kelle levik piirdub ainult jõgedega (5 liiki + 1 takson): ojasilm, jõeforell, harjus, turb, tippviidikas, trulling; 2). Liigid, kellele jõed on tüüpiliseks elupaigaks, kuid kes esinevad ka muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte
..50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd. Eestis elab siig erineva sagedusega kõikides rannikuvetes ning Pärnu ja Narva jões . Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes. PEIPSI SIIG.(keha jäsakam, kui eelmisel, suu otseseisus) PELED. (keha kõrgem , kui siigadel kõhuuim peaaegu kohakuti seljauimega) HARJUS. (seljauim pikk ja kõrge) Eestis on ta muutunud haruldaseks ja elutseb vaid mõnedes jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed- liivatee lõhn. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, kiirevoolulist ja
Haugid koevad kohe peale jää lagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. . Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Angerjas - emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida
Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel kaladel nagu haug, väiksem. Kui kala ära keeta ja tal nahk maha võtta, näeme, et lihased koosnevad liistakutest. Neid nimetatakse müomeerideks. Nad on eraldatus üksteistest sidekoelise kihiga. Ka ristlõikes näeme, et lihased koosnevad sidekoega eraldatud kimpudest, mis omakorda on koondunud 4 suuremasse rühma. NB!!! Kõhuääred ei ole lihased. Kalade keha katab nahk. Paljudel kaladel on nahk kaetud soomustega. 5 On ka suumusteta kalu nagu näiteks säga
ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik , kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine
sügavamatesse settekihtidesse ja kiirendavad viimaste mineraliseerumist. Samuti on põhjaloomad toiduks bentostoidulistele kaladele ning paljudele veelindudele KALASTIK Võrtsjärves ja selle sissevoolude suudmetes elab praegu püsivalt üks sõõrsuuliik (ojasilm) ja 31 kalaliiki Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärves üsna arvukad olnud tint, kiisk ja viidikas Võrtsjärve peamised töönduskalad viimasel kümnendeil on latikas, koha, angerjas ja haug. Järgnevad säga, ahven ja luts. Vahel satuvad püünistesse ka säinas, koger, linask ning hõbekoger, peenkalast satub vähesel määral nurg ja kiisk. Ülejäänud kalaliike näiteks vimba, vingerjat ja trullingut püütakse vaid juhuslikult või üldse mitte, neist säga ja tõugjas on täieliku kaitse all KALASTIK Võrtsjärve kalad saab marja heitmise poolest jagada nelja rühma: Suurim neist on fütofiilsete ehk taimelembeste kalade rühm,
Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Kalli jõe lang on väga väike mistõttu võib ta Kalli järve ja emajõe vahel voolata mõlemas suunas. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Elustik Emajões on 39 kalaliiki, neist suurema arvukusega liigid: haug, särg, latikas, viidikas, säinas, ahven, luts, koha, rääbis, tõugjas, linask, rünt, peipsi siig, peipsi tint, teib, roosärg, nurg, vimb, koger, säga, angerjas ja kiisk. Kalade põhiliseks toiduks Emajões on väheharjasussid ja surusääsklaste vastsed. Jõepõhja ühel ruutmeetril elab keskmiselt 7290 erisugust liiki isendeid, kuid see arv võib olla kahanenud reovete ja palgiparvetusega 20 saj. alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt
· Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest. Rasvad · Kalad sisaldavad vähem rasvu kui koduloomad. · Kalarasv sisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad inimorganismis kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduva rasva teket nagu koduloomade rasv. · Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. · Kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. · Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud,
Sulbi-Parmu ja Utita lõigus, endiste veskipaisude ümbruses, oli kalastik mitmekesisem (6 liiki). Sulbi lõigus oli väga arvukalt jõeforelle, lepamaimu ja võldast, keskmisel arvul trullingut. Räägo ja Osula lõigus oli jõgi toidu- ja kalavene. Sõmerpalu lõik oli samuti võrdlemisi kalavaene, kus keskmisel hulgal leidus särge, alla keskmise haugi ja ahvenat. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm, harjus, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, roosärg, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, trulling, hink, vingerjas, luts, ahven, võldas. Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a
Pühajärv Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool.Järve pindala on 286,3 ha. Järve keskmine sügavus on 4,3m , suurima aga 8,5m. Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev 1-1,7 m, talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähe
arterisoossibul 9 S. HEERINGALISED: – õhukesed soomused, küljejoon vaid pea piirkonnas heeringas, räim, kilu, lõhi, mereforell, rääbis, meretint S. KARPKALALISED: Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) piraaja, elektriangerjas, karpkala, koger S. HAUGILISED: Uimed pehmed, rööveluviisiga maskinong, harilik haug S. ANGERJALISED: Keha pikk ja madujas. Kõhuimed puuduvad, pehmed uimekiired, sabauim nõrgalt arenenud angerjas, mureen Selts Tuulekalalised: Sihvaka kehaga, luud rohekad. tuulehaug, lendkalad S. TURSALISED: Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. tursk, luts S. OGALIKULISED: Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid ogalik, luukarits S. LIITLÕUALISED: Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt.
C. püügipiirkondade ülevaatlik kaardistamine D. kalavarude suunatud ja jätkusuutlik kasutamine E. lõheliste reguleeritud kasutamine kalakasvatuslikes rajatistes F. piiramatu kasutamine Eesti Vabariigis G. kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine vastavalt EL nõuetele 3. Kalapüügiseaduse objektideks on alljärgnevas loetelus : A. jõesilm H. jõekarp B. rabakonn I . säga C. viidikas J. mudatigu D. rannakarp K. valge vesiroos E. saarmas L. jõevähk F. põhjaõngel konksustatud vihmauss M. agarik G. tõugjas 4. Kalapüügiseaduse kohaselt tekib omandiõigus kalale A. kalade vastsete koorumisel B. hõivamisel C. kalade hukkumisel hapnikupuuduses seoses talvise ummuksisse jäämisega D
Vett 50-85% Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis
Narva joaastangud ja jõekanjon moodustavad väärtusliku ja unikaalse maastiku. Siin paikneb Lipovka saar ja ujumisrand, reljeefsust lisavad lisaks kanjoniveergudele ka kivised künkad, kust avanevad imeilusad vaated nii ida- kui ka läänekaldale. Maastikule lisab väärtust seegi, et ala asutavad mitmed linnu- ja loomaliigid, jõgi on kalarikas, jõe kohal peavad putukajahti nahkhiired (kõik liigid on looduskaitse all). Narva jõgi 35 kalaliigiga on Euroopa üks rikkamaid. Kõige sagedasemad kalad Narva jões ja ka teises Eesti siseveekogudes on ahven (Perca fluviatilis) ja haug (Esox lucius (L.), kuid jõesilmude (Lampetra) poolest on Narva jõgi kõigist teistest Eesti ja Euroopa jõgedest tugevasti üle.
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi Must nutthalli
Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus
kuulda kuni 100m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10-25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm ) Toitumine Haugi toit on sõltuvalt keskkonnatingimustest ja kala suurusest õige mitmekesine. Tavaliselt sööb ta kõige arvukamaid kalaliike. Järvedes ja veehoidlais on nendeks särg, ahven, kiisk, latikas ja nurg. Jõgedes on haugi toidus palju tüüpilisi jõekalu rünte, trullinguid, lepamaime, hinke, võldaseid jt. Kevadel sööb haug meelsasti konni. On teada juhuseid, et haug on jõesügavusse viinud hiiri, rotte, väiksemaid veelinde ja isegi üle jõe ujuvaid oravaid. Suured haugid võivad haarata ka ujuvaid parte. Haug on võimeline neelama suuri kalu, kelle pikkus moodustab kuni 78% ja kaal kuni 50% röövkala enda pikkusest ja kaalust. Keskmise
Kalade looduskaitse Eestis Eestis on 40-st (neljakümnest) kalaliigist seitse liiki kaitse all. Neist mitte ühtegi liiki ei kuulu esimesse kaitsekategooriasse ja ka teises kategoorias on neid väga vähe- vaid kaks liiki: tõugjas ja säga. Säga elab Lääne- ja Lõuna-Euroopa ning Lõuna-Soome sügavates mudase põhjaga jõgedes ja järvedes seal saaki varitsedes. Säga laiad lõuad reedavad ta olemuse- ta on väga ablas röövel süües nii endast väiksemaid konni, madusid, tigusid kui ka omaenda liigikaaslasi. On olnud juhte kus säga on rünnanud veelinde kui ka vees ujuvaid koeri. Kui säga on märganud oma järgmist ohvrit, imeb ta [säga]oma ohvri koos veega kõhtu. Kui ohver on suurem ja tugevam, võib ta veel säga kõhuski rabeleda. Säga võib kasvada kuni 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilogrammi. Tavaliselt on sägad muidugi väiksemad
Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu.Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje- turva jõgi. Tähtsus Eestis 1)Paljudele kalaliikidele ja taimedel elupaigaks. 2)Juhib ära üleliigse vee. Muud huvitavat
mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla-samblikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal, raba- karusammal, soovildik, harilik palusammal, põdrasamblikud, porosamblikud Rabade loomastik: Putukad -u. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. Ämblikud -üle 180 liigi ämblikke, puisrabades ja rabamännikutes ristämblik. Kalad -kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt ahven ja haug. Kahepaiksed -rohukonn, veekonn. Nõmmerabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilik. Roomajad Raba servaaladel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata ka rästikut ja vaskussi. Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, kiivitaja. Imetajad põder, valgejänes, hunt
annaabi.ee 
