suuda võistelda Hispaania odavama põllumajandustoodanguga. Tööturg on jäik. Suur sõltuvus sisseveetavast naftast. Põllumajandus on spetsialiseerunud valdavalt taimekasvatusele ja kalandusele. Kasvatatakse peamiselt korgitammesid, mis moodustavad ligi kolmandiku territooriumist, viinapuid, õlipuid ja tsitruseid ja valmistatakse veini. Lõunas kasvatatake toiduteraviljadest nisu ja põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral kasvatatakse ka ananassi ja banaani. Atlandi rannikul on tähtsal kohal kalandus, püütakse sardiini ja tuunikala. Väga vähe kasvatatakse lambaid ja sigu. Portugal varustab end ise puidu ja korgiga, tervavilja, kala, toiduainete, oliivide, tsitrusviljadega, viinamajadega ja veiniga. Impordib suures mahus naftat , toiduained, õliseemned, väheses koguses puitu ja korki. Ekspordib korki ja puitu, veini, tomateid, sardiini, tuunikala ja muid toiduaineid.
Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. Tulevikuplaanides on avada kiirrongiliiklus Porto, Lissaboni ja Madridi vahel. Lennujaamad: Tähtsamad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Lissabonis, Portos ja Faros. Lissaboni lähistele teisele poole Tejo jõge rajatakse uut rahvusvahelist lennujaama. Kokku on Portugalis 14 lennuvälja. Kuna saared on autonoomsed piirkonnad, seletab see ka suurt kohalike lennuväljade arvu. Assooridel on üheksa ja Madeiral kaks lennujaama. Riigi tähtsamates lennujaamades opereerivad kõik põhilised rahvusvahelised lennukompaniid. Mereteed ja sadamad: Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat: põhjas Viana do Castelo ja Leixões; keskosas Aveiro ja Figueira da Foz, Lissaboni piirkonnas Lissaboni enda ja Setúbali sadam; Alentejo piirkonnas Sines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi
Põhilised tuluallikad on turism, tekstiilitööstus ja põllumajandus. Peamised äritegevuse alad on suhkruroog, vein, banaanid. Turism Kõrgelt arenenud hotellindus ja toitlustus. Põhilised külastajad on Euroopa Liidust (Saksamaalt, Skandinaaviast). Hotellide hõivatus on kõrgeim aprillis ja märtsis ületades 70%. Turism moodustab 20% SKP-st. Mida teha? Igal aastal toimuvad karneval, kevadel lillefestival ja sügisel veinifestival. Madeiral on umbes 40 kirikut, üle 20 mälestusmärgi, ja 18 muuseumit, nt fotograafiamuuseum ja mitmed kunstimuuseumid. Matkata ja veemõnusid nautida: veesport, sukeldumine, vaalade vaatamine. Kirev ööelu. Kuulsamad paigad Funchali aiad – pargid, eraaiad ja botaanikaaiad. Santana teemapark – vabaõhumuuseum, mis tutvustab Madeira ajalugu. São Vicente – asub vulkaanikoobas ja vulkanoloogiamuuseum. Porto Moniz – omapärased looduslikud mereveebasseinid, supelkeskus
Ameerikasse ja Lääne-India saartele Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas Nõuab: · palju vett, sademete hulk ei tohi olla alla 1500-2500 mm/a · soojust, nõutav temperatuur on 25-30° · viljakat pinnast või rohket väetamist Pinnase soolsus pole suhkruroo kasvuks väga tähtis Kasvab peamiselt Hiinas, Indias ja Lõuna-Ameerikas Saab kasvada ka Euroopas, kuid ainult lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis Peamised suhkruroogu tootvad riigid Peamised suhkruroo eksportijad ongi India, Brasiilia, Kuuba, Hiina. Brasiilias ja Indias on kümne aasta jooksul suhkrurooistandused laienenud aga kahjuks vihmametsade arvel. Suhkrurool on 5-7 cm laiused ja 1-2 m pikkused lehed, 2-6 m kõrgune ja kuni 6cm läbimõõduga vars. Varre sees olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. Kasutusalad: varres olevast mahlast saadakse suhkrut suhkru tootmisjääkidest tehakse rummi
Madeira on vulkaaniline ja mägine saar, erilisi liivarandu siin ei leidu, enamus on siiski kivised. Pealinnast Funchalist lääne pool Cabo Giraos asub maailmas kõrguselt teisel kohal olev kalju. Sisemaal Pico Ruivo on saare kõrgeim tipp (1868m). Saare lopsakas loodus, eukalüpti ja loorberipuumetsad, aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mäekülgedel paikevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust. Näiteks jõulutäht on Madeiral kasvanud rohkem kui inimkõrgusteks põõsasteks. Saarel võib näha ka meetritekõrgusi sõnajalapuid, asaleasid ja karikakraid. Need ei ole mutandid, vaid subtroopika ja viljakate muldade koostööprodukt. Madeiral kasvavad praktiliselt kõikide kliimavöötmete taimed ja viljad, ananassist-banaanist kartuli ja kapsani, sest ilmastikutingimused on sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv- ja
Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost. Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeavastajad tõid suhkruroo kaugemale lõunasse. Näiteks Portugali meresõitja prints Henrique tõi suhkruroo Sitsiiliast Kreetale. Algselt eraldati mahl suhkruroost käsitsi pressides. Hiljem kasutati loomade jõul töötavaid veskeid ja lõpuks hakati mahla pressima veejõu abi.
Pesa tehakse kõrgetele puudele üsna jämedatest okstest ja raagudest ning ääristatakse roheliste okste ja rohukuluga. Hiireviu kasutab oma pesa mitmel aastal järjest. ELUKOHAD Hiireviu on levinud Euroopa ja Aasia metsa- ning metsastepivööndis. Lõuna pool Himaalaja mäestikku hiireviusid ei leidu. Hiireviud esineb peale selle veel Assoori ja Kanaari saartel ning Madeiral ja Rohelise neeme saartel. Külmematel aladel: Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias ( seal hulgas ka Eestis ) on hiireviu rändlind, muudes pesitsusala osades paigalind. Talvitumas käib hiireviu Kesk-Aasias, Pakistanis, Põhja-Indias, Birmas, Lõuna-Hiinas ja ka Aafrikas Saharast lõuna pool. Enamik Põhja-Euroopa hiireviusid rändab edelasse enne novembrikuud, tagasi saabuvad hiireviud hiljemalt aprillis. 5 .
. Eksperdid on nende rohttaimeliikide päritolu kindlaks teinud 10 000 15 000 aasta taguse ajani. Algne taimeliik viidi nendelt väikesaartelt Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Tänapäeva suhkruroog võib kasvada kuni kuue meetri kõrguseks. Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas. Kuna ta nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, kuid jõudis laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg. Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti ,,valge kulla" nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara Napoleoni sõdade ajal (18031815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega
Koostaja:Liis Kaljuvee 8a klass Paikuse põhikool Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Hispaania kuningas lubas tal minna kolme laevaga:Santa Maria ,Pinta ja
Lõunapoolusele enne Robert Falcon Scott'i, kes oli juba suure ekspeditsiooni juhina Antarktikasse teel. 2 Augustis purjetas Amundsen lõunasse Nansenilt saadud laeval Fram. Beringi väina läbimiseks pidid laevad tol ajal sõitma ümber Kap Hoorni. Seetõttu ei kahtlustanud keegi mingit plaanide muutust, kui Fram lõuna suunas minema kihutas. Kui laev Madeiral peatuse tegi, teatas Amundsen ekspeditsiooni liikmetele, et minnakse hoopis lõunasse, mitte põhja. Scott'ile lähetati telegramm teatega, et Norra ekspeditsioon läheneb samuti Antarktikale. Järgnenud dramaatiline võidujooks paelub üldsust veel tänapäevalgi. Amundsen jäi Whales'i lahes baaslaagrisse. See oli poolusele lähemal kui Scott'i lähtepunkt, McMurdo väin. Kuid maastik Whales'i lahe ja pooluse vahel oli tundmatu, Scott aga sai samal ajal
mööda Kanaari saartele, kust nad lahkusid 13. oktoobril. Nad läbisid Väikesed Antillid ning suundusid põhja, kus nad avastasid veel suure hulga saari. 22. novembril pöördusid nad tagasi Haiti saarele, kuhu nad esimesel avastusretkel olid rajanud kindluse, mis nende üllatuseks olid hävitatud. Hispaaniasse pöördusid nad tagasi 10. märtsil 1496. Kolmas avastusretk 13.mail 1498 lahkus Kolumbus Hispaaniast kuue laevaga. Ta veetis aega Madeiral ning 4. - 12. augustini uuris ta Lõuna-Ameerka mannert ning orinoco jõge. 19. augustil saabus ta tagasi Hispaaniasse. Neljas avstusretk 11. mail 1502 lahkus Kolumbus Hispaaniast. 14. augustil maabusid nad Ameerika mandrialal. Tagasi Hispaaniasse jõudsid nad 7. novembriks 1504. Kokkuvõte Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Meretee Indiasse
rahvastiku tihedus. Õhutransport Portugalis on 65 lennujaama, millest 43 hoovõturada. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m on 5. Portugali suurim lennujaam on Lissaboni Portela lennujaam Mereteed ja sadamad Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat: põhjas Viana do Castelo ja Leixões; keskosas Aveiro ja Figueira da Foz, Lissaboni piirkonnas Lissaboni enda ja Setúbali sadam; Alentejo piirkonnas Sines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud peamiselt kaupade käitlemisele. Eksport 2011. a olid Portugali Masinad ja seadmed 14,5% peamisteks Sõidukid ja teised ekspordipartneriteks: transpordivahendid 13,3% Hispaania 24,8%; Mitteväärismetallid 8,1% Saksamaa 13,6%; Naftatooted 7,2% Prantsusmaa 12%; Plastik ja kummitooted 6,8% Angola 5,5%; Suurbritannia 5,1%.
Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali mägiseks põhjaosaks (Serra da Estrela ahelikus asub Portugali kõrgeim tipp, 1991 m) ja tasaseks lõunaosaks. Pedosfäär
aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mägisel maastikul on üle 2000 km vanu niisutuskanaleid-levadasid, mille ääres paiknevad matkarajad pakuvad põnevust erineva sportliku vormiga matkajaile. Madeira on ainus koht maailmas, kus aastasadu tagasi rajatud levadade süsteem on täies ulatuses säilinud ning kasutusel tänapäevalgi. Mäekülgedel paiknevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust. Madeiral kasvavad praktiliselt kõikide kliimavöötmete taimed ja viljad, ananassist-banaanist kartuli ja kapsani, sest ilmastikutingimused on sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv- ja dessertveinide poolest. Madeira loorberimetsad on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Tänu soojadele hoovustele ei lange isegi talvel õhutemperatuur alla 15 kraadi, sama soojaks jääb ka merevesi
Eksperdid on nende rohttaimeliikide päritolu kindlaks teinud 10 000 15 000 aasta taguse ajani. Algne taimeliik viidi nendelt väikesaartelt Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Tänapäeva suhkruroog võib kasvada kuni kuue meetri kõrguseks. Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Kuidas kasutasid inimesed suhkruroo magusat sisu enne, kui arendati välja tänapäevased suhkru tootmise meetodid? Indias pressiti suhkruroost hägusevõitu mahla või limpsiti suhkruroogu nagu pulgakommi see tava on paljudes maades siiani säilinud. Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma nii saadi tahke suhkru kristallid.
Eksperdid on nende rohttaimeliikide päritolu kindlaks teinud 10 000 – 15 000 aasta taguse ajani. Algne taimeliik viidi nendelt väikesaartelt Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Tänapäeva suhkruroog võib kasvada kuni kuue meetri kõrguseks. Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Kuidas kasutasid inimesed suhkruroo magusat sisu enne, kui arendati välja tänapäevased suhkru tootmise meetodid? Indias pressiti suhkruroost hägusevõitu mahla või limpsiti suhkruroogu nagu pulgakommi – see tava on paljudes maades siiani säilinud. Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma – nii saadi tahke suhkru kristallid.
Hiljem kirjutas Amundsen ise, et tema 1909. aastal paika pandud ajakava õnnestus ellu viia pea päevase täpsusega: ta plaanis laagrisse tagasi jõuda 25. jaanuaril 1912 ja täpselt sel päeval ta ka naasis.Alles siis, kui Fram oli jõudmas Madeirale, lasi Amundsen meeskonnaliikmed sillale rivistada ja andis neile teada, et tema plaanid on väljakuulutatule risti vastupidised. Loomulikult tähendas see, et esialgsed lepingud ei kehtinud ning soovijad võisid Madeiral laevalt lahkuda ja kodumaale naasta. Kõik siiski jäid. Madeiralt saadab Amundsen ka telegrammi Scottile, andes teada oma plaanist suunduda lõunanabale. Võidujooks oli alanud. Ekspeditsioon lõunapoolusele Amundsen alustas lõunapooluse vallutamise ekspeditsiooni 1910. aasta juunis, teades, et sama on ette võtnud ka inglane Robert Scott. Mõlemad ekspeditsioonid jõuavad lõunamandrile 1911. aasta jaanuaris. Kestab Antarktika suvi, mõlema rühma eesmärk on enne talve saabumist teha
suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. [10] 3.5.1.2. Mereteed ja sadamad Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat: põhjas Viana do Castelo (joon. 16) ja Leixões; keskosas Aveiro ja Figueira da Foz, Lissaboni piirkonnas Lissaboni Joonistus 16. Viana de Castelo enda ja Setúbali sadam; Alentejo piirkonnas Sines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud kaupade käitlemisele. Eriti Sinesi sadamas (39,3% käitlemise mahust 2010. aasta seisuga), Leixõesis (22,4%) ja Lissabonis (18,5%).[10] 3.5.1.3. Lennujaamad Tähtsamad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Lissabonis, Portos ja Faros. Lissaboni lähistele teisele poole Tejo jõge rajatakse uut rahvusvahelist lennujaama (Alcochete)
kirjeldatakse Portugali kui "uut haiget meest Euroopas". Alates 2002-2007, töötuse määr kasvas 65% (270 töötut 500 kodanikku 2002, 448 töötut 600 kodanikku 2007) 14 Tootmisviis Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. Turism mängib ka majanduses olulist rolli.Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral'i Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas) Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus (Seat , Volkswagen). Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel. Portugali peamised tegevusalad on põllumajandus, kalandus, tööstus ja teenindus. Portugal impordib masinaid , veondusseadmeid, põllusaadusi , keemiatooteid , tekstiilitooteid ja naftat.
vennadki kutsuvad end ise hispaania nimedega Bartolome ja Diego. On olemas isegi üks, kuigi nõrgalt põhjendatud teooria, mille kohaselt ta olevat olnud pärit hispaania juutide perekonnast, kes tol korral kogu Hispaanias märatsenud kohtuotsuse eest olid põgenenud Itaaliasse. Seega ei saa kindlalt öelda, kas ta oli itaallane või ei. (Ceram 1978:20-21). Kolumbuse auahne isa surus poja ärimaailma ja sealtmaalt hakkas Kolumbus purjetama kaubareisidel. Kolumbus elas 1476-1484 Lissabonis, Madeiral ja Porto Santol. Püüdis portugallaste ja aastast 1484 hispaanlaste abiga teostada kavatsust läände purjetades lühimat teed mööda Indiasse jõuda. Kokku tegi Kolumbus neli reisi, esimese reisiga (1492-1493) saavutas ta endale maailmamere suuradmirali staatuse. Peale kolmandat reisi (1498-1500) saadeti ta salakaubanduses süüdistatuna Haitist Hispaaniasse, seal ta aga vabastati. Oma neljandal reisil 10
Uuem kirjandus rõhutab et siiski lubati neil maad välja osta , võrreldes USAA-ga kus ei olnud ette nähtud, et nad võiksid mingit maad omada. 1861 a teotöö jäi siiski kehtima, kuigi see oli suuresti juba kadunud. Venemaa tp u 1/3 olid teorentnikud. Aafrika orjakaubandus Vahemerepiirkonnas kaubandus olemas juba l'bi keskkaja, nüd portugal hakkas aktiivsemalt otsima koloniaalvaldusi ja hakkas 15 saj I p purjetama ka mujal. Assouri saartel ja Madeiral. 15 saj keskel asustati sinna juba I aafrikast päris orjad. Sinna hakati rajama ka suhkruistandusi, mis oli uus majandusmudel. Ei saa aga öelda, et aafrika orjad jõudsid isnna esmakordselt portugallaste poolt. 40ndatel olid aafrika orjad juba turgudel müügis( eriti Lissabonis). 16 saj keskel 10 % Lissaboni elanikkonnast olid aafrika orjad. Portugali Aafrika turgudele sisenemine tähendas seda, et hakati mööda aafrika läänerannikut lisaks muule kaubale ka orj e kokku ostma
jõudnud Põhjapoolusele. Amundsen otsustas siis oma ekspeditsiooni edasi lükata ja üritada vahepeal jõuda Lõunapoolusele – enne Robert Falcon Scott’i, kes oli juba suure ekspeditsiooni juhina Antarktikasse teel. Augustis purjetas Amundsen lõunasse Nansenilt saadud laeval Fram. Beringi väina läbimiseks pidid laevad tol ajal sõitma ümber Kap Hoorni. Seetõttu ei kahtlustanud keegi mingit plaanide muutust, kui Fram lõuna suunas minema kihutas. Kui laev Madeiral peatuse tegi, teatas Amundsen ekspeditsiooni liikmetele, et minnakse hoopis lõunasse, mitte põhja. Scott’ile lähetati telegramm teatega, et Norra ekspeditsioon läheneb samuti Antarktikale. Järgnenud dramaatiline võidujooks paelub üldsust veel tänapäevalgi. Amundsen jäi Whales’i lahes baaslaagrisse. See oli poolusele lähemal kui Scott’i lähtepunkt, McMurdo väin. Kuid maastik Whales’i lahe ja pooluse vahel oli tundmatu, Scott aga sai
annaabi.ee 
