loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 14. saj vararenessanss Itaalias TRECENTO trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muusikaajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini
Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuus. väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 2.2. 14. Saj vararenessanss Itaalias TRECENTO trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus
14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika vastu
muusika on kaugel tagaplaanil. Madrigail-tähtsaim itaalia lauluvorm, enamasti kahehäälsed, lihtsa vormiga tekstide sisuks on karjuseidüllid ja armastus. Teiseks põhivormiks oli peenem ja keerukam caccia- kolmehäälne. Trecento suurkuju oli pime muusik Francesco Landino (Landigani) oli hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias. Kõrgrenessanss 15-16 sajand. Madalmaade koolkond-kogu piirkond, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt. 15. saj. ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik. Muusikas mõistame renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15-16 sajandi vokaalpolüfooniat. Madalmaade muusikakunst pudenes 15.saj. lõpul mööda Euroopat laiali. Eelkõige elas see edasi Prantsusmaal. 14.saj. domineeris kunstmuusikas ilmalik laul ja pühendusmotett. 15. saj. tõusis taas esiplaanile kirikumuusika (missa) ja tähtsal kohal olid ka polüfoonilised hümnid. Kõige esinduslikumaks zanriks 15. ja 16
Liigendus seotud inimese hingamisega. 3.ARS NOVA Mõiste: ars nova (lad. k ,uus kunst`) muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380. Tähistas vastandlikkust varasemale muusikale. Muutused: · Hakati märkima üles loomingu autorit · Hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, ilmusid esimesed anonümsed ordinaariumitsüklid. Guillaume de Machaut Esimene muusikaliselt tervikuna loodud missatsükkel · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett . Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette. · Ilmus mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid: ballaad, rondeau ja virelai. · Teoste rütmika muutus keerukaks. Taktimõõt vahetus sageli. Kasutati
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti
Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78) Kui keskajal arutleti selle üle, mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale, siis renessanss keskendub sellele, mis on ilus. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest. Hääled hakkavad üksteist jäljendama - tekib imitatsiooniline polüfoonia. Senisest enam on muusika seotud tekstiga, teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustuma ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega.
(keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia Kui keskajal arutleti selle üle, mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale, siis renessanss keskendub sellele, mis on ilus. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest. Hääled hakkavad üksteist jäljendama - tekib imitatsiooniline polüfoonia. Senisest enam on muusika seotud tekstiga, teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustuma ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega.
nii pole ka gregooriuse laulul muud funktsiooni. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või koor(mis sageli jaguneb kaheks grupiks) Igasugune mitmehäälsus on gregooriuse laulu kunstipärane töötlus. Loomu poolest on gregooriuse laul saateta. Laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse proosatekste või vahelduva rütmiga vabavärssi. Laulu rütmiline omapära tal puudub ühtne taktimõõt, rütm on vabalt hõljuv ning 2-3 osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitustiile, zanre ja lauluvorme. 6.Neuma , neumakiri. Gregooriuse laul on sajandeid levinus suulise traditsioonina, vajamata noodikirja . Varaseimad noodikirja näited, mis meieni on jõudnud 8.-9.sajandist, paistavad meile õige primitiivsed. Neumad- noodikirja märgid, mis ei tähista mitte üksnes heli ,vaid 1-4helist koosnevat meloodiaelementi.
Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme:
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“
nooditrükk. Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. 5 Keskaja ja renessansi muusika võrdlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
