pato (pathos `kannatus') pato/loogia, pato/anatoom penta (pente `viis') penta/loogia, penta/goon peri (peri `ümber, lähedal, juures') peri/fraas, peri/gee, peri/skoop pneumo (pneuma `õhk') pneumo/vasar, pneumo/transport polü (poly `palju') polü/foonia, polü/glott, polü/graafia pseudo (pseuds `vale') pseud/onüüm, pseudo/sein, pseudo/teadus psühho (psych `hing') psühho/analüüs, psühho/farmakon, psühho/loogia, psühho/trauma seismo (seismos `maavärisemine') seismo/loogia, seismo/jaam skoop (skope `vaatan') mikro/skoop, tele/skoop skoopia (väljendab ala, vt eelm) gastro/skoopia, horo/skoopia stereo (stereos `ruumiline') stereo/meetria, stereo/fooniline, stereo/plaat sün, süm, sül (syn `koos, kaas, ühis') sün/kroonne, sün/onüüm, süm/bioos, süm/foonia, süm/meetria, sül/logism teek (thk `hoidla, kast') karto/teek, disko/teek tehno (techn `kunst, meisterlikkus') tehno/talitus, tehno/võrgud, tehno/loogia
need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Maigi Astok Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. http://www.seismo.unr.edu/ftp/ pub/louie/class/100/seismic- waves.html Maigi Astok Millest sõltub purustuste ja ohvrite hulk? Maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast. Rahvastiku tihedusest piirkonnas. Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonist. Infosüsteemi arengust, päästeteenistuse tasemest. Maigi Astok Kuidas vähendada või vältida maavärinatega kaasnevaid purustusi?
19 000 ehitist purunes, 300 000 inimest jäi peavarjuta. Materiaalset kahju hinnati 100 miljardile dollarile Kasutatud kirjandus- maavärinad: http://www.vana.miksike.ee/referaadid/maavarinad.htm http://www.learn-hazards.org/3.php?l=es http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv.html vulkaanid: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vulkaanid_liinametskula.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan
Bob Fowke "Planeet Maa" Tallinn, kirjastus Koolibri, 2000 A. Muranov "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1981 A. Muranov "Maakera loodusjõudude kütkes" Tallinn, kirjastus Valgus, 1986 Elliot Roberts "Värisev maa" Tallinn, kirjastus Valgus, 1971 ENEKE Tallinn, kirjastus Valgus, 1984 SL Õhtuleht http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/3maakera/maav.htm http://www.kes-kus.ee/04/tundmatu_eesti.htm http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/seismo.html http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv.html http://miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.doc - http://www.kes-kus.ee/04/tundmatu_eesti.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vulkaanid.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/huvitavaid_fakte_geograafiast.htm 20
3 http://www.iris.edu/hq/programs/education_and_outreach/aotm Seismograafid Eestis Alates 1996.aastast töötab Tartu tähetornis seismograaf Quanterra-680, mille paigaldas Eesti Geoloogiakeskuse teaduspartner Saksamaal. Tartu seismilises jaamas registreeritakse aastas veidi vähem kui 500 kauget maa- värinat, mille kaugus on üle 1000 km ja tugevus suurem kui 5 magnituudi ja ligikaudu 400 Kirde-Eesti karjäärides teostatud lõhkamist. http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/seismo.html Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise aja ja intensiivsuse ning arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. http://www.seismo.unr.edu/ftp/pub /louie/class/100/seismic- waves.html P ja S lainete saabumise erinevus Maavärina kaugus
tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Jne üleval Seire tasandid: • riiklik keskkonnaseire • kohaliku omavalitsuse kkseire • ettevõtja kkseire Seire alaprogrammid: • meteroloogia • õhu • põhjavee • siseveekogude • rannikumere • eluslooduse ja maastiku • metsa • kompleks • kiirgus • mulla • seismo ( maavärinad nt) • tugiprogramm Seire ülesanded: • hetkeolukorra määramine ja uurimine • taastuvate loodusvarade hulga ja seisudi hindamine • KK mõjutavate tegurite hindamine • tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest • bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine I kategooria: hävimisohus liigid; II kategooria: ohualtid ehk kahaneva arvukuse ja aheneva levilaga liigid; III kategooria: tähelepanu vajavad liigid.
annaabi.ee 
