• Kilega multšimine aitab hoida mullaniiskust, tõrjub umbrohte, vähendab kulusid herbitsiididele ja parandab viljade kvaliteeti • Kilemultšil kasvatades valmib saak umbes nädal varem • Musta kile miinuseks on liigne kuumenemine suvel palavate ilmadega • Valge kile ei hoia nii hästi sooja • Kuumal suvel võib aga valge kile taimedel stressi vähendada • Tõhus meetod maasikaistanduses on ajutine multšimine põhuga enne saagi valmimist • Multšimiseks vajalik põhk peab olema umbrohust puhas • Põhu eeliseks teiste multšidega võrreldes on see, et põhukiht on ka peale märgumist õhku läbilaskev • Saepuru tõrjub märgatavalt umbrohte istandikus aga vähendab saagikust Kilemultši paigaldamine • Kile laotatakse spetsiaalse kilepanekumasinaga • Tööks valitakse jahe ilm. • Kui istandik rajatakse tilkniisutusega, siis paigaldatakse samaaegselt ka niisutussüsteem.
Hakkemultši toodetakse nii tööstuslikult kui kasutuskohtadel hooldustööde käigus eemaldatud puuokste purustamise teel mobiilse kerge oksahakkuriga. Kasu on kahekordne: kaob vajadus jäätmete utiliseerimise järele ning pole vaja teha kulutusi multši ostmiseks. Okstest toodetud multš ei ole ka ülearu hele ega silmatorkav. Keskkonnaohutuse ja taimetervise seisukohalt sobib lehtpuuhake paremini, võrreldes okaspuuhakkega. Väga hästi sobivad multšimiseks ka neutraliseeritud turvas ning turbagraanulid. Granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et ta on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali. Turvas ning turbatooted sobivad eelkõige hapulembeste taimede istutusalade multšimiseks. Mineraalsed multšid sobivad väga hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid geomeetrilisi mustreid ja ornamente.