Töö eesmärgiks on tutvumine tarbijate tähtlülitusega sümmeetrilisel ja ebasümmeetrilisel valgustuskoormusel nelja- ning kolmejuhtmelises võrgus. Juhtmete arvult jagunevad kolmefaasilised madalpingevõrgud neljajuhtmelisteks võrkudeks (s.o. kolm liinijuhet ja maandatud neutraaljuhe) ja kolmejuhtmelisteks võrkudeks (puudub neutraaljuhe). Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. Ebasüm meetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana. Tabel 1. Tarbijate tähtlülitus valgustuskoormusel neutraaljuhtmega võrgus. Liini Faasi Faasi
..........................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds....................................................lk.7 Sissejuhatus Madalpinge võrkude juhistiku süsteemide liigitus ja tähised on määratud rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka Eestis. Süsteemid ise erinevad teineteisest kaitsejuhtide või maa omavahelisest kombinatsioonist ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealdid osad on maandatud kohapeal või ühendatud maandusega. Juhistikusüsteeme eristatakse kahe täheliste tähistega, millest esimene on toiteallika ja maa vahekorra tähis I, kui aga selle neutraal on maandatud, tähistatakse seda tähega T ning teisel kohal pingealtide osade kaitsejuhi ühendamisviisi tähistatakse T või N. Nendest kombinatsioonidest ongi kasutusel kolm standartset juhistikusüsteemi, mille tähised on nende tunnuste järgi IT, TT ja TN.
kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7. Juhistikusüsteemid erinevad üksteisest selle poolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealtid osad (metallosad, mis isolatsioonirikke korral võivad sattuda pinge alla) on maandatud kohapeal või ühendatud kaitsejuhi kaudu juhistiku talitlusmaandusega. 8. Juhistikusüsteeme eristatakse kahetähelise tähisega, millest esimene on
Väikepingesüsteemid Kaitseväikepinge on pinge väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Kaitseväikepinge süsteemid: •maandamata (maast eraldatud) kaitseväikepinge süsteem, tähis SELV (ingl. safety extra-low voltage); •maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähis PELV (ingl. protective extra-low voltage); selles süsteemis on üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt maandatud. Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega
Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektromotoorjõu 2) miks kasutatakse elektrienergia ülekandel trafosid? (lk. 63) 3) mis on faasi- ja nulljuhe? (lk. 39) Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes.Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 4) mis on lühis ja elektrikaitse? (lk. 39,40) Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kaitse on jadamisi elektritarvititega ühendatud vooluvõrgu osa, mis katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse.
.....................................................................................................7 2 1. Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV Lühend SELV tähistab maandamata ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemi. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest safety extra-low voltage ehk ohutu väikepinge. Lühend PELV tähistab maandatud kaitseväikepinge süsteemi, kus üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt on maandatud. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest protective extra-low voltage. Lühend FELV tähistab talitlusväikepinge süsteemi, mis on vajalik teatavate nõrkvoolupaigaldiste normaalseks talitlemiseks. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest functional extra-low voltage. 2. Kaitseväikepinge süsteemid
Generaator sead, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Reeglina sisaldab mehaaniline generaator magnetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist. Vahelduvvoolugeneraator Mehaanilise generaatori kahe peamise detailina võib nimetada paigalseisvat osa ehk staatorit ja pöörlevat osa ehk rootorit. Faasijuhe ja nulljuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Sõna faas tähistab võnkumiste olemasolu. Faasijuhe on maandamata juhe. Nulljuhe on maandatud juhe Nulljuhet kasutakse elektriohu vähendamiseks tarvitite ühendamisel. Kaitsmed ja automaatkaitse Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmesse, sest elektriseadmetes ei tohi lubada ülemäära tugevate voolude tekkimist. Sellega kaasneks ohtlik soojuseraldumine. Sulavkaitse lihtsamat liiki kaitse ehk traaditükk, mis
Voolu (vool tuleb välja) HETKVÄÄRTUS (i) ja AMPLITUUDVÄÄRTUS normaalseid talitusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile. keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku (Im). FAASIJUHE juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök. kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega ja maandatud eseme suhtes. NULLJUHE juhe kus voolu sees ei ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. ole. SULAVKAITSE on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, Keskväärtus (Uk; Ik) ja efektiivväärtus (Um; Im)
Selv, Pelv ja Felv Referaat Tallinn 2019 Sissejuhatus Siin referaadis räägin ma Selvist, Pelvist ja Felvist, tegemist on elektriohutus ja seadusandlus iseseisva kodutööga. SELV, PELV ja FELV on kaitseväikepinged, ehk väikepinged, mis on sedavõrd madalad, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki Kaitseväikepinge süsteemid on põhiliselt: • Maandamata, ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemid, tähistusega SELV • Maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähistusega PELV Harva kasutatakse ka Felv süsteeme, kuid põhilised süsteemid on SELV ja PELV. SELV Eraldatud madalpinge (SELV) süsteem on eriti madalpinge elektriskeem, mis on elektriliselt eraldatud teistest vooluahelatest, mis kannavad kõrgemat pinget, mis on eraldatud maapinnast ja teiste vooluahelate kaitsetorust. SELV-süsteemis ei tohiks pinge ületada tavapärastes tingimustes või ühe vea tingimustes,
ainult sel juhul, kui pinge seadme klemmidel on võrdne nimipingega. Elektrisoojendusriistades muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendid valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. Korteri elektrivõrgus on vahelduvvool. Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektrivõrgus ühendatud rööbiti. Pinge kohtkindlate elektriseadmete ja pistikupesa klemmidel on 220V. Elektrivõrgu nulljuhe on maandatud. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. Elektrivõrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V. Faasijuhtme ja nulljuhtme määramiseks kasutatakse pingeindikaatorit. Lühiseks nimetatakse vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Katisme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis
8. Elektrisoojendusseadmeks nim. selliseid seadmeid, mis töötavad elektrivoolu soojuslikul toimel. El.sooj.seadme põhiosaks on kütteelement, milles elektrivälja energia muundub juhi siseenergiaks. Kütteelement valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. 9. Korteri elektrivõrgus on vahelduv vool. Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektrivõrgus ühendatud rööbiti. El.võrgu nulljuhe on maandatud. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. El.võrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V. Faasijuhtme ja nulljuhtme määramiseks kasutatakse pingeindikaatorit. 10. Lühis on vooluringi osa otste ühendamine juhiga, mille takistus selle osa tavalise takistusega võrreldes on väga väike. Tagajärg: voolutugevuse suurenemine. 11. Kaitsmete ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse vooluringis faasijuhtmesse
elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem? Auto elektrisüsteem on eriline selle poolest, et teiseks juhtmeks auto elektrisüsteemis on auto metallkere. Sellise ühendusviisi korral on auto kõik elektritarvitid ühendatud omavahel rööbiti ning neile on rakendatud ühesuurune pinge. Tavaliselt on auto kere ühendatud aku negatiivse poolusega. 1. Mille poolest erineb nulljuhe faasijuhtmest? Elektrivõrgu maandatud juhet nimetatakse nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Maandamata juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. 1. Millal võib tekkida lühis? Lühis tekib tavaliselt riknenud isolatsiooniga või isolatsioonita faasi- ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel elektriseadme Maaga ühendatud metallkerega. Lühis võib tekkida ka siis, kui rikutakse elektriohutuse nõudeid ja remonditakse pingestatud elektriseadmeid
materjalide kokkupuutumine, mis omavahel genereerivad staatilist elektrit. Samuti saab hõõrdumisest tulenevat elektrilaengut vähendada, kui nende kahe materjali kiirust, omavahel kokkupuutel, vähendatakse. Näiteks vähendatakse konveierliini kiirust, mis transpordib purustatud materjali, või vedelikke liikumiskiirust torudes. Töötajate kaitse Juhul kui töötaja ei kanna spetsiaalseid juhtiva tallaga jalanõusid või pole muul moel maandatud, on hea võimalus, et päeva jooksul kehal (ja riietel) kasvab elektrostaatiline laeng. Laengu kasvatajaks võib olla näiteks sünteetiline materjal (nt vaipkate) või mõni tööprotsess. Elektrilisest lahendusest tuleneva riski minimeerimiseks saab teha järgmist: vähendada ebameeldivat efekti kehal, kui eelnevalt puudutada mõnda maandatud pinda teise metalse esemega n võtmega, vähendada voolutugevuse tippväärtust, laadides end maha elektrostaatilist laengut hajutavasse materjali (nt
· Tööriistad isoleeritud käepidamiga · Elektrimõõtetööriistad suure takistusega · Madalpinge Kaitseastmed- Rikkekaitseks kasutatadavad võtted: rikkevoolukaitse seade, Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse Puutepinge- isolatsioonirikke ajal kahe üheaegselt puudutavate osade vahel tekkida võiv pinge, Pinge, mille alla võib sattuda inimene, kes asub maandatud seadmest kaugusel, milleslt ta saab seda seadet puutuda Sammupinge- Pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga, maanduspinge osa, mille alla võib sattuda inimene 1 m pikkuse sammu korral. Potensiaaliühtlustus- eesmärk on ennetada ohtlike pingeerinevuste esinemist selliste juhtivate osade vahel, mida on võimalik puudutada üheaegselt. · Latt: valgustite juhtivad metallsiinid
1.Mis on vahelduvvool ja sagedus? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. 2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM) Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2). 1)Sulavkaitse- traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. 2) Bimetallkaitse- automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. 6. Mis on generaator?
2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*t siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i hetkväärtus ; Im amplituudväärtus ; t faas ; - 2f (ringsagedus) 3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Mis on kaitse? Kuhu ja kuidas ühendadakse? Kaitsmed katkestavad vooluringi kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmetele. 5.Mis on kaitsejuhe? Selle tööpõhimõte, miks kasutatakse? Kaitsejuhe ehk maandusjuhe on inimese kaitseks. See on ühendatud ühest otsast maaga ja teisest otsast seadme metallkorpusega. (ühendatakse enne tarbijat, faasijuhtmesse, jadamisi) 6.Iseloomusta kaitsme liike?
· kuni1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; · üle 1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiivbrigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. 4. Milliseid juhte nimetatakse kaitsejuhtideks? · Kaitsejuhtideks on juhid, mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 5. Mis otstarve on kaitsejuhil PE? · Kaitsejuhi PE (kolla-roheline) otstarve on elektriseadmete ja -tarvitite kerede puutepingeohutuse tagamine, nende ühendamise teel võrgu ühtse maandussüsteemiga. Lisaks sellele nõrkvoolu seadmete häirete vähendamine. 6. Milline on TN-S juhistikusüsteem? Teha joonis ja selgitus · TN-S juhistikusüsteem on viiejuhtmeline jäigalt maandatud neutraaliga
Elektriohutus Faasijuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. nulljuhe Juhe, mis ei oma pinget maa suhtes maandamine Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. lühis Vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Er inevad kaitsmed sulavkaitse Muutke teksti laade Teine tase
Elektripliit Deivid Armulik Kadrina Keskkool 2016 Elektripliit Pliit, mis muudab elektrienergia soojuseks Muutus populaarseks puit ja gaas pliitide asemel Soojusenergia eraldub voolu läbimise tõttu Kontrollitavad pöördlülititega Suur energiakulu Peab olema maandatud Grupis peab olema elektrivoolukaitselüli Pistikupesa maksimaalne vool peab rakenduma pliidi võimsusele Keraamiline Tasase soojendamispinnaga pliit Inverter muudab voolu sagedust infrapunakiirguseni Kiirgus soojendab toitu Ajalugu 1859, George B Simpson, elektriline soojendi 1897, William Hadaway, automaatselt kontrollitav elektripliit 1905, David Curle Smith, Kalgoorlie pliit Ei olnud populaarsed kuni 1930ndateni Puit, gaas odavamad; piiratud kogus elektrit
Seega me võime kahjustada mingid pisikest komponenti isegi nii, et me ei saa ise aru. Selline kõrge pinge ei ole inimesele aga ohtlik, kuna kuigi pinge on suur, on inimene halb mahuti, umbes 100-500pF Ümardatult. Seega, elektrienergia mis vabaneb on tihtipeale ainult ~10mJ isegi sellise pinge juures. Samas me peame arvestama, et paljud komponendid võivad saada vigastada juba piirkondades nagu nJ ja uJ. Lahenduseks on näiteks maandusrihm mille võid panna käe ümber ja ühendada maandatud keha külge. Sellega võid julgelt puudutada elektroonikat ilma, et sa seda kahjustaksid. Ka õhu niiskuse tõstmine või ioniseeria kasutamine aitab inimkeha laengulist tasakaalu stabiliseerida, kuid maandusrihm on kindlam variant. Eelnevalt mainitud kondensaatorite puhul tasub ette vaadata. Kuna nemad on tavaliselt laetud kehad ja sina oled maandusrihma kasutades maandatud ehk üldistatult koht, kuhu laetud osakesed tahavad minna
- et takistaksid krgemate harmooniliste teket elektrivrgus - et mhise primaarkoormus faaside vahel oleks vrdne trafo sekundaarkoormuste ebavrdsuste korral - et vhendaksid nulljrgnevustakistust hefaasilisel lhisel toitmisel neljajuhtmelise vrguga. Esimese ja teise tingimuse titmiseks hendatakse trafo ks mhis thte ja teine kolmnurka. Pingetel 35...220kV hendatakse thte krgema pinge pool. Neljajuhtmelise vrgu toitmisel llitatakse sekundaarahel thte maandatud neutraaliga. 3.5. Keemilised energiaallikad 3.6. Katkematu toitega elektritarbijate toide 3.7. Kohalikud reaktiivvimsuse allikad Reaktiivvimsuse allikatena kasutatakse tstusettevtetes jrgnevaid seadmeid: 1. Kohalikud pikaajaliselt ttavad aktiiv- ja reaktiivvimsuse allikad 2. Elektritarbijad, mis tarbivad aktiivvimsust, kuid teatud tingimustel annavad vrku reaktiivvimsust. 3. Seadmed, mis on spetsiaalselt meldud reaktiivvimsuse genereerimiseks.
torud ja vastavad metallkonstruktsioonid, kust tuleb hoonesse nt gaas voi vesi metallist konstruktsioonid ning keskkutte ja ventilatsiooniseadmete valitud juhtivad osad. Juhtivad osad, mis tulevad valjastpoolt hoonet, uhendatakse voimalikult selle koha lahedal, kust need hoonesse sisenevad. Peapotentsiaaliuhtlustusega uhendatakse ka telekommunikatsioonikaablite metallvarjed. Kaitse TN-susteemis Kõik pingealtid juhtivad osad tuleb ühendada jaotussusteemi maandatud punkti kaitsejuhtide voi PEN-juhtidega, mis tuleb maandada iga muunduri voi generaatori juures voi nende laheduses. Enamasti on toitesusteem vahetult maandatud punkt susteemi tahtuhenduse neutraalpunkt. Kui elektrivorguga liitunud elektripaigaldis saab toite vorgust, milles on kasutusel PEN-juht, tuleb liitumisel teha paigaldisele ka maandus. Hoonetest valjaspool olevas vorgus, milles kasutatakse PEN-juhti, tuleb maandus teha iga, vahemalt 200 m pikkuse,
· Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine · Faasijuhe on maandamata juhe ja enamasti on ta Lühis · Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otsest ühendust juhiga, mille takistus on väga väike. · Lühise tagajärjel tekib lühisvool.Lühisvool on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. · Lühisvool võib kaasa tuua juhtmete sulamise või rikkuda vooluallikat. Kaitsmed
Sulavkaitsmete põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Traat on tehtud sellise läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu. 6. Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Maanduslatt on vajalik, et kaitsta inimest katkestades elektrivoolu. 7. Kõik metallkorpusega elektriseadmed peavad olema maandatud, et neid oleks ohutum kasutada. Ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. 8. Elektrivoolu võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. 9. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse otseselt vattmeetriga ja ühikuks on 1W. 10. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides.
Elekter kodus Alvar Kägo Milline on kodune elektrivõrk? · Korteri elektrivõrgus on vahelduvvool. · Pinge kohtkindlate elektriseadmete ja pistikupesa klemmidel on 220V · Elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti. · Elektrivõrgu nulljuhe on maandatud · Elekter jõuab majapidamisse elektrikaabli kaudu kas maa alt või õhust. Mida kujutab endast faasijuhe, nulljuhe · Faas on vahelduvvooluahela osa, milles tekitatav elektromotoorjõud või sellele faasile rakendatav pinge on sama suur ning sama sagedusega kui sama elektriahela muud osad ehk muud faasid. · Nulljuhe on ühendatud maaga. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. Maandus · Maandamine ehk maandus on seadme või selle
Normeeritavad parameetrid on: juhtmete takistus pikibalanss isolatsioonitakistus mahtuvus Mõõtmised Juhtmete orienteeruvat takistust kontrollitakse oommeetriga või liinitestriga Normeeritavate parameetrite vastavust normidele mõõdetakse alalisvoolu sillaga Isolatsioonitakistuse mõõtmiseks kasutatakse megaoommeetrit Pikibalansi mõõtmine Mõõtmine toimub nn maandatud silmuse meetodil Sillaga ühendatakse 2-juhtmeline liin juhtmetakistustega R1 ja R2, mis moodustavadki maandatud silmuse kuna juhtmete kaugemad otsad on naaber-sõlmes kokku ühendatud ja maandatud Maandustakistused jäävad silla generaatoriahelasse ja üldiselt ei mõjuta silla tasakaaluolekut Tavaliselt valitakse ra = rb ja siis silla tasakaalu korral R1 - R2 = rc Kui R1 < R2 siis tingimuse ra = rb korral ei ole sild tasakaalustatav
unustatakse, kui ohtlik võib elektrivool inimesele olla. Igal aastal juhtub aga elektriseadmete kasutamisel inimeste teadmatuse ja hooletuse ning elektriseadmete rikete tõttu palju raskeid õnnetusi. Et neid vältida, tuleb teada olulisimat elektriohutuse nõuetest, osata elektriseadmeid kasutada. ennast ja seadmeid säästvalt, osata jälgida seadmete korrasolekut, et vajaduse korral saaksid rikked kiirelt parandatud. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatud otsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Kui pingeindikaatori otsaklemm
Wt nim sin v cos faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus-näitab ajaühikus läbivat faasinurka radiaanides.radiaane on alati 2pii korda rohkem kui täispöördeid W=2pii f. Kaitse- Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed-paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Faasi-ja nulljuhe-Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhetsaab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga,kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatudotsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga
Periood - ühe täisvõnke kestvus Hetkväärtus - perioodiliselt muutuv suurus (väärtus antud ajahetkel) Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks 3 faasiline generaator - selles on 3 induktormähist, mis paiknevad ümber magneti 120 kraadise nurga all (tähtlülitus) Faasi pinge - pinge liini ja nulljuhtme vahel 230V Liini pinge - pinge kahe liinijuhtme vahel 398V 6. 3 faasiline elektriliin koosneb kolmest faasijuhtmest ja ühes nulljuhtmest. 7
Arvuti ja kuvari läheduses ei tohiks olla lahtist tuld ega põlevaid suitsukonisid. Ärge jätke arvutit, monitori või printerit paksu tolmukatte alla. See võib põhjustada liigset kuumuse kogunemist, mis võib põhjustada riistvara rikkeid ja potentsiaalseid elektrist põhjustatud tulekahjusid. Ärge kunagi asetage vedelikke arvutikomponentide või teiste elektroonikaseadmete lähedusse, kus võib tekkida kahju ümber ajamise korral. Veenduge, et teie arvuti vooluvõrk on korralikult maandatud ja kõikide ühendatud komponentide töötamiseks on piisavalt võimsust. Kui jätad oma isikliku arvuti ja järelevalveta, lülitage monitor välja teie äraoleku ajal. Monitorid tekitavad seesmiselt kõrget pinget, mis võib alustada elektri tulekahju või isegi tekitada plahvatuse, kui arvuti asub süttimisohtlikus keskkonnas. Monitori lüliti on tavaliselt leitav ekraani allosas, küljel või mõnel juhul monitori tagaosas. Monitori väljalülitamine jättes arvuti
ning distsiplineerida. Siseturufaktooring võimaldab: Arvete kohest finantseerimist; Arvete haldamist ja laekumiste kogumist ostjatelt; Ebatõenäoliselt laekuvate arvetega seotud makseriski minimeerimist. Saate raha kohe kätte Faktooringut kasutades saate raha kohe kätte. Finantseerime Teie poolt esitatud arved paari tööpäeva jooksul kuni 90% ulatuses. Tagatiseks on ostjale esitatav arve ehk tekkinud rahaline nõue ostja vastu. Makseriskid on maandatud Alati ei pruugi olla piisavalt infot või ressursse ostjate põhjalikuks analüüsimiseks. Vajadusel teostame Teie eest ostjate analüüsi. Ekspordifaktooring Pakutakse teile arvete kohest finantseerimist, haldamist ning makseriskide minimeerimist. Rahvusvahelise faktooringuteenuse kaudu on teie käsutuses tugevad partnerid üle kogu maailma. Ekspordifaktooringut pakutakse ekspordiga tegelevale ettevõttele Ekspordiga kaasnevad enamasti mahukad, pikaajalised ja kasumlikud tellimused - see
pinge lambi hõõgniidi otstel on 230V) elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega, A=U*I*t, A=I*2R*t, A=U2R*t, mõõdetakse kaudsel meetodil voltmeetriga, ampermeetriga ja kellaga,elektrivälja energia muundub teiseks energia liigiks, elektrivõrk - elektrivõrgus vahelduvvool, kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti, 220V, juhtmed: nulljuhe (maandatud juhe, nulljuhtme ja Maa vahel on pinge 0) ja faasijuhe (maandamata juhe, faasjuhtme ja Maa vahel on pinge 220, kindlaks saab teha pingeindikaatoriga, lühis vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike, voolutugevus üle lubatud väärtuse: ühendatud on elektrivõrku rööbiti mitu suure võimsusega tarvitit, lühise korral, kaitse
9. Arvutatud SSMT SSMT= 20log(K.dif/K.sünf)=20log(226/0,628)=51,12dB 10. Kokkuvõte tehtud tööst Antud laboris tegelesime diferentsvõimendite käsitlemisega, näiteks elementide arvutamise ja valimisega, erinevates reziimides pingevõimendustegurite leidmisega. Sageduse kasvades hakkas diferentsiaalne pingevõimendustegur langema. Diferentsvõimendi omadused ei muutu oluliselt ka ühe sisendi maandades, tänu millele on võimalik muuta maandamata allika signaal maandatud klemmiga signaaliks ja vastupidi. Diferentsvõimendid on operatsioonvõimendite aluseks
T üks süsteemi punktidest on vahetult ühendatud maaga; I kõik tööjuhid on kas maast isoleeritud või on üks süsteemi punktidest ühendatud maaga üle takistuse. Teine täht näitab elektripaigaldise pingealdiste juhtivate osade maandamisviisi: T pingealtid osad on vahetult, sõltumata toitesüsteemi maanda- misviisist, ühendatud maaga; N pingealtid osad on ühendatud toitesüsteemi maandatud punktiga (vahelduvvooluvõrkudes enamasti maandatud neut- raalpunktiga, või kui neutraalpunkti ei ole, maandatud faasi- juhiga). Võimalikud lisatähed näitavad neutraal- ja kaitsejuhi omavahelist seotust: S kaitsejuhina talitleb eraldi juht, mis ei ole ühitatud neutraaljuhi ega maandatud faasi- või poolusejuhiga; C kaitse- ja neutraaljuhina talitleb ühtne juht (PEN-juht). I, T, N, S ja C on prantsuskeelsete sõnade
Ruumide valgustamiseks: 220V, autode lambid: 12V, taskulamp: 2,5V, 3,5V Milline energia muundumine toimub elektrisoojendusriistades? Elektrivlja energia muundub juhi siseenergiaks. Millised omadused on ainel, millest on valmistatud ktteelement? Tal on suur eritakistus. Millega vlditakse elektrisoojendusriistade lekuumenemist? Paljud riistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi. Mille poolest erineb nulljuhe faasjuhtmest? Elektrivrgu maandatud juhet nimetatakse nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel on vrdne nulliga Maandamata juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Mida nimetatakse lhiseks? Vooluringi mingi osa otste hendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega vrreldes vga vike.
induktiiv- ja mahtuvustakistusest? Millega võrdub näivtakistuse (z) suurus vahelduvvoolu korral? R – Aktiivtakisti RL – induktiivtakisti RC - mahtuvustakisti 11. Mida näitavad elektriseadme kesta kaitseastme tähise (IP): 1) Esimene number: Võõrkehade ligipääsetavust 2) Teine number: Ilmastiku kindlust (vedelikud, tolm jms) 12. Andke TN-S Süsteemi juhistiku põhimõttelised lülitused maandatud neutraaliga? 13. Peapotentsiaalühtlustuslati otstarve ja ehitus? Potentsiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade omavahelises elektrilises ühendamises tasapotentsiaalsuse (juhtivate osade ühesuguse elektrilise potentsiaali) saavutamiseks kas kogu paigaldises või mingis väiksemas ulatuses. Kui mingi üks selliselt ühendatud osadest peaks sattuma ühendusse mingi pingestatud osaga (nt isolatsioonirikke tagajärjel), ei teki
ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. f=1/T f- sagedus hertsides (Hz) T- periood sekundites (s) 6. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10. Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 11
Teisel pildil on kujutatud südasuve ja selle pildi peal on puudel rohelised lehed peal. Seal on kohe väga palju rohelist kasutatud ning mulle see meeldib. Kõik muu on sama, kuna need kolm maali on tehtud sama nurga alt ning kõik on õli maalid. Kolmas maal on siis tehtud hilissügisel, kui puudelt on lehed maha langenud ja maa värvikaks muutnud. Eriliselt jäi mulle meelde Liia Peedu. Ta on oma maalides kasutanud väga huvitavaid esemeid. Maalil ,,Maandatud pinge" on kasutatud portselani, mis on kildudeks läinud . Maal ise akrüül värvidega tehtud. Maalil on kujutatud naist ja meest. Põrandal on killud, millest võime järeldada, et nende vahel on olnud tüli. Maalil ,,Kuidas töö, nõnda palk" on kasutatud samuti akrüül värve, raha (kahe kroonine) ning metall (nael). See maal oli ka päris hästi tehtud. Malle Kupits oli oma maalil ,,Krooks" kujutanud konna. Huvitav oli see, et konn oli kuskilt
2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6. Inimesele ja loomale võib mõju avaldada nii puutepinge kui ka sammupinge. UP UP U 2 maandatud osa 1 3 US Joonis 7.1. Puutepinge üksikmaanduselektroodi korral. U - kogupinge, Up - puutepinge, Us - sammupinge, 1 - maanduselektrood, 2 - potentsiaalide jagunemise kõver, 3 - võrdse potentsiaali pind. 1
26. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapoolsuselt põhjapoolsusele. 27. Magnetväli - nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. 28. Nimipinge on pinge mis on märgitud tarvitile või selle passi ja pinge selle klemmidel vastab pinge väärtusele. 29. Nimivõimsus elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 30. Nulljuhe on elektrivõrgu maandatud juhe. 31. Pingeindikaator kasutatakse faasijuhtme eristamiseks. 32. Reostaat seade, mis muudab sujuvalt vooluringi takistust ja voolutugevust. 33. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, ampermeetrit ja oommeetrit. Testeriga saab mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja ka alalis- ning vahelduvvoolu tugevust. 34. Transformaator alandatakse või tõstetakse vahelduvvoolu pinget. 35
pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähis osadeks. Millise trafomähise ühendusskeemi juures on liigpinged trafos kõige väiksemad (liinipinged võrdsed)? Maandatud neutraaliga tähtühendus. Milline mittesümmeetriline koormusvoolu sümmeetriline komponent läheb trafo sekundaarpoolest primaarpoole toiteahelasse üle ilma oluliste muutusteta kõikide mähiste ühendusskeemide juures? Pärijärgnevuskomponent; vastujärgnevuskomponent. Trafo pingemuutus on määratud tühijooksupinge ja tööpunkti pinge aritmeetilise vahega; sõltub sekundaarvoolu faasinihkenurgast; sõltub sekundaarvoolu suurusest; sõltub reaktiivvõimsusest kompensatsioonist.
1) EI TOHI KASUTADA RIKKIS SEADET , VAID TEATADA ÜLEMUSELE V TOOTJALE 2) ELEKTRITÖÖDELE TOHIB LASTA VAID KVALIFIKATSIOONIGA JA LITSENTSIGA TÖÖTAJAID . 3)ELEKTRIAPARAADI TEADMISTE PERIOODILE KONTROLL PEAB TOIMUMA TÄHTAJALISELT 4) EL.APARAATE VÕIB KASUTADA VAID VASTAVA VÄLJAÕPPEGA TÖÖTAJA(D) KES PEAVAD KA TUNDMA OHUTU KASUTAMISE NÕUDEID 5) KÕIK EL.APARAADID PEAVAD OLEMA KAITSEAPARAADI ABIL OLEMA KAITSTUD 6) EL.APARAAT PEAB OLEMA MAANDATUD. N JUHE PEAB OLEMA TEISTEST ERINEV KÕIKIDE PARAMEETRIDE POOLEST . 7) EL APARAATIDE EKSPLUATEERIMINE ON KEELATUD !!!! 7.1) KASUTADA EL TÖÖRIISTU ILMA TULEKINDLA ALUSETA JA JÄRELEVALVETA. 7.2) KASUTADA KATKISEID PISTIKUID, JÄTKU/ÜHENDUSKARPE, VINNAKLÜLITEID. 7.3) AVADA EL KILPIDE UKSI JA KÕRVALDADA EL SEADMETEL KAITSEKATTED JA ASUDA ISE PARANDMAA KATKIST /VIGAST SEADET. KATKISEST SEADMEST TULEB TEAVITADA TÖÖANDJALE. VIIMANE
tervist:geneetiline pärand, elukeskkond, eluviis ja tervisehoiu tase. Lisaks neile teguritele tuleks kindlasti ära mainida sotsiaalne staatus ja sidemed. Geneetiline pärand tuleks ka laiendada sünnipärasteks eeldusteks.Meeste sotsiaalsed sidemed on alati olnud nõrgemad kui naistel. Suur osa meestest väidab, et tal ei ole lähedast, kellega oma sügavamaid muresid jagada.Naistel on ses osas riskid rohkem maandatud ja pere kõrval on oluline roll sõbrannadel ja sugulastel.
Kas eelarve võimaldab ka kõrvalseisjal mõista projektis tekkivaid kulusid? Ei ole aru saada, kus need arvud tulevad. Tabel ja seletuskiri ei lähe kokku. Seletuskiri on projekti ,,Igiliikuri leitamine ja kasutuselevõtt" kohta, teise projekti ,,Innovatsiooniteadlikkuse programm" puudub eelarve sootuks. Eelarves on ebakõla. Näiteks on märgitud palk 4000, seletuskirjas on märgitud tasuks 4806 (projektijuhi töötasu kuus) 7. Kas projekti riskid on piisavalt maandatud? Antud projektis pole riske mainitud, (kindlasti on nii ,,Innovatsiooniteadlikkuse programmi" kui ka ,,Igiliikuri valmistamine ja kasutuselevõtt" oma risikid olemas) 8. Kas Teie EAS eksperdina soovitaksite sellist projekti rahastada? Ei rahastaks, kuna projekt on halvasti koostatud. ,,Innovatsiooniteadlikkuse programm" eesmärk pole piisav, tegevuskava ei lähe kokku projekti eelarvega. ,,Igiliikuri leiutamine ja kasutuselevõtt" projekti nimi on eksitav, projekti sisu ei lähe
See sõna on tänaseks mõnevõrra aegunud. Rahvusvahelistes standardites ja kirjanduses on hakatud kasutama nimetust low charging, (nõrgalt laaduv, vähelaaduv). Põhjuseks on asjaolu, et antistaatilisi ehk staatilist elektrit mittetekitavaid materjale praktiliselt ei leidu. Kõikide materjalide hõõrdumisel tekivad staatilised elektrilaengud, küsimus võib olla ainult, millisel määral. Kõik töötajad, kes puutuvad kokku komponentidega, peavad olema randmepaela kaudu maandatud. Kõik tootmisaladel liikuvad inimesed peavad kandma ESD kitlit ja ESD jalatseid. Tootmises ja ladudes on ESD põrandad. EPA alal tohib kasutada vaid ESD märgistusega inventari. Liinidel on ESD ohtlikes kohtades paigaldatud ionisaatorid. Igapäevane järelvalve ja testimised ning täiendkoolitused. 2
o Paljusid mõjusid ei ole suudetud teaduslikult tõestada, kuid need on siiski olemas näiteks leukeemiasse haigestumise riski suurenemine. Nõuanded kuvariga töötamisel o Jälgida, et elektroodkatood kuvarite elektromagnetvälja kiirgused vastaksid MPR II või TCO normidele. Istumisel õigel kaugusel (rohkem kui 50 cm ekraanist) kuvarist tagatakse normile vastav kiirgustase o Jälgida, et kuvar ja olemasolev ekraanifilter oleks maandatud; o Arvestada mobiiltelefoni võimalikku mõju; o Mitte asetada paljundusmasinat kuvariga samale lauale ja ventilatsioonita ruumi. Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele ja bioloogilistele tõekspidamistele. TCO MPR II Mõõtmiskaugus Elektrostaatiline väli +/-500 +/-500 10 cm ELF elektriväli <10 V/m <25 V/m MPR 50 cm; TCO 30 cm VLF elektriväli <1 V/m <2
maaühendus, kereühendus ja juhiühendus. Lühis on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (või maaga ühendatud osa) vahel Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega. Juhiühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevoolu- ahel sisaldab tarviti takistust. 129 Lühise ja maaühenduse korral reageerib lühiskaitse, kereühenduse korral võib tekkida inimkeha läbiv rikkevool. Rikkevoolu suurus sõltub keha elektri- takistusest ja voolu kulgemise teest läbi keha.
tekkida lühis juhul kui: 1.juhtiv ühendus on eri pingega 2.Või üks on pingega ja teine pingeta Kaitsmed Kaitsmed on selleks, et ei tekiks lühis. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega SULAVKAITSMED Nulljuhe faasijuhe Pistikupesa teine klemm Maandatud Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Pistikupesa üks klemmidest Maandamata Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V Elektriseadmete liigid ja tähised Jaotatakse neljaks Liigid ehk ohutusklassid saab kindlaks teha tema painduva
elektritarvitiga. 6. Millistel juhtudel voib inimene saada elektriloogi? Mis ulesanne on maanduslatil? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheagselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtmega ja Maaga. Maanduslati ülesandeks on kaitsemaandamine. 7. Miks peavad koik metallkorpusega elektriseadmed olema maandatud? Kuidas seda tehakse? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu
Sel juhul satub inimene liinipinge alla . Iin= Ul/Rin, kus Iin on inimest läbinud vool Ul liinipinge Rin inimese keha takistus (arvutustes võetakse minimaalne - 1000 oomi) Rin=1000 oomi Ul= 380 V Iin= 380/1000 = 380 mA, mis on surmav voolutugevus. Sellist lülitumist esineb harva ja ei ole tähtsust, kas inimene on maast isoleeritud või mitte. Esineb see tavaliselt pingetel kuni 1000 V ilma et töötamisel oleks pinget maha võetud. 1-faasiline lülitumine Kasutatakse maandatud ja isoleeritud neutraaliga võrke. Antud juhul sõltub inimest läbiv voolutugevus sellest, milline on inimesega järjestikku lülitatud takistuste (põranda, jalanõude, maa) suurus. Maandatud neutraaliga võrk Suurem osa elektrikahjustustest tekib just sellisel lülitusel. Inimene satub faasipinge alla: Iin= Uf / Rin = Ul /(ruutjuur 3 x Rin)= 220/ 1000= 220 mA. Kui liita inimese takistusele juurde nulljuhtme maandustakistus R0,
annaabi.ee 
