Maanaine Nägu suurrätti mähitud, seisis Reet alevis Urbaku raamatukaupluse akna all. Aknale oli pandud postkaarte, sulgi, sulepäid, mõni tähtraamat. Väljas tibas vihma, Reet astus kauplusse. Ta ootas tükk aega üksi leti ees, enne kui tuli kaupmees Urbak, käed müüritööst savised ja nõgised. Oli neid kähku loputanud, kuid ikka nad olid veel savised ja nõgised. "Kas teil tinti on?" Tint oli Reedal kodus otsas, tinti läheb aga mõnikord hädasti vaja. "On küll tinti!" Urbak pöördus riiuli poole, ladus sealt mitu potti lauale. Tinti oli riiulil palju, mitu rida. Reet nõjatas küünarnukkidega letile, hoides sõrmedega lõua alt halli suurrätti kinni. Veeretas teise käega tindipotte letil, -mõni neist oli ümmargune, mõni tahuline, kõlisesid kokku lüües. Reet pigistas suurräti lõua alt veelgi tugevamini kinni, vajus mõttesse. Mõtles ja tilistas laual potte, tinti oli kaupmehel palju, igasugust tinti. Väljas tibas v...
Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus jumalaga tütar 3 1905 Tallinn Võitlus ühiskonnaga Indrek .
Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1
ning kohtles ka lapsi halvasti. Võiduhimuline Kõik mida Andres tegi/mõtles, pidi tema ka kohe endale saama. Kade Pearu teadis, et Andresel ei ole raha, et endale reed osta/teha, siis tahtis ta Andreselt selle laenamise eest raha küsida, kuigi ta teadis, et Andresel pole raha. Pearu mõnes mõttes ka hoolis, sest ei tahtnud Andresega tülitseda otsis pärast tüli lepitust. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Krõõt Oli lihtne maanaine. Tal oli südames töötegemine (alguses tallu tulles ei saanud ta tööd teha, kuid hiljem, kui tööd juurde tekkis, tundis ta ennast väga hästi) Krõõt oli väga hella hingega ta nuttis pidevalt (kui lehma nägi, last kiigutades, loomi toites jne..) Hoolis oma lastest väga (viimased sõnad, mis Andresele ütles oli: ,, Ära kunagi võta kurja naist laste emaks'') Mari Oli väga usaldusväärne ning hooliv (peale Krõõda surma imetas lisaks enda lapsele ka Krõõda
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja
soovid, lootused, käitumine, tegelane kui karakter. 2. Sotsiaal-kultuuriline aspekt: ühiskondlik positsioon, sh päritolu, välimus, amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, sotsiaalne roll (gender). 3. Kujundlik aspekt: nime sümboolika, stereotüüpne käitumine, välimuse ja maailmavaate seos, ideeline käitumine (avantürism ja artistlikkus, s.t millise rolli tegelane endale võtab?) tegelane kui tüpaaž. Novellid: „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ & „Maanaine“ – Vallak, Peet. Eesti novelli põhiline uuendaja. Ta oli kunstnik, märkab hästi detaili ja tugevuseks on tal ka vaatepunkt. Vallakul on pildilist nägemist ja detailimeelt, mis on kirjandusloominguski nähtav. Tema novellides on kesksel kohal karakter. Ei ole niivõrd idee, mida ta rõhutada tahab vaid karakternovellid on need pigem. Tähtis ei ole tegevus vaid karakteri loomine. Tüpaaži meister. Huvitavad inimestevahelised psühholoogilised suhtled, mitte sotsiaalne määratlus
sügavamate tagamaadega, tunnevaid kõiki tähtsamaid maailma esindajaid. Samas on naine kuskilt maakohast, kelle ema on ta kangastelgi kasutama õpetanud ja kes lihtsalt hobikorras loob kauneid tekke, vaipu või voodikatteid. Selle maanaise kätetöö võib olla imepeen, tema lihtsad läbimõtlemata ideed võivad kootud kujul olla imekaunid ja neist võib leida palju rohkem alatoone ja sügavamaid ideid, kui akadeemilise haridusega ,,kunstnikult". Kas see maanaine on siis kunstnik või on ta lihtsalt andekas? Ryan P. Snuffer on oma artiklis avaldanud sellise mõtte: Kas kunst ei või olla see, mis paneb kunsti tarbija loominguliselt mõtlema. Kui jazzmuusikat kuulav mees tuleb kuulamise ajal geniaalsele äriideele ja suudab luua miljardikompanii, kas see pole siis ka omamoodi kunst? On. Kindlasti on. Vaimuvaene inimene ei suuda tarbida teiste loomingut, ehk siis kunsti, ja ei suuda ka ise midagi luua.
paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on Von Krahli Teatri trupiga tehtud ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi". Unt võttis aluseks Peet Vallaku külarealistliku novelli ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika
eeskujul. ["Kalevipoeg", "Ilias", "Odüsseia".] Epiteet - lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Omadussõna. Fraseologism - mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. [lihtfraseologismideks ja lauselisteks fraseologismideks] Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Humoresk - lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali - Juhan Liivi "Juak" või Peet Vallaku "Maanaine" Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. Ilukirjandus - üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. Pakub kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma vaid esitatakse selle tõlgendusi. [Romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus]
Vaatas aknast sisse ja nägi, kuidas Ado 50-margalisele ühte nulli juurde joonistab. Konstaabel käsib end sisse lasta, et saaks valerahategija Naissaarele saata. Ado ei ava ust. Konstaabel näeb vankrit lähenemas. See on vana sõjakraami täis kuhjatud. Vanker läheb ümber, mees, kes hobust talutas tõuseb peale suitsupilve kadumist nurmelt püsti, kuid konstaabel jääbki kadunuks. Nii ei saadetudki Adot Naissaarele. Tal vedas. Maanaine Suurrätt õlgadel, läks Reet kauplusesse tinti ostma. Ta mõtles kaua, millist tinti osta ja uuris kaupmehelt, kas on ikka hea tint. Sama kordus ka sulepea ja sulega. Väljas sadas vihma ja Reet ei olnud vihmavarju kaasa võtnud. Ta seisis kaupluses, keris asjad paberist lahti ja tahtis proovida tindiga kirjutada, kuid tal ei tulnud ühtegi head mõtet, mida võiks kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: ,,Suur reheahi!" Sõbra surm
tagasi, suure saagi puhul osa tagasi. POTERMAN – laevavaim, laevahaldjas. Esineb enamasti inimesena. Tuleb kui mast püsti pannakse. Potermani töötamiseks peeti heaks endeks. Näitab ennast väga harva, kui näitab tuleb torm. Kui tüürimees potermani ei kuula, saab ta vastu kõrvu. Potermani laevalt lahkumine ennustab laevahukku, kus käis kotiga on lootust, et keegi jääb ellu. Ta nõuab enda austamist. MAJAHALDJAS – 1. paigavaim – temaga peab saavutama kokkuleppe. a) maaema (paks maanaine) b) maa-alused (härjapõlvlased-kärnkonn, kuklased, päkapikud); 2. ehitusohver – tavaliselt mingi loom; 3. nurgakivi panek (hõbe, viin, leib, suhkur) – selle alla pannakse hõbe, leib, viin ja suhkur; 4. sarikad (viin, leib – lakka ohvrianniks); 5. katus; 6. esimene tuli (kõige rohkem väestatud kolle, ahi) – esimese tule süütab maja peremees; 7. regulaarsed ohvrid (suurte pühade ajal, millegi uue puhul); 8. esimene surnu – maetakse teiste riitustega.
Bottega puhul on raske öelda, kes täpselt mis teose on loonud. Ent 1473. aastast pärineb maastikumaal, millel on all paremas nurgas kirjutatud: Leonardo. Seda lapsepõlvemaastikku peetaksegi tema esimeseks teoseks. Leonardo maalis "Maarja kuulutust" kaks korda (1472-75, Uffizi, Firenze ja 1478, Louvre, Pariis). Maalidel on kujutatud Neitsi Maarjat, kes saab inglilt sõnumi, et ta saab lapse. Esimesel pildil on firenzelanna, uhkus. Maal ei tulnud hästi välja. Teisel maalil on tavaline maanaine oma loomulikkusega. See maal on palju parem ning leonardolikum. Maastik on peensusteni välja joonistatud. "Madonna nelgiga" (1475-80, Vana Pinakoteek, München) kujutab endast naist, last ja punast nelki. Pilti iseloomustab emaõnn ja loomutruudus. Taga on suured kaljud. Omanik müüs selle 27 frangi eest, ent tänapäeval on see maal hindamatu. Leonardo saab teada isa naise, Francesca, surmast. Ta loodab, et isa on kuulnud Leonardo suurest kunstnikuandest ja loodab saada toetust
Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. Tema lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Tema lavastused on sisulisest küljest mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele. Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole tema lavastustes terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik. ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003), Von Krahli trupiga. Aluseks võetus Peet Vallaku külarealistlik novell ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. See lihtne lugu etendati filosoofiliselt, modernselt, vulgaarselt, unenäoliselt, hüüatuste ning anagrammide abil, teatud tekstitüüpide moodi, nagu ametlik kiri, annotatsioon, ülekuulamine jne, vahepeal aga arutlesid näitlejad eri stiililaadide üle. Nii tõusis suurde plaani stiil kui nähtus, mõtted juhiti stiilipidudele ja rollimängudele päriseluski. 21.Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris
..(jäämägi) Metatekst- tekst tekstis, milline lugeja sa oled? Kas nägid valu või ilu? Oleksid turist või Maolin? Miks selline lõpp? Vanamees oli küll pettunud, võitles ikkagi mariliiniga, mitte haidega, kas haid tapsid vanamehe? Vanamees oli üle. ,,inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida" Eksistentsialism- peab tunnistama piirt, ei saa võtta kui absoluutset tõde PEET VALLAK 1893-1959 Ta oli juhtiv novellist Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik) ,,Suur reheahi"- soojus, leivaga seonduv, kodune kindlustunne Mida tegi Vallak selle väljendiga? o Eri eestlasliku maailma o Vili on toit, andis elu o Volkonski:mis hoiab meid siin maal kinni? Vallak-suur reheahi See on oma, me ei saa kaugele minna Bernhard Kangro juhtis rootsis pagulaselu, kultuuri
7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikivi "Rohtaed" või "Õige mehe koda" A.H. Tammsaare "Juudit" või "Põrgupõhja uus vanapagan" Friedebert Tuglas "Inimese vari", "Suveöö armastus", "Toome helbed"(novellid) Balzac "Isa Goriot" Zola "Therese Raquin" Lev Tolstoi "Anna Karenina" I-II
visa naist omale. b) Krõõt oli iseloomutu inimene- Ma ei nõustu selle väitega, sest üksgi inimene ei ole iseloomutu. Krõõt oli küll suhteliselt kinnine inimene, kuid see eest oli ta väga töökas ja heatahtlik. Nt : Kui Pearu ajas sead laiali metsa vahele, siis Krõõt ei saanud kurjaks Pearu peale, vaid kutsus oma ilusa ja peene häälega sead koju. Krõõt oli kindlasti üks tugev maanaine, kes nägi palju vaeva oma pere ja talu nimel. c) Mari oli Andresele õige naine- Ma ei nõustu selle väitega, sest Krõõt oli Andresele õige naine, kuna Andrese arvates oli Krõõt töökam ning ei hädaldanud nii palju. Lisaks oli Andresel Krõõdaga paremad suhted kui Mariga. Nt : Mari oli mitmeid saladusi Andrese ees, kuid Krõõt ei hoidnud kunagi midagi saladuses, vaid rääkis alati kõigest Andresega. Krõõt oli kindlasti õigem naine Andresele, sest Andresel oli
sündmused mõistatuseks, nt Laip metsas. Tähelepanu sotsiaalsete pingete vastu, võtab luubi alla inimese saatuse, elule jalgu jäämine ulaharitlane ja silmahimu. Loodust ja sündmuspaika nägi ta maalikunstniku silmaga, tabades huvitvaid detaile. Laused on energilised ja ruttavad, kujutluspilt vaheldub kiiresti. Need iseloomulikud omadused asetavad ta realistide hulka. Ekspressionismi ja uusromantiline kirjandus jäi talle võõraks. Väga väikese teksti meistrina kirjutas novelli ,,Maanaine" toimub vähe, kuid on väga pingsalt loetav. Vallakul oli kaks loomingu perioodi: Olulisem vahe kahe perioodi vahel keel ja stiil. 1920ndate vallakul ekspressionistlikud kontastsed jooned põimuvad realistlike joontega, kontrastselt teravad ja tumedad teemad, sõjaaja aine 1920ndate novellides. Väljub vahel ka traditsioonilisest realistlikust kujutamisest. 1930ndatel on realistlik, redigeeris oma varasemaid novelle. 13. Eesti näitekirjandus 191744 (Hugo Raudsepp jt). 1920
Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida. Ei tasu nii võtta (see nagu te tööd, siis tuleb armastus või olla või mitte olla.) Nagu Hemingway tegi mitu korda enesetappu, alguses küll ebaõnnestus, aga ta ei andnud alla, teda ei saanud sundida alistuma enesetapu mõttele, ta oli kindel, et teeb selle ikka ära. Motoks ei tasu võtta, sellised laused võivad peita endast tragöödiaid. Peet Vallak Juhtiv novelist. Loeme noveletti, veel kokku surutum kui novell, ,,Maanaine." Reet kirjutas paberile ,,suur reheahi" reheahi oli rehetoas kus kuivatati vilja, vili on söök, elu. Reheahi on siis elualus. Volkonski ütles, et tema ei tea millega Eesti kinni hoiab, kui ei toida ja ema hooleta jättis, siis Peet ütleb et see mis meid kinni hoiab on suur reheahi. Eesti on ainuke koht, kus me oleme omad, mujal võõras. Bernard Kangro on teinud suurest reheahjust müüdi. Ber oli luuletaja, paguluses
Neilt ilmus ka üksikuid trükitud lauluraamatuid ja tõlkeid saksa pietistlikust kirjandusest. Hernhuutlaste liikumine (kui omalaadne protestiliikumine lutheri kiriku vastu) algas Eestis 1730. aastatel. homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur kivihunnik. humoresk lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Näiteks Juhan Liivi (18641913) "Juak" või Peet Vallaku (18931959) "Maanaine". huumor heatahtlik nali. Humoristlikes teostes muiatakse või naerdakse tegelaste käitumise, üksikute iseloomujoonte vms üle, seejuures suhtub autor tegelastesse poolehoiuga. Näiteks on huumorit kasutatanud August Kitzberg (18551927) teoses "Veli Henn" ja Oskar Luts (18871953) "Kevades". Humoristlikud tegelaskujud on Jaroslav Haseki (18831923) Svejk ja Oskar Lutsu Toots. hümn antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistas kangelasi või jumalaid.
päeva mees, teine pool naine. ,,Merineitsi" veel huvitavam lugu kaugest saarest, kus valitsejaks keegi Kaspar Punane, kes hakkab järjekordset naist võtma. Tema heaks kalurid püüavad kalu, kogemata satub sinna merineitsi. Nendes müütnovellides ja sümbolnovellides on ängistus ja painajalik raskusevaim. Üheks teemaks on nurjunud saatusega inimesed. Üheks novelliks realistlikumat laadi, on ,,Inimese vari". Lugu ühest emast Maretist, kes ootab oma poega sõjast koju. On lihtne maanaine, kelle tööks on parvega inimeste vedamine üle jõe. Sõda on lõppenud ja parve peal kohtab väga paljusid koju pöörduvaid sõdureid, kes kõik räägivad sõjast õuduslugusid, aga on õnnelikud, et nad on koduteel. Ühe korra ütleb üks mees, et aga ma nägin su poega ja ta on teel koju. Räägib kõigile, et ootab oma ainsamat poega. Mees ülteb ka seda, et on täiesti terve ta poeg.
annaabi.ee 
