jätkuna. BRANCACCI KABELI FRESKOD ruumilisus ja kehalisus tänu valguse suunamisele ja tugevate varjude tekitamisele, dramaatilised tunded. · Hinnati looduslähedust. Õpiti kujutama õigesti inimese kehavorme, liigutusi ja näoilmeid. · Tähtsus detailidel, kompositsioonilised lahendused ebaloomulikud. Puudub ühtne terviklikkus. Inimesed on kõik samal tasapinnal ega ole taustaga seotud. Nim. primitiivseks maalikunstiks. · FRA ANGELICO polnud uuenduslik. Ei kasutanud tsentraalperspektiivi, tähtis oli tunnete väljendus. Maalis esimesena pilvi. Madonna pildid, kuldsed värvid. "MAARJA KUULUTUS". · TSENTRAALPERSPEKTIIV üks punkt, kuhu koonduvad kõik jooned. · PAOLO UCCELLO oluline erinevates poosides inimeste kujutamine, mitte pildi teema. DOMENICO VENEZIANO pilt justkui teatrilava. · PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas
looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (18881978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (19041989). Tema
Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Gio rg io de Chiric o Tänava melanhoolia ja G. Apollinaire'i portree. müsteerium. Prohvet S alvado r Dali (1904-1989) Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese
Kunstnik on kasutanud tumedamaid värvitoone ning Susanna riietel, näol ning kehal on kujutatud varje, mis on omakorda kunstniku sõnul tekkinud naise pea kohal olevatest pilvedest. (http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna- lunden-le-chapeau-de-paille) ANALÜÜS: Selle teose zanriks on õlimaal. Teos on stiilist äärmuslik barokk ning täpsemalt nimetatakse seda kunstivoolu Flandria maalikunstiks, mis sai 17. sajandil populaarseks Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades. (Kangilaski 2004: 131-132) Autor kujutab pildil naist, kelle pealagi on varjatud kübaraga ning, kelle õlgu katab õhuline siidsall. Taustaks olevatelt pilvedelt laskub vari naise peale. Minu arvates on kunstnik väga osavasti kasutanud värve, sest punane ja roheline sobivad Susanna näotooniga imehästi. Mina arvan, et pildil olev naine varjab mingisugust saladust või hirmu kellegi ees, sest
Celebesi elevant. Yves Tanguy. Piiramatu jagatavus. Alberto Giacometti. Puur. · Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (18881978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. · Need on tavaliselt linna või interjöörivaated, millede justkui õhutühjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. · Sageli on nihestatud perspektiivi. · Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". · Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Giorgio de Chirico. Apollinaire'i portree . Giorgio de Chirico . Tänava melanhoolia ja müsteerium. Sürrealistlikku luulet viljelesid: · EUROOPAS: · EESTIS: · A. Breton · K. Ristikivi · L. Aragon · J. Üldi · P. Eluard · A
Maalikunsti zanrid on figuraalkompositsioon (peamiseks aineks on inimene või inimeste rühmad; religioossed, mütoloogilised, allegoorilised, ajaloomaal, olustikumaal), portree ja aktimaal (huvi näo ja alasti inimkeha vastu), maastikumaal e. peisaaz (loomamaalijaid nimetatakse animistideks, meremaalijaid nimetatakse marinistideks) ning siseruumid ja esemed (vaikelu, natüürmort, mis hakkas levima renessansiaegses Itaalias 14 sajandi alguses, iseseisvaks maalikunstiks kujunes 17. sajandil. Akrüülvärvid on sünteetilised emulsioonvärvid, värskena vees lahustuvad, hiljem kuivades ei lahustu. Kasutusele võeti pärast II maailmasõda. Sideaineks kasutatakse vaiku mis kuivamisel jätab sileda läikiva pinna. Akvarellvärvid on vees lahustuvad guassvärvid. Temperavärve kasutati keskajal tahvelmaalikunstis, nad on vees lahustuvad, kuid liimaineks on munakollane, vaha või vaik. Õlivärvid ei
meele lahutamiseks. Luulekunstnik kuulutab vaid meeltlahutavat mängu ideedega, ja aru jaoks tuleb ometi nii palju välja, nagu tema kavatsuseks oleks olnud tegelda ainult aru tegevusega." Kujutavad kunstid ehk kunstid, mis väljendavad ideid meeltekaemuses (mitte pelga kujutlusvõime ettekujutuste läbi, mida sõnadega ärgitatakse) on kas meeltetõe või meeltepaistvuse kunstid. Esimest nimetatakse plastikaks, teist maalikunstiks. Mõlemad teevad kujud ruumis ideede väljenduseks; esimene teeb kujud tuntavaks kahele meelele, nägemisele ja kompimisele." "Esteetiline idee (arhetüüp, algkuju) on mõlemale kujutlusvõimes aluseks; kuju aga, mis moodustab esteetilise idee väljenduse (ektüüp, järelkuju), antakse kas oma kehalistes mõõtmetes (nagu ese ise eksisteerib) või viisi järgi, kuidas need silmas peegelduvad (oma näivuses [Apparenz] pinnal)". 3
Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Giorgio de Chirico. Guillaume Apollinaire portree. 1914. Giorgio de Chirico. Tänava melanhoolia ja müsteerium. 1915. Giorgio de Chirico. Prohvet. 1915. Giorgio de Chirico. Suur metafüüsik. 1917 Giorgio de Chirico. Hector ja Andromache. 1917. Giorgio de Chirico. Kadunud poeg. 1922. Sürrealistide arvates tuli kujutada
Kirjelda ja nimeta. I maailmasõja ajal tekkinud, kunstnike arvates oli maailm sõge ja kuritegelik ning "korralikud kodanikud" on enese teadmata kuriteo osalised. Naeruvääristati kõiki väärtusi-ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Marcel Duchamp "Trepist alla tulev akt", Kurt Schwitters "Merzibild". 5. Mida kujutas oma maalidel Giorgio de Chirico? Kuidas hakati nimetama tema maalimislaadi? Metafüüsiliseks maalikunstiks, ta viitas püüdele kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Tavaliselt kujutas ta linnavaateid või siseruume, esineb ka esmetekogusid, mis viitavad aja ja ruumi mõõtmisele. Inimeste asemel kujutab Chirico skulptuure või mannekeene. Giorgio de Chirico " Poeedi naudingud" 6.Milline on sürrealistide kujutamislaad? Kes on kuulsaim sürrealist? Nimeta mõni tema töö.
realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja
sürrealismiks. 4 Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming
looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse ,,veristlikuks" (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1987), kes juba Esimese maailmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutühjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiiv. Oma kunsti nimetas Chirico ,,metafüüsiliseks maalikunstiks". ,,Tänava melanhoolia ja müsteerium" (1915) ,,Hector ja Andromache" (1971) Sürrealismi lõppu seostatakse Teise maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. André Bretoni surm 1966.a. on teiseks tinglikuks lõpudaatumiks. Rahvusvahelise sürrealismi uus elavnemine on täheldatav aastast 1989, mil omavahelisi kontakte otsivad sürrealistlikud grupeeringud Argentiinas, Austraalias,
looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse ,,veristlikuks" (ladina keeles veritas tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1987), kes juba Esimese maailmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutühjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiiv. Oma kunsti nimetas Chirico ,,metafüüsiliseks maalikunstiks". ,,Tänava melanhoolia ja müsteerium" (1915) ,,Hector ja Andromache" (1971) Sürrealismi lõppu seostatakse Teise maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. André Bretoni surm 1966.a. on teiseks tinglikuks lõpudaatumiks. Rahvusvahelise sürrealismi uus elavnemine on täheldatav aastast 1989, mil omavahelisi kontakte otsivad sürrealistlikud grupeeringud Argentiinas, Austraalias,
Viimasel ajal on muusika küll põhiliselt meelelahutus, aga muusikat kuulates kuulame ka kunsti. Kui me loome muusikat, ka siis loome kunsti. Muusika loomisega tegelevad tänapäeval vähesed noored juba. 3) Pildikunst. Selle alla kuulub nii graafika kui maalikunst. Graafikaks nimetatakse ühetoonilist kunsti, mis ei ole tehtud pliiatsiga. Graafika tunnuseks on joonte ja täpituste ning kujundite rohkus esemete joonistamisel. Maalikunst on värvikunst. Maalikunstiks võib tingimisi lugeda ka joonistamist. Mõlematel kunstidel kajastatakse erinevaid asju ja esemeid ning ka loomi. 4) Looduskunst on loodusjõudude poolt voolitud imelised kujud kividest, südant seondavad päikseloengud ja imelised vaated mäestikest, jõgede orgudest ja kõigest muust, mis inimest hämmastab looduses. 3. Mis kunsti siin õpetatakse? Mina õpetan siin teile erinevaid kunstistiile pildikunstist. Ennem aga teeme selgeks, mis meil vaja on.
päikesetemplid) Skulptuur: Palju vaaraode täisfiguure- tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Jäsemed ei ole kehast eraldatud. Nende nägudel võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse skulptuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Reljeefkunst läks sujuvalt üle maalikunstiks. Maalikunsti iseloomustab dekoratiivsus ja Egiptuse poos. (Nägu profiilis, silm otse. Õlad otse, puusad ja jalad profiilis.) Värvid on harmoonilised ja maitsekad. Ei anta edasi varju ja värvivarjundeid. Teos: Nofretete portreebüst Kreeka Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas megaroni. Vanemad tempelehitised tehti
Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) (järjekordselt üks minu lemmikutest), kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli
Nt. ennast purustav masin, mis aga hoopis põlema süttis. Osad suuremõõtmelised teosed on paigutatud linnaruumi, nt. Stockholmi ja Pariisi. Mõned masinad võimaldavad või eeldavad publiku aktiivset mängulist sekkumist. Restany väitis, et mitte ainult realistlik, vaid üldse igasugune, ka abstraktne maalikunst on aegnud. Kunst pidavat liituma uue reaalsusega. ,,Uus realismi'' teosed on enamasti kolmemõõtmelised, neid on võimatu pidada maalikunstiks, aga ka mitte skulptuuriks traditsioonilises mõttes. Siiski on nad visuaalse kunsti teosed, mida nimetatakse assamblaazideks. New Yorgi neodada osutus aga visuaalselt suurejoonelisemaks ja veenvamaks ning kinnitas New Yorgi ülekaalu avangardi metropolina. Nõnda hakkas maalikunst asenduma assamblaaziga. 19) INGLISE KUNST. POPKUNSTI TEKKIMINE Inglismaal levis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism hoopis vähem kui USA-s või Mandri- Euroopas
Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja
skulptuuris jne. Lineaarset kunsti iseloomustavad selged, täpsed piirjooned joon domineerib värvi üle. Maalilisuse lähtekohaks on aga värv, ebatäpsed värvimassid joon võib tekkida, aga pole mitte lähtekoht vaid tulemus. Maalilises laadis on üksikosad allutatud tervikule, mis kujutab mulje. Lineaarset saab samm-sammult detailide kaudu mõtestada. Abstraktset ekspressionismi peetakse maaliliseks maalikunstiks, aga 60ndatel tekkiv uut tüüpi abstraktsionism on lineaarne selged ja täpsed jooned ja värvid. Puudub igasugune ruum. Tasadus flatness. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM Kontekst: ühiskonna rahulolu ja inimeste heaolu -> inimestele torkavad nende ühiskonna murekohad rohkem silma (varem oli tähelepanu lihtsalt söögi ja elamise saamisel, nüüd jäi aega ka muu jaoks); massiülikoolide teke -> üldine kapitalismivastasus (väljendus ka noorte muusikas jne)
ja korintose sammaste * värdjaid. Ja seda veerevat päikest peame me koiduks! Kuid sellest silmapilgust peale, kui arhitektuur on paljas kunst nagu iga teinegi, kui ta enam pole kõikehaarav, valitsev, ainuvõimas kunst, puudub tal ka jõud teisi kunste endasse sulgeda. Need vabanevad, murravad 176 arhitektuuri ikke ja lähevad igaüks ise külge. Igaüks neist saab sellest lahkuminekust kasu. Eraldumine teeb igaühe suuremaks. Kivitahumiskunst muutub kujuraiu-miskunstiks, seinamaal maalikunstiks, liturgia muusikaks. Ehituskunst on nagu impeerium, mis Aleksandri surmaga jagunes *: üksikud maakonnad muutusid oma-rette riikideks. Siit on pärit Raffael, Michelangelo, Jean Goujon *, ; Palestrina *, need särava kuueteistkümnenda sajandi hiilgused. ühel ajal kunstidega hakkavad ka mõtted igakülgselt arenema. Keskaja suurketserid lõid katoliku usule juba sügavaid mõrasid. Kuueteistkümnes sajand purustab kiriku ühtsuse.
Skulptuure liigitatakse selle järgi, et kuidas või mis eesmärgil neid kasutatakse. Näiteks skulptuurid võivad olla ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk
Skulptuure liigitatakse selle järgi, et kuidas või mis eesmärgil neid kasutatakse. Näiteks skulptuurid võivad olla ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk
Skulptuure liigitatakse selle järgi, et kuidas või mis eesmärgil neid kasutatakse. Näiteks skulptuurid võivad olla ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk
annaabi.ee 
