Positiivsed määrused puudutasid vaid Liivimaad ja kuigi suuremalt jaolt jäid need elluviimata, siis oli ikkagi tegemist esimese tõsiselt võetava katsega parandada talupoegkonna olukorda. 1783. aasta toob suuremad muutused ka Baltikumi. Nimelt, Katariina II andis ukaasi, millega 3. juulil 1783 kehtestati Baltimaades asehalduskord. Nii Eesti- kui Liivimaal samasugune valitsemiskorraldus nagu Vene riigi teistes osades- valitsemisviis ühtlustus. Siinsed maakonnapiirid muutusid, korrigeeriti ametnike arvu, aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (aadlike õiguslik seisund võrdsustati). 1785. aastal hakkas Baltikumis kehtima ka uus linnaseadus. Kõik vabad linnaelanikud said nüüd kodanikuõigused, kauplemine ja käsitööline tegevus muutus vabamaks- kõigil õigus sellega tegeleda. Samuti laiendati linnade omavalitsuses erinevate ühiskonnakihtide rolli, kuid vaatamata sellele omas keskvõim linnade omavalitsuste üle tugevat kontrolli. (Laur, M 2000, lk 222)
(Tallinnas) Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: 1.Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. 2.Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. 3.Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. 4.Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). Balti erikord Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. 1.Toimus restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. 2.Liivimaal ja Venemaal tollipiir 3.Jäi kohalik võim 4.Saksa aadlike privileegid 5.Seadused jäävad kehtima 6.Sama maksukorraldus 7.Jääb saksa keel ja luteri usk. Vene võimu kindlustamine baltikumis Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. 1
Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg#Talupoegade_kohustused http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rootsiaeg.htm
juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kess pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade seisundit rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata. Erinevalt Rootsi
maanõunik, keda stockholmi erakorralises kohtus süüdistati kuninga solvamises ning mässulistes kirjutistes ja tegevuses; mõisteti surma vara konfiskeerimisega, kuid põgenes välismaale ja sai põhjasõja eel vihaseks intriigitsejaks Rootsi vastu) - Aadli omavalitsuse piiramine (maapäev allutati kindralkubernerile) - Uus haldusjaotus (maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega(eesti-läti piir) ; valga linn jäi läti poolele) 3. Majanduslik areng ja talurahva õiguslik seisund a) Agraarolud: 17.-18. Saj. eestis u 1000 mõisat (rüütli ehk eramõisad (baltisakslased), kroonu ehk riigimõisad (rendimõisad), pastoraadid ehk väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)).
Reinhold Patkul. 1694 süüdistati Patkulit kuninga solvamises. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda. Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine
Reinhold Patkul. 1694 süüdistati Patkulit kuninga solvamises. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda. Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine
mõisate, st. juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kess pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade seisundit rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud
(Tallinnas) 2. Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: a. Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. b. Liivimaa aadliopositsiooni maasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. c. Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. d. Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). 3. Balti erikord baltisaksa autonoomse omavalitsuse säilimine ja tugevnemine Vene ajal. a. Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. b. Sisu: · Vene võimu esindasid kindralkubernerid, kes tagasid ka sõjaväe ülalpidamise ja maksude laekumise. · Kõrgeimat kohtulikku võimu teostasid rüütelkonnad. · Maapäevade rüütelkondade esinduste pädevuses olid kõik Balti provintsidesse
Reduktsioon tekitas mõisnikes pahameelt ning kutsuti üles ignoreerima kuninga korraldusi. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. Kohaliku aadli murdmiseks määras Karl XI Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Karistuseks Liivimaale saatis kuningas 1694. aastal laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist veidi põhja pool, jättes Valga Lätile. Mõisnikud: Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks. Siinset aadlikkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. XVII saj. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib kanda üks ja teine seisus, palju külalisi pidudele kutsuda, mida külalisetele pakkuda. Aadlikud haavusid, kui neid alandati maarentiku seisukorda. Põllumajandus:
Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Talupoegade kohustused Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos
õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. TALUPOEGADE KOHUSTUSED Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka
Patkul mõisteti surma kuid ometi õnnestus tal põgeneda. Kohaliku aadli murdmiseks määras Karl XI kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Karistuseks 1694.aastal saadeti laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ja rüütelkonna maapäevad läksid kindralkuberneri kontrolli alla. Maanõunikest kaasistujad kaotati ka Õuekohtust. Aadlike omavalitsus oli seega Liivimaalt kaotatud. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus. Sellega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir läks pisut põhja poolt, jättes näiteks Valga koos ümbrusega Läti piiridesse. Talurahva olukord: Reduktsioon muutis talurahva olukorda. Erinevalt rootsi talupoegadest, kes olid vabad ja esindatud Riigipäevas, säilis siin ikka veel pärisorjus. Mõisapõldude suurenemisega suurenes ka teokoormised, mis tegelikult sõltusid mõisniku suvast.
juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama.
Rootsi aeg (1645-1710) Uus halduskorraldus. P-Eestis 4 maakonda, Liivimaa kubermangus Tartu, Pärnu ja Saare maakond. Kõrgemaiks valitsusametnikeks kindralkubernerid. Rüütelkonnad kaitsesid aadlikke õiguseid ja lahend kohalikke küs-i. Kokkusaamised maapäevadel. Selle vahepeal ajasid asju 12 maanõunikku. Igapäevaseid küs lahend rüütelkonna pealik. 17. saj lõpuks Liivimaa rüütelkonna selgroog murti riigivõimu poolt. 1694 uus haldusjaotus – kaks distrikti, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EE-Läti rahvuspiiriga. Riik tegi linnadele ettekirjutusi ja allutas üldriiklikele huvidele. 1682 mõisate reduktsioon e taasriigistamine. Koguduse omavalitsuslik osa kihelkonna valitsemisel kasvas. Vene võimu alla: kohalik haldus aastatel 1710-1865 Balti erikord: Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721 Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon e mõisate tagasiandm aadlitele. Balti aadlil ja linnadel laialdane omavalitsus.
Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjasõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti riigipiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Riigimõisate tulunduslik valitsemine kuulus Liivimaal nn tulundus-asehaldurite kompetentsi.
19 saj: Katariina II (17621796) · valgustatud valitseja; tahtejõuline, intelligentne ja silmapaistev daam. Teostas nagu Peeter Igi rea reforme, mille eesmärk oli olukorra parandamine Venemaal o eeskujuks Prantsusmaa o hariduse edendamine o plaan: ühtne seadustik igas piirkonnas · Eestis: Asehalduskord Asehalduskord · Aadlike privileegide kaotamine · Riigi ühtlustamine · Administratriivsed muutused uued maakonnapiirid, et paremini makse koguda Demokraatlikke elemente, kuid eesmärgiks kogu Vene alad ühtlustada Asehalduskorrale ei olnud siiski pikka iga antud. Katariina surma järel troonile tõusnus Paul I (1796 1801) taastas balti aadli privileegid.
karistuseks Liivimaa aadlile kaotati Liivimaa aadli omavalitsus, st maapäev allutati kindralkubernerile ja Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium saadeti laiali, ka Õuekohtus ja konsistooriumis polnud enam maanõunikest kaasistujaid nõnda õnnestus Rootsi kuningavõimul 17. sajandi lõpuks vähemalt Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksvusele panna 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga (Tartu ja Pärnu maakondade piir viidi vastavusse); kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähima ümbruskonnaga Läti poolele Talupoegade olukord Rootsi ajal: kui 1629. a sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik
kubermang on administratiivne üksus. 10 Eestimaal oli neli maakonda (kreisi) ajaloolised maakonnad (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa). Liivimaal oli neli kreisi (Riia, Võnnu, Tartu ja Pärnu). Ka nende maakondade piiride osas on toimunud teatavaid kosmeetilisi muudatusi, mis toimusid rahvusi silmas pidades, seda oli eelkõige vaja kohtutööks. 1710 aasta eel ja järel tuleb maakonnapiirid alles paika loksutada. 1704. aasta vallutatud alad liidetakse vastloodud Ingerimaa (hilisem Peterburi kubermag) kubermanguga. Kubermangu eesotsas oli Aleksander Danilovits Mensikov. Temast saab esialgu Ingerimaa kindralkuberner. Esimest korda puutub meiega kokku 1703- 04. aastal, et osaleda Seremetjevi kõrval Tartu ja Narva hõivamisel. 1710. aastal, kui siinsed alad lähevad Vene riigi koosseisu, siis päris kohe Eesti- ja Liivimaad ei
annaabi.ee 
