R. Jakobsoni pooldajate ringkonnale ja välja lülitada J.V. Jannseni kirikliku ,,partei" ja baltisakslaste domineeriv mõjuvõim. M.Veske hakkas tegema eeltöid uue peo (või uute pidude) korraldamiseks. Koosolekul ja mujalgi kerkis üles küsimus järgmisest laulupeost. 1880. aastal täitus 25 aastat keiser Aleksander II valitsemisest ja seda juubelit kavatseti vääriliselt tähistada. Jakobsoni pooldajate ringkond hakkas kindlalt pooldama maakondlikke laulupidusid. Koorijuhtide nõupidamisel otsustati selle jaoks asutada ,,kreisi laulu- ja mängukooride seltsid" ja maakondlikke laulupidusid korraldaksid koorijuhid ja kooride saadikud. Veske püüdis üksikasjalikult põhjendada maakondlike laulupidude paremust: koorid saaksid käia ühistel proovidel, mis tõstaks nende taset; iga maakonna rahvas võiks kuulata neid kontserte, sest kergem on pääseda oma maakonna linna kui mujale. Maakondades hakati tegema ettevalmistusi
1. 1889 1962. 1882- 1963. 2. Rahvamuusika oli tema jaoks miski, millesse tuli suhtuda ühtsesse tervikkus ja Mart Saare lo millega tuli aupaklikult ümber käia. ja ekspressio 3. Andis muusikatunde ja juhatas orkestreid Haapsalu koolides, tegutses koori- ja Tema loomin orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid Tema koorilaulud Koorilaulude kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks.. tekstuuriga ja 4. Ta mängis trombooni, harmooniumi, klaverit, orelit, Ta mängis k 5. oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Mart Saar oli Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni. Surmani töötas mata õpsina. Friedrich August Saebelmann Helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog. töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane.
Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on
Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks
eestlased olid põlluharimise ja karjakasvatusega tegelev maarahvas, kelle sõjaline ettevalmistus ja sõjarelvastus jäi selgelt maha tollasest Lääne-Euroopast. Muinasaja lõpuks oli Eesti aladel kujunenud küll klassiühiskond, kuid Lääne-Euroopale omane feodaalkord ja kolme seisuse (vaimulikud, feodaalid ja talupojad/linlased) ühiskond puudus. Eestlastest talurahvas moodutas küll maakondlikke või kihelkondlike malevaid, kuid siiski oli tegu sõjameestega, kel puudus vastav väljaõpe ning kes sõdis ajal, mil põllutööd lubasid. Samuti puudusid tugevad kivilinnused ning rüütlite ründerelvastus puitlinnuste piiramisel oli tõhus. Ratsarüütli varustus oli kvaliteetsem ning arenenum. Kuigi eestlased õppisid vastaste relvastust tundma ning oma relvastust täiendama, oli vahe endiselt ressursside omamises. Ratsarüütel, kelle sõjajõud vastandus ligi 15 talupojast
Peterburis, Helsingis ja Riias. Suur kultuurilooline tähtsus on tema esinemistel tagasihoidlikes maakirikuis. Sel moel tutvustas ta klassikalist orelirepertuaari ja tegi muusikalist kasvatustööd kõige laiemates rahvahulkades. Kontserdil Suure- Jaani kirikus tallas orelit nooruke A.Kapp, kes hiljem jutustas, et siit sai ta suurima tõuke oma kutse valikule. 90-ndate aastate teisel poolel tegutses M.Härma peamiselt koorijuhina ning juhatas maakondlikke laulupidusid ja kohalikke laulupäevi. 1903.a.siirdus M.Härma tööle Kroonlinna, andis klaveritunde ja osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Suviti sõitis M.Härma harilikult Eestisse. 1915.a.alates elas ta jälle Tartus, kus juhatas Tartu Rahvusraamatukogu, Lugemisvara Seltsi ja Eesti Helikunsti Seltsi. Ta kuulus “Muusikalehe” toimetusse ning oli “Eesti Muusika Kuukirja” peatoimetaja. 1917-1929.a.andis ta 4
tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Õppis seal ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus: esines organisti, pianisti ja t¹ellistina, andis klaveritunde (õpilane Juhan Aavik), asutas suure meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. -Karl August Hermann(1851 1909) Lauluteadlane
aastal kirjutas ta üles esimesed rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlane rahvaviise fonograafiga salvestama. Musikaalses tegevuses on oluline koht tema pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris siis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja viimasena Haapsalu Õpetajate Seminaris Haapsalus. Samuti andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadiotes kui kontsertsaalides. Kreek jõudis koguda umbes 1800 rahvaviisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt on tema kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.
Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. 1.1 LOOMING Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks
kogutud materjali väga põhjalikult. Enne lõpueksameid konservatooriumis mobiliseeriti ta sõjaväkke. Aasta hiljem vabastati ta sealt tervislikel põhjustel, kuid keerukates oludes oli õpingute lõpetamine võimatu. Ta töötas Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris ning seejärel Tartu Kõrgemas Muusikakooli ja peale seda Läänemaa Õpetajate Seminaris. Ta andis ka muusikatunde ning juhatas orkestreid, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja -pidusid. Haapsalus jätkas ta rahvalaulude kogumist. Ta töötas ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõuna, kuid pidi sealt lahkuma. Oma elu viimasel kümnel töötas ta klaveriõpetaja ning koorimuusika kõrvalt komponeeris ta sel ajal ka palju puhkpillimuusikat ja rahvaviisidest lähtuvaid sümfoonilisi süite. Rudolf Tobias (1873-1918) oli esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Ta tegutses ka
kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja kösterorganistina. Vaatamata vaid lühiajalisele õppimisele muusikakõrgkoolis oli ta ilmselt saanud oma õpetajalt küllalti häid teadmisi. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta on mänginug muletavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllatki erinev: kui Aleksander tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. Aleksandri
Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate SeminarisHaapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on
1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel zürii esimees - see oli tema lühikese elu säravaim sündmus. 1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel zürii esimees - see oli tema lühikese elu säravaim sündmus. 1880. aastast töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster- organistina.Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja. · Friedrich August Saebelmann Helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog. 1874. aastal astus Friedrich Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (C. van Arcki klaveriklassi). Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana
ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooli õpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Ande Andekas-Lammutaja Viljandimaa muusikaelus, esinedes organisti, pianisti ja tsellistina, andes klaveritunde (üheks õpilaseks oli Juhan Aavik), asutades suure meeskoori ning juhatades maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule.
sõjaväkke. 1917. a. vabastati ta sõjaväest tervislikel põhjustel, kuid keerukates oludes oli õpingute lõpetamine võimatu. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 oli Kreek Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõud (aastast 1947 professor). 1950. a. sunniti ta ametist lahkuma, kuna konservatooriumi tollane juhtkond leidis, et ta "töö nii erialaliselt kui ideelis-poliitiliselt ei olnud küllalt rahuldav kõrgema kooli jaoks". 1950. aastatel töötas Kreek Haapsalu Pedagoogikakoolis klaveriõpetajana.
Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka
1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor) 18931894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal. Ta oli eesti esimene gastroleeriv interpreet, esines hiljem ka Soomes, Lätis ja Inglismaal. Tartusse naastes hakkas koguma rahvaviise, tegutses muusikaõpetajana, juhatas maakondlikke laulupidusid ning asutas Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori, millega lõi täiesti uue traditsiooni -- koor kujunes Eesti kõrgeima tasemega kontsertkooriks. 19031915 elas Venemaal, Kroonlinnas, kus andis klaveritunde ja esines organistina. 19151941 tegutses aktiivse kultuurielu organisaatorina Tartus: juhatas mitmeid koore (Eesti Helikunsti Seltsi koor), töötas edasi muusikaõpetajana (191729 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi
milliseid rahvarõivaid seal kanti , millised rahvakombed seal säilinud. Rõhk oli tantsu hingel, mitte ainult sammude täpsusel. Miks tantsitakse? Kuidas tantsitakse? Suhe partnerisse. See polnud tantsusammude reprodutseerimine, see oli looming.(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 73) Poole aasta vältel sõitsid instruktorid igaüks oma piirkonnas ringi, õpetasid rahvamajades ja koolides, aitasid läbi viia maakondlikke mänge. Vabariigi lõpuaastatel tunti ja harrastati Idla võimelmist kogu maal. Rahvusvahelise tunnustuse pävis Idla koolkond Helsingis 1938. aata suvel Põhjamaade võimlemispidustustel, kus 120 eesti võimlejat esines olümpiastaadionil Idla kavaga ning Messuhallis võis nautida Idla mustervõimlejate hoogsat liikumiskompositsiooni. 1944. aasta septembris lahkus Ernst Idla koos perekonna ja lähimate kaastöötajatega Eestist ning leidis asüüli Stockholmis. Juba 15.aprillil 1946
Tallinnas.Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides.Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. 17. E.Aav ja "Vikerlased":eesti rahvusliku ooperi looja! · 1926.a. lõpetas Tallinna kons- i A. Kapi õpilasena. · Looming:
1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Seal õppis ta ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooli õpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus, esinedes organisti, pianisti ja tšellistina, andes klaveritunde (üheks õpilaseks oli Juhan Aavik), asutades suure meeskoori ning juhatades maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule.
Üldlaulu peol lauldi seda püsti seistes. 1896 Postimehes nimetati seda ka hümniks. Friedrich August Saebelman 1851 1911. Sai tänu heale saksa keele oskusele tööle Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874 esimese eestlasena astub Peterburi konservatooriumi. Õpib seal vaid 1 aasta. Pöördub tagasi Eestisse, Karksisse, kus töötab kooli õpetajana. Paistus kihelkonna kooli õp, köster, organist. Asutas Paistus meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Loomingus peamiselt koorilaulud, säilinud u paarkümmend, vaid üksikud isamaalised laulud. Friedrich rahvaviise ei kasuta, kirjutab rõõmsat, lihtsat ja muretut muusikat. Kaunimad laulud: ,,Ema süda," ,,Ellerhein," ,,Palve." Alekssander E. Thomson 1845 1917 (sureb Petrogradis). Sangastest pärit mees. Valga Cimze seminar, lõpetab 1865. Läheb tööle Kanepisse õpetajaks. Organiseerib 60liikmelise koori. Töötab Vana-Võidu mõisas koduõpetajana
1880. aastast töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Vaatamata vaid lühiajalisele õppimisele muusikakõrgkoolis oli ta ilmselt saanud oma õpetajalt küllaltki häid teadmisi. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta mänginud muljetavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kuiAleksander Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud
26. veebruaril 1942 taasloodi Saaremaa vabatahtlik Omakaitse kolme territoriaalse pataljoniga, mis allutati edaspidi Balti saarte komandandile. Igas pataljonis oli kolm, hiljem neli territoriaalset kompaniid. Selleks ajaks oli Saaremaal 1228 omakaitselast, neist ainult 36 palgalist. Omakaitselaste arv püsis umbes sellisena ka edaspidi (BA MA, RH26-207/16a; ERA, f. R-358, n. 2, s. 8, l. 3; f. R-358, n. 1, s. 34, l. 9; f. R-358, n. 1, s. 10, l. 3 jj.). Juulist 1942 hakati maakondlikke Omakaitse üksusi nimetama malevateks. Maleva pealik oli kapten Peeter Kangro, I (Kuressaares) pataljoni ülem leitnant B. Rätsep, II (Kihelkonnal) pataljoni ülem leitnant R. Lintsi, III (Leisi) pataljoni ülem kapten-major Alfred-Johannes Pupp. Omakaitselaste pidevaks ülesandeks oli vahiteenistuse pidamine erinevatel sõjalise tähtsusega objektidel. 1942. aasta märtsis oli näiteks Saaremaal 26 erinevat valvatavat objekti, kus korraga pidi valves olema 128 meest (BA MA, RH22/277, 170)
annaabi.ee 
