Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailma viljad - teravili". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ukraina, image, etioopia, riis, nigeeria, sorgo, hagar, reading, kanada, austraalia, mehhiko, kaer, burkina, faso, sudaan, prantsusma, pakistan, egiptus, rukis, indoneesia, argentina, upload, suurbritanni, hirss, niger, mali, aspx, tsehhi, kaardilt, tansaania, oder, rice, bangladesh, vietnam, birma, uganda, senegal, koeh, iraan, rukist, clean, kenyaTadzikistan Dusanbe 38. Taani, Kopenhaagen 86. Tai Bangkok 87. Taivan Taibei 39. Monaco, Monaco 88. Türgi Ankara 40. Luksemburg, Luxembourg 89. Türkmenistan Asgabat 41. Malta, Valletta 90. Usbekistan Taskent 42. San Marino, San Marino 91. Vietnam Hanoi 43. Liechtenstein, Vaduz Põhja-Ameerika riigid: 138. Egiptus Kairo 92. Kanada, Ottawa 139. Ekvatoriaal-Guinea 93. USA, Washington 140. Elevandiluurannik Cote d'Ivoire 94. Mehhiko, Mexico 141. Eritrea Lõuna-Ameerika 142. Etioopia Addis Abeba 95. Colombia Santa Fe de Bogotá 143. Gabon 96. Venezuela Caracas 144. Gambia 97. Guayana Georgetown 145. Ghana Accra 98. Suriname Paramaribo 146. Guinea 99
Gabon demograafilise ülemineku I etapp DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK RIIKIDE KAUPA (Mare Ainsaar 2000, täpsustanud E. Reisenbuk) TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP Riikidest ainult Sierra Leone ÜLEMINEKU I ETAPP (DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS) Afganistan, Alzeeria, Angola, Bangladesh, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Kambodza, Kamerun, Cabo Verde, Kesk-Aafrika Vab., Tsaad, Kongo, Ekvat.-Guinea, Eritrea, Etioopia, Gambia, Ghana, Guatemaala, Guinea, Guinea-Bissau, Haiti, Honduuras, Iraak, Jordaania, Keenia, Laos, Leshoto, Libeeria, Madagaskar, Malawi, Mali, Mauretaania, Mosambiik, Myanmar, Namiibia, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Omaan, Pakistan, Paapua, Uus- Guinea, Paraguai, Ruanda, Saudi-Araabia, Senegal, Somaalia, Sudaan, Süüria, Melaneesia, Mikroneesia ÜLEMINEKU II ETAPP Albaania, Araabia Ühendemiraadid, Argentiina, Bahama, Bahrein, Brasiilia, Brunei, Tsiili, Columbia, Costa Rica,
Suurimad importijad Kasutamise eelised Jaapan, Lõuna-Korea, Usa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia Suur kütteväärtus, suurtes kogustes lihtne transportida, tooraine ItaaliaUSA, Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina, jääkiSuur kütteväärtus, paikneb puuraukudes, surve all, ei vaja ümbertöötlust, põlemisel ei teki Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Tsiili, Brasiilia, Ukraina Suured varud, kaevandamine mehhaniseeritud Uraani esialgu jätkub, energiasisaldus suur, saastab vähem keskkond, kui kõik on korras
- Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Miks rajatakse terasspõlde? · põllumajandusmaa puudus · erosiooni vältimiseks · rohkem avatud päikesele · vihmavee kogumiseks Kaubanduslik põllumajandus segatalud - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - suuremad maavaldused - USA läänaosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. - kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu loomavabrikud - suur osa toodangust läheb müügiks - palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale - kapitalimahukas- kasutatakse rohkem väetisi, tehakse - vähe tööjõudu maaparandustöid, sordiaretus - hea asend suurlinnade (turu) läheduses
segatalud - suuremad maavaldused - kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu - suur osa toodangust läheb müügiks - kapitalimahukas- kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, sordiaretus - saagikus on suurem - Euroopas piimakarjatalud - palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistele - kasutatakse vähe tööjõudu - oluline hea asend suurlinnade(turu) läheduses - tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso - suur maa-ala - kasutatkse vähe tööjõudu - palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale - madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - USA läänaosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. loomavabrikud - palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale - vähe tööjõudu
Aomen (Macao) 28,288 Araabia Ühendemiraadid 29,326,409 Argentina 28,530,639 Armeenia 1,105,621 Aruba 9,188 Aserbaidaan 948,020 Austraalia 25,189,309 Austria 27,563,061 Bahama 281,841 Bahrein 451,434 Bangladesh 388,860 Barbados 2,337
Kreeka Ateena 2. Soome Helsingi 33. Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo 3. Rootsi Stockholm 34. Türgi Ankara 4. Eesti Tallinn 35. Küpros Nikosia 5. Läti Riia 36. Malta Valletta 6. Leedu Vilnius 37. Venemaa Moskva 7. Island Reykjavik 38. Ukraina Kiiev 8. Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9. Iirimaa Dublin 40. Iraak Bagdad 10. Taani Kopenhaagen 41. Iraan Teheran 11. Poola Varssavi 42. Jaapan Tokio 12. Saksamaa Berliin 43. Hiina Peking 13. Holland Amsterdam 44
India 955 USA 268 Indoneesia 201 Brasiilia 160 Venemaa 148 Pakistan 138 Jaapan 126 Maailma suuremad riigid 1997.aastal Bangladesh 120 Nigeeria 115 Maailma suurem Riik Pindala ( mln km2) 20 Venemaa 17,1 Kanada 10 15 USA 9,8
Iraak, Mehhiko torujuhtmetega Araabia ÜE Maagaas Soojusenergia, Venemaa, Venemaa, Venemaa, Usa, - suur - tuleohtlik elektrienergia, Iraan, USA, Usa, Kanada, Lääne- kütteväärtus - transport peaiselt torujuhtmeid pidi 28% keevitustööd, Kanada Kanada, Alzeeria, Euroopa - ei vaja taastumatu, keemiatööstuse Suurbritan Norra, ümberöötlust traditsiooniline tooraine nia, Turkmenist - vähe Holland an saasteaineid
77.) Turgi 78.) Suuria 79.) Jordaania 80.) Iisrael 81.) Liibanon 82.) Saudi-Araabia 83.) Nepal 84.) Sri Lanka 85.) Kuveit 86.) Araabia Uhendimiraadid 87.) Jeemen 88.) Omaan Austraalia. 89.) Uus-Meremaa Aafrika 90.) Maroko 91.) Alzeeria 92.) Liibua 93.) Egiptus 94.) Mauritaania 95.) Mali 96.) Niger 97.) Tsaad 98.) Sudaan 99.) Etioopia 100.) Somaalia 101.) Guinea 102.) Libeeria 103.) Elevandiluurannik (Cote d'lvoire) 104.) Kaerun 105.) Gabon 106.) Nigeeria 107.) Kesk-Aafrika Vabariik 108.) Kongo 109.) Kongo Demotraatlik Vabariik 110.) Kenya 111.) Tansaania 112.) Angoola 113.) Sambia 114.) Zimbabwe 115.) Mosambiik 116.) Namiibia 117.) Botswana 118.) LAV (Louna-Aafrika Vabariik) 119.) Madagaskar.
(mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge; väga soojanõudlik; pärit Lõuna-Ameerikast; kasvatatakse Brasiilias ja Aafrikas [sealt tuleb üle poole saagist].) 26. Mis on peamised teraviljad? (nisu, mais, riis) 27. Kes on suurim teraviljaeksportija? (USA) 28. Mis on suurima kasvupinnaga teravili? (nisu) 29. Kes on suurimad teravilja kasvatajad? (USA, India, Hiina) 30. NISU - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad? (Pakistan, Türgi, Austraalia, USA, Hiina, Saksamaa, Prantsusmaa, Kanada; vajad küllaldase niiskusega mulda; eksportijad Austraalia, USA, Kanada, Euroopa) 31. RIIS - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad?* (kasvatatakse süüakse peamiselt Aasias, kasvatatakse veel Indoneesias, Tuneesia, Bangladesh jne; valgusenõudlik, vajab veega üleujutamist, ühtlaslt sooja ilma, väetamist jne; suurimad eksportijad Kagu-Aasia regioon, Tai, Vietnam) 32
võistlesid esimest korda 3000-meetri-takistusjooksus. Lisaks jagati ujumises kaks medalikomplekti rohkem (pikamaaujumises). Vehklemises asendati floreti meeskonnavõistlus ja epee naiskonnavõistlus espadroni mees- ja naiskonnavõistlusega. Lauatennises asendati senised paarisvõistlused meeskonnavõistlustega (meeste ja naiste).Avatseremoonia algas 8. 8. (august) 2008 kell 20.08 (kell 8 ja 8 minutit), sest hiinlased peavad numbrit 8 õnnenumbriks. Kõik Pekingi olümpiaadil osalejad 1. Austraalia 2. Aserbaidzaan 3. Alzeeria 4. Ameerika Samoa 5. Angola 6. Antigua ja Barbuda 7. Armeenia 8. Afganistan 9. Bangladesh 10. Bahrein 11. Valgevene 12. Benin 13. Bulgaaria 14. Bosnia ja Hertsegoviina 15. Brasiilia 16. Brunei 17. Burundi 18. Vanuatu 19. Venezuela 20. Vietnam 21. Haiti 22. Gambia 23. Guatemala 24. Guinea-Bissau 25. Honduras 26. Grenada 27. Gruusia 28. Taani 29. Djibouti 30. Dominikaani Vabariik 31. Sambia 32. Iisrael 33. Indoneesia 34. Iraak 35. Iirimaa 36. Hispaania 37. Jeemen 38
liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine. Uue organisatsiooni loomine pandi selgesõnaliselt paika 1943. a oktoobris Moskvas, kui USA ja Suurbritannia koos Hiina ja Nõukogude Liiduga allkirjastasid Üldise Julgeoleku Deklaratsiooni. Olulisimateks läbirääkimisteks loodava ühenduse põhikirja üle, lähtudes USA
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................
htm http://www.chemical-engineering.co/2011/06/27/bituminous-coal/ http://en.wikipedia.org/wiki/Anthracite http://museumvictoria.com.au/melbournemuseum/discoverycentre/600-million-years/timeline/tertiary/brown-coal/ http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Fossiilkutused.htm Kivisüsi · 27% maailma primaarenergiast annab süsi. · Sütt kaevandatakse 50 riigis. Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · 40% maailma elektrienergiast toodetakse söest. Lõuna-Aafrikas, Poolas (üle 90%), Austraalias, Hiinas ligi 80% Indias ligi 70%, USAs ja Saksamaal ligi 50% elektrienergiast. · 13% kaevandatud söest (koksisüsi) kasutatakse terasetööstuses. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Kivisöe tootmine on viimase 25 aasta jooksul kasvanud 50%. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Strip_coal_mining.jpg
Põllukultuuride geograafiline levik *Taimekasvatussaadustel on tähtsam koht kui loomakasvatussaadustel *Mitmed taimekasvatussaadused on väga paljude arengumaade peamised ekspordiarktiklid. *Põllukultuure võib klassifitseerida mitmeti: 1) kust kultuur pärit on 2) (Kus kasvatatakse?) Suurimad teravilja kasvatajad on Hiina, India ja USA Nisu: • vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda • suurimad nisutootjad– Hiina,India, Venemaa, USA,Prantsusmaa,Kanada, • RIIS • 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias • Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni • Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist • riisi suuremad kasvatajad:Hiina,India, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan • MAIS • Nõuab palju soojust ja niiskust • Suurima saagikusega teravili
RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰
veebruar 1922 km² 9. Ekvatoriaal-Guinea 28 051 km² 523 051 (2004) Malabo 12. oktoober 1968 10. Elevandiluurannik 322 460 km² 17 298 040 (2005) Yamoussoukro 7. august 1960 (Côte d'Ivoire) (Abidjan – tegelik) 11. Eritrea 121 320 km² 4 298 269 (2002) Asmara 24. mai 1993(4) 12. Etioopia 1 127 127 67 673 031 Addis Abeba vanimaid riike km² Aafrikas 13. Gabon 267 667 km² 1 355 246 (2004) Libreville 17. august 1960 14. Gambia 10 380 km² 1 367 124 (2000) Banjul 18. veebruar 1965 15. Ghana 239 460 km² 20 467 747 (2003) Accra 6. märts 1957 16
............................................Kasutatud kirjandus 2 1. EDUKAMAD RIIGID Koht Riik Kuld Hõbe Pronks KOKKU 1 Hiina 51 21 28 100 2 USA 36 38 36 110 3 Venemaa 23 21 28 72 4 Suurbritannia 19 13 15 47 5 Saksamaa 16 10 15 41 6 Austraalia 14 15 17 46 7 Lõuna-Korea 13 10 8 31 8 Jaapan 9 6 10 25 9 Itaalia 8 10 10 28 10 Prantsusmaa 7 16 17 40 11 Ukraina 7 5 15 27 12 Holland 7 5 4 16 13 Jamaika 6 3 2 11 14 Hispaania 5 10 3 18 15 Kenya 5 5 4 14 16 Valgevene 4 5 10 19 17 Rumeenia 4 1 3 8
USA 39676 Malawi 646 Iirimaa 38827 Tansaania 674 Norra 38454 Burundi 677 Island 33051 Kongo DV 705 Sveits 33040 Buinea-Bissau 722 Austria 32276 Etioopia 756 Enamus kõrge SKT-ga riike paikneb Euroopas, enamus madala SKT-ga riike paikneb Aafrikas. Eesti keskmine SKT on 14555$, s.t, et iga Eesti kodanik saab päevas kulutada 498,5 EEK. Eesti on maaimas 41. kohal. Soome SKT 29951$, Venemaa 9902$, Läti 11653$, Leedu 13107$. Maailma keskmine SKT inimese kohta on 10330$. RIKKAD JA VAESED RIIGID Maailmas eristatakse 2 riikide rühma 1) KÕRGELT ARENENUD RIIGID ehk Põhja riigid kõrge elujärjega, moodsa
poolt. Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus. Iseseisvuspäevade loend · Albaania - 28. november 1912, vabanes Türgi võimu alt. · Ameerika Ühendriigid - 4. juuli 1776, Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine · Angola - 11. detsember 1975, Portugal tagas oma endisele kolooniale iseseisvuse. · Argentina - 9. juuli 1816, iseseisvus Hispaaniast. · Austraalia - 1. jaanuar 1901 · Botswana - 30. detsember 1966 · Brasiilia - 7. september 1822, iseseisvus Portugalist. · Burkina Faso - 5. august 1960, iseseisvus Prantsusmaast. · Burundi - 1. juuli 1962, iseseisvus Belgiast. · Colombia - 20. juuli 1810 · Costa Rica - 15. september 1821 · Eesti - 24. veebruar 1918 · El Salvador - 15. september 1821 · Filipiinid - 12. juuni 1898 · Grenada 7. veebruar 1974 · Guatemala - 15. september 1821
Viljandi Gümnaasium Kariina Lääts II HU Suurbritannia Brasiilia Referaat Viljandi 2015/2016 I. Põllumajandus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Tähtsamad tehnilised Kohvi 30 miljon kotti, suhkruroog 330 Suhkrupeet [1] kultuurid (eksport) milj. tonni, tsitrusvili 320 million tonni, tubakas jpt. [3] Toodang küttepuidu, ümarpuidu, hüdroenergia, Maagaas, nafta, kips, alumiinium, biokütte -suhruroo jääkidest kriit, vill [1] saadakse (sellest saadakse nö ka etanooli e. piiritus) [4] [5] SKP 14% [3] 0,9% - 1,9 triljonit $ [8] Kaevandakse [1] Boksiidi, rauamaaki Kivisüsi Riigi pindala (km²
argentiina. Baraguai. Urugai · NATO- eesti 2003.st..sõjaline organisatsioon, põhja- atlandilepingu org. · OPEC- organisation of petrol exporting countries. Naftat eksportivate riikide ühing. · WB- world bank- maailma pank, laenu liikmetele. · IMF- international moneto fond. Valuutafond, püüab ära hoida liiga järske kursside muutusi ja aidata liikmesriikidel finantskriise lahendada. Maailma suurimad riigid pindalalt 1. Venemaa 2. Kanada 3. USA 4. Hiina 5. Brasiilia 6. Austraalia Maailma suurima rahvaarvuga riigid 1. Hiina 2. India 3. USA 4. Indoneesia 5. Brasiilia 6. Bangladesh 7. Pakistan 8. Venemaa Maailma suurimad regioonid 1. Kristlus · Katoliiklus · Protestantus · Õigeusk · Lahkusulised 2. Islam · Sunniidid · Süüdid 3. Hinduism 4. Budism 5. Kofnutsiaanlus 6. Shinto 7. Taoism
aprill 1949, sõjaline organisatsioon, Eesti, Kanada, Luksemburg ASEAN-Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon 1967, Indoneesia, India, Singapur, majanduslik kaubanduslik koostöö WTO-Maailma Kaubanduse Organisatsioon 1948, 180 riiki, reguleerib riikide vahelist kaubandust, IMF(Maailmapank)-Rahvusvaheline Valuutafond 1944, rahandus küsimused, peaaegu kõik riigid OPEC-Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon 1960, müüvad naftat, hoiavad nafta hinda kõrgel, Saudi Araabia, Nigeeria, Venezuela G7-seitsme juhtiva tööstusriigi tingtähis, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Srb, USA, Kanada, 1976, kõige rikkamad tööstusriigid, arutavad maailma probleeme NAFTA-Põhja-Ameerika Vabakaubandus Leping 1994, kaubanduslik majanduslik organisatsioon 10.EL-1993 loodi Euroopa Liiduks, eesmärk-vabadus-,demokraatia-, inimõiguste tunnustamine 27 liikmesriiki 4 vabadust: kaubad, teenused, kapital, tööjõud Solidaarsusprintsiip-kaasinimesest hoolimine
Kaasaegne küttepuit - pelletid Analüüsige paberi tootmist, eksporti ja importi. FAO andmed 2010 http://postconflict.unep.ch/sudanreport/sudan_website/index_photos_2.php?key=wood fuels Tööstusliku palgi tootmine ja eksport TOOTMINE 30 mln m3 130 mln m3 300 mln USA m3 Venemaa Kanada Brasiilia Hiina Rootsi EKSPORT Soome 20 mln Saksamaa m3 Tsiili Indoneesia Prantsusmaa Poola 2 mln m3 Eesti 5,9 mln
· arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele mandriline · kultuuride valikut piirab külm talv · mõnikord kahjustab saaki põud · lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu · Soe parasvööde o kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood o võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi. Nt riis, mais, päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad ... o kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk o niisutus on kuivematel aegadel vajalik · Lähistroopiline vööde o vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u
Rahvusvahelised ettevõtted 1. Defineeri mõiste: Mikroökonoomika- majandusharu, mis uurib üksikute ja etevõtete majanduslikku käitumist Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid
läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt
* tööpuudus; * joogivee probleem; * kuritegevus on suurem; * müra. 13. 10 maailma suuremat linna. Moskva, New York, Tokyo, Buenos Aires, Mumbai, Sõul, London, Mexico, Osaka, Washington. 14. Rahvusvaheliste rännete I etapp. (8 suunda, kust? kuhu? miks?) * Hispaania, Portugal -> Ladina-Ameerika. Ülerahvastus kodumaal, kolooniate haldamine. * Inglismaa, Prantsusmaa -> Põhja-Ameerika. Ülerahvastus kodumaal, kolooniate haldamine. * Aafrika -> Ameerika. Orjakaubandus. * Inglismaa -> Austraalia. Vangid, sunnitöölised saadeti Austraaliasse. * Inglismaa -> Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Vabariik. Kolooniate haldamine. * India -> naabermaad, Kariibimere saared. Odav tööjõud. * Hiina -> naabermaad, USA. Ülerahvastus, odav tööjõud. * Venemaa -> Siber. Vaba maa, sunnitööle saatmised. 15. Maailmausundid. Kristlus, Islam, Budism. 16. Mis on tsivilisatsioon? Inimühiskond koos oma kultuuriga. Mõned neist on kadunud Näiteks Vana-Egiptus või Indiaani tsiv. Uued on
· majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh, Birma(Myanmar), Tai, Vietnam, Indoneesia, Austraalia. Agraarühiskond.
Jeltsin- sotsiaalsest mobilatsioonist võistluseni. Putini sotsiaalne leidlikkus- sõda terrorismi vastu. Jagatud radaribaasid. Keemiarelvade väljatoomine Süüriast. Ründav Realism: Venemaa eesmärk on laiendada võimu ja huve nagu ka kõigil teistel riikidel. Võimuvõitlus Kaukaasia piirkonnas viib Gruusia sõjani- Venemaa püüdlus saavutada hegemoonia piirkonnas, kus Nato tahab laieneda. Laienemisplaanid teistes piirkondades: Kesk-Aasia: Euraasia Majandus Ühing. Ida-Euroopa: Ukraina Kaitsev Realism: Lääne strateegia eemaldaks Ukraina Venemaa vaateväljast. Nato laienemine seal, ELi naabriskonna poliitikaks on tulevaste Lääne kanditaatide toetamine. Putini poliitika Ukrainas on vastupanu, mitte rünnak- nö buffer-tsoon, mis on strateegiliselt oluline Venemaale. Lääs ja Venemaa mängivad erinevate reeglite järgi- Lääne liberaalne käitumine vs Venemaa realistlik käitumine.
Alamkoja e. Esindajatekoja 200 liiget valitakse 4 aastaks. Valimisõigus on alates 18. eluaastast. Tsehhis on mitmeparteisüsteem. Rahvastiku keskmine tihedus on 129 in/km2. Tihedaimalt on asustatud rasketööstuse tuumikala Morava-Sileesia (üle 200 in/km2). Linnades elab 75% riigi rahvastikust ja üle 100 000 elanikuga on 5 linna. 90,3% rahvastikust moodustavad tsehhid ja 3,7% moravlased. Välismaalasi oli 1,2% rahvastikust, enamik neist slovakkia, ukraina ja vietnami kodanikud. Vietnamlasi toodi riiki 1980.ndatel tekstiilitööstuse ajutise tööjõuna. Enim levinud usund on katoliiklus (26,8%). Peaaegu kogu Tsehhi territooriumi hõlmab Hertsüünia kurrutuse ala (aluspõhi gneissidest, graniitidest ja kiltadest), mida katavad Hilis-Paleosoikumi ja Mesosoikumi settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003. 6 Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln 1. Hiina 1,300 1. India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3. USA 294 3. Usa 420 4. Indoneesia 219 4. Indoneesia 308 5. Brasiilia 179 5. Nigeeria 307 6. Pakistan 159 6. Pakistan 295 7. Venemaa 144 7. Bangladesh 280 8. Bangladesh 141 8. Brasiilia 221 9. Nigeeria 137 9. Kongo DV 181 10. Jaapan 128 10. Etioopia 173 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb
annaabi.ee 
