Evolutsiooniteooria kujunemine. 16. Füüsikaline evo-univ.füs. koosseisu ja 1. Evolutsioon-süsteemi pöördumatu struktuuri aerng kooskõlas ajalooline areng,mitmekesisemaks ja loodusseadustega,keem keerukamaks elem.mitmekesisuse muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogi teke,galaktikate,tähtede ja line(seisneb elu arengus Maal,esimesest planeedisüsteemide areng. elusolendist tänapäeva 17. Keemiline evo-univ ja algse Maa eluvormideni.),sostiaalne. abiootilistes ting. Toimunud aatomite 2. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks ühinemine molekulideks ning lihtsatest looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate ...
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas aren...
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seis...
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
Tallinna Arte Gümnaasium Meteoriidid Referaat Koostas: Birgit Koppel Klass: 12.a Tallinn 2010 1 Sissejuhatus Meteoriit tuleneb kreeka keelsest sõnas meteooros, mis tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid. Juhul, kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega, nimetatakse meteoriitikaks. Meteoori, mile läbimõõt on üle ühe kilomeetri, nimetatakse asteroidiks. Need on ka põhilised meteoriitide lähtekehad. Meteoriite eristatakse kolme tüüpi, sõltuvalt siis nende keemilisest ja füüsilisest struktuurist. Need on siis kivi-, kivi-raud- ja rauameteo...
METEORIIDID Tallinn 2010 Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja Maa pinnale langenud tahke keha jääk; Algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest; Aine vanus on 4,5 4,8 miljardit aastat; Korrapäratu või ümarja kujuga ning neil pole teravaid nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%; Raudmeteoriidid e. sideriidid, esinemissagedus 6%; segameteoriidid e. Palasiidid, esinemissagedus 1,3%. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist avastatakse ainult 10 15; USA ja Kanada territooriumil võib tabada meteoriit inimest keskmisel üks kord 180 aasta jooksul; Hoonetele langeb kuni üks meteoriit aastas; Kogu maakera kohta üks inimese tabamus 10 aasta kohta ja hoonetele 16 tabamust a...
Planeet Maa erilised omadused Sisukord 1. Elu maal 2. Atmosfäär 3. Erosioon 4. Kivimid 5. Maa temperatuur, liikumine, vanus 6. Huvitavat 7. Kasutatud kirjandus 2 Elu maal... Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hap...
· Evolutsioon on elu areng Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerinud liikidest ja järk-järguliselt keerukamate eluvormide teket. Vormid: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. · Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi inglise teadlane Charles Darwin. Teooria: liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. · Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid palentoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Palentoloogiast tulenevad ka kõige otsesemad andmed organismivormide eksisteerimisaja, nende ajaloolise vanuse kohta. Kuidas määratakse kivististe vanust? Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus- näitab kivististe tegelikku vanust. Geokronoloogiline skaala- saadud maailma eri piirkondade kivististe järjes...
Litosfäär 1. Maa siseehitus Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, litosfäär, maakoor. 2. Kivimite ringe kivimid moodustuvad, murenevad ja moonduvad.Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad ...
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
SÜSTEEM ühendus või tervik; paljudest osadest koosnev tervik. 1. AVATUD tihedasti kokku seotud teiste süsteemidega.(inimene) 2. SULETUD ümbritsev keskkond eriti ei mõjuta(päikesesüsteem) 3. STAATILINE aja jooksul eriti ei muutua(päikesesüsteem) 4. DÜNAAMILINE ajas muutuvad süsteemid. ENERGIALIIGID 1. Mehaaniline energia Potensiaalne energia Kineetiline energia 2. Soojusenergia 3. Keemiline energia 4. Elektromagnetiline energia 5. Tuumaenergia PÄIKESESÜSTEEMI TEKKEHÜPOTEESID 1. Katastroofihüpotees - Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem päikese ainesest. 2. Olemasolevasse päikesesse langes täht või komeet. 3. Planeetide aines rebiti päikesest välja teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. 4. Nebulaarhüpotees planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest e. Gaasipilvest/tolmust. · Algas U. 5 mlrd aastat tagasi. ...
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mi...
SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor). PÄIKE Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused o...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tek...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad maismaataimed putukad roomajad linnud ja õistaimed imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tek...
Veenus Üldandmed Päikesest lugedes teine ja meile lähim planeet, Maaga umbes samasuurune planeet Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab tagasi 77% Päikese valgusest Üks Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, üheks pöördeks kulub 243 maist ööpäeva Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis, keskmine temperatuur planeedil umbes 500°C Õhurõhk Veenusel küündib umbes 90 atmosfäärini, nii suur rõhk valitseb ka 1 km-i sügavusel Maa ookeani põhjas Veenuse atmosfääri koostis Süsihappegaas, CO2 (96,5%) Lämmastik, N2 (3,4%) Vingugaas (CO) Vääveldioksiid (SO2) veeaur Veenuse pilved Pilved on kollakasvalged Pilved liiguvad pöörlemisele vastassuunaliselt umbes 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk ligi 60 korda kiiremini kui planeet ise Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekiht on umbes paarkümmend km paks, ulatub 60...
Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesi...
KORDAMISKÜSIMUSED: MAA TEKE, LITOSFÄÄR 1. Geokronoloogiline skaala (õp lk 12): maa vanus; meelde jätta ajastute nimetused (ei pea olema kronoloogilises järjekorras); vaja teada loogilist sündmuste järjestust: nt enne tekkisid taimed vees – kalad – maismaataimed – putukad jne. Eelkambrium (maa teke, üherakulised organismid, mitmerakulised organismid), Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavus...
LINNUTEE ehk MILKY WAY Head kuulamist ja vaatamist! Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. (taustaks või siis väikse pildina kõrvale) Suurus *Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. *Paksus 1,000 valgusaastat *Mass 5.8 × 10 11 Päikese massi *Raadiusega umbes 40.000 valgust aastat (3,8 × 10 17 km) Vanus *Vanus on umbes 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum ise. *Vanimate tähtede vanus ulatub 13,6 ± 0,8 miljardi aastani. *Galaktika õhuke plaat on hinnanguliselt moodustunud 6,5 ...
Maa Page 1 Page 2 Andmed ·Tiirlemisperiood: 365,256 päeva ·Keskmine diameeter: 12 745,591 km ·Keskmine ümbermõõt: 40 041,455 ·Kaugus päikesest: ~150 millionit km ·Pöörlemisperiood: 23 h 56 min 4 s ·Maa telje kaldenurk: 23.439º ·Kaaslane: 1, Kuu ·Pindala: 284,702 km (71% kaetud soolase veega) ·Vanus: 4,55 miljardit aastat Page 3 Maa saamine http://www.natgeoeducationvideo.com/film/1170/the-origin-of-earth Kuu saamine Page 4 Kuu ·Kaugus Maast 384 400 km ·Läbimõõt: 3476 km ·Raskusjõud kuus korda väiksem kui Maa pinnal ·Kuu on Maa poole alati sama küljega Page 5 Elu Maal · Ainuke teadaolev taevakeha kus esineb elu · Vesi on vedelas olekus · Taimed on maa energiabilanssi radikaalselt muutnud · Elu maal on tootnud hapniku · ...
Evolutsioon Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. abs...
Maa kui süsteem · Süsteem-Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. · Süsteemi iseloomustadakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid jagunemine · Avatud-Süsteemi iseloomustab energia vahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. · Suletud-Energia vahetus puudub. · Isoleeritud Süsteem-Täielikult suletud o PS! Looduses täielikult suletud süsteeme ei leidu. · Staatilised-Ajas muutumatud süsteemid. · Dünaamilised-Ajas muutuvad. Maa sfäärid · Litosfäär ehk Maa väline kivimiline kest, maakoor ja vahevöö ülemine osa. · Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE......................
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, mil...
LITOSFÄÄRI LAAM- EHK PLAATTEKTOONIKA Maavärinad ja vulkaanid tükeldavad litosfääri laamadeks MAA sisemus 3 geosfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks 1. MAAKOOR jaotub koostise, ehituse ja arenguloo järgi 2: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline a) Ookeaniline maakoor – 3-15 km paksune, moodustab maailmamere põhja. Kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta b) Mandriline maakoor – koosneb erinevatest tarde-, sette- ja moondekivimitest, paksus 20-80km. Kivimite vanus kuni 4 miljardit aastat 2. VAHEVÖÖ – maakoore ja tuuma vahel, koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900km sügavusele. 3. MAA TUUM – 2900km sügavuselt algab ja ulatub maa tsentrini. Moodustab raud, väävli, hapniku ja räniga. Jagatakse välistuumaks ja sisetuumaks Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga nimetatakse litosfääriks KIVIMIRINGE – ta...
Jrk.nr. X1 X2 X3 X4 X5 X6 X7 X8 2 M 35 A 1 EPÜ A 17 359 12 M 28 V 0 EPÜ M 7 309 23 M 48 A 1 TTÜ SL 35 289 24 M 28 A 1 TLÜ SL 12 289 25 M 26 V 0 TLÜ A 3 214 26 M 37 A 2 TLÜ L 15 319 27 M 30 A 2 TÜ M 12 349 32 M 28 V 0 EPÜ A 5 279 ...
Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigeldunud laamadeks Atenosfäär vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad Näitajad Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus: 4 miljardit 180 miljonit Paksus: 70-80 km 10-15 km Tihedus: kergem Raskem Kivimikihid: Basalt, graniit, settekivimid Basalt, settekivimid (paekivi, savi, põlevkivi) Murenemine -> sete -> kivistumine (settekivimid) -> moone (moondekivim) -> sulamine (magma) -> laava, kristalliseerumine -> tardkivim Ookeaniline -> <- mandriline - ookeaniline sukeldub - süvik - tugevad maavärinad Ookeaniline <- -> ookeaniline - maakoore lõhe -...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Sinu Nimi Metsamullateaduse välipraktika aruanne Aruanne Juhendaja dotsent Enn Leedu Tartu 20XX Sisukord Sissejuhatus Välipraktika toimus 23.05.2001-25.05.2011 nii Tartus kui ka Järvseljal. Sellel osales metsamajanduse esimene kursus. Esimene päev oli Tartus, teine ja kolmas Järvseljal. Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks k...
Kordamis küsimused LITOSFÄÄR 1.Maa siseehitusosad ja nimetused a.Litosfäär b.Pedosfäär c.Atmosfäär d.Hüdrosfäär e.Biosfäär 2.Mida kujutab endast astenosfäär? Vahevöö kivimite mõningase ülessulamise, see on basaltse magma tekkepiirkond. 3.Mida nimetatakse litosfääriks? Astenosfääri peale jääv ülavahevöö osa ja maakoor- 4.Iseloomusta ookeanilist maakoort. Ookeanide põhjas Paksus 5-10km On tekkinud basaltse magma tardumisel(graniidikiht puudub) Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad sett...
Loodusgeograafia Maa sfäärid Litosfäär hüdrosfäär atmosfäär pedosfäär biosfäär Litosfäär litosfäärastenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendatud laamadeks. Atenosfäärookeanide all u 50km, mandrite all 200km sügavusel paiknev kivimite mõningane ülessulamis kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900kmst sugavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö e mantelmaakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. MaakoorMaa kõige välimine 575km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore tihedus 2,7 kerge...
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 18-27, Õ lk 71-88 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast, mis oma korda jagunevad kõik kaheks. Maakoor – a)mandriline maakoor(6-75km), koosneb graniidist enamasti(0- 600 kraadi celsius), tahkes olekus, tihedus 2,7 – 3,0 g/cm(kuubis) b)ookeaniline maakoor ulatus ---II---, tihedus ---II---, koosneb basaldist ja gabrost, temp 600(kraadi celsius), tahke Vaheöö – a) litosfäriline e. Ülemine vahevöö – kuni 660km, tihedus 5.5 g/cm, mõlemad vahevöö osad koosnevad silikaatsetest (silikaat – ränihappe sool) mineraalidest nagu nt. perouskiit, temp. 1300 kraadi, tahke b) astenosfäär 660-2800km, 5.5g/cm, 1200-2500 kraadi, plastiline Tuum – a) välistuum – kuni 5400km, 10g/cm, Fe2O, nikkel, temp 3000 kraadi, olek vedel b) sisetuum – 5400 – 6370km, 13.3 g/cm, aine sisaldus sama mis ...
Geokronoloogia Maa vanus 4,6 miljardit aastat 1. Arhaikum ehk ürgaegkond > 4,6 miljardit kuni 2,5 miljardit aastat tagasi · Maakoor tahkus · Ei olnud atmosfääri mis kaitseb meteoriitide eest (meteoriidid kukkusid maale) · Atmosfäär tekkis maa seest tekkivatest ühenditest, algselt puudus hapnik · Tekkis hüdrosfäär · Elu tekkis algselt ürgaegkonna lõpus ainult hüdrosfääris · Kuna puudus osoonikiht, ei saanud elu tekkida maa peale, sest päikese UV kiirgus hävitas igasuguse elu maal 2. Proerosoikum ehg aguaegkond > 2,5 miljardit kuni 542 miljonit aastat tagasi · Hapniku hulk suurenes nii atmosfääris kui ka hüdrosfääris · Tekkis osoonikiht (O3) · Elusolenditest eksisteerisid hüdrosfääris bakterid, vetikad, käsnad 3. Paleosoikum ehs vanaaegkond 542 miljonit kuni 250 miljonit aastat tagasi · Elu muutus ...
Füüsika KT kordamisküsimused + vastused! Selgita mõisted: · Astronoomia füüsika osa, mis tegeleb kosmoses toimuvate protsesside, nähtuste ja mateeria uurimisega. · Astroloogia horoskoope uuriv `libateadus' · Asimuut nurk, mis saadakse lõuna suunast piki horisonti tähe all (0o-360o) · Tähekõrgus nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike,...
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inim...
Maa siseehitus mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeanile maakoor. Litosfäär (õ.71-88) Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär- vahevöö ülaosas ookeanide all ligikaudu 50 km, mandrite all ligikaudu 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km, Paksem Kuni 20 km, Õhem Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat, Kuni 180 milj. aastat, vanem noorem Maakoore tihedus 2,7 , kergem 3,0 , raskem Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekiv...
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsi...
1. Luua uus töövihik ja kopeerida sellesse antud vihiku järgmised töölehed: Variandid, Töötajad määrata nimi Excel_perekonnanimi.xlsx 2. Lisada töölehele Lisa tabel kuu nimetustega ja aastaaegadega. Kasutada seda tabelit otsingu rakendamisel. 3. Töölehtedel Töötajad ja Lisa määrata kõikidele tabeli veergudele nimed (nime võib anda ka 4. Lisada tabelisse lehel Töötajad veerud Sugu, Sünnikuupäev ja Vanus ning koostada valemid leidmiseks isikukoodide abil. 5. Lisada veerud Tähtkuju, Sünnikuu ja Aastaaeg. Sünniaja järgi leida kõikide töötajate päikese tähtkuju, milles asus päike inimese sünnihetkel), sünnikuu nimetus (tekst) ja aastaaeg. Kasutada otsingufunktsioone leidmaks sobivad väärtused tabelitest töölehel Lisa. 6. Oma ülesande variandi number leida valemi =MOD(XX; 20) abil, kus XX on matriklinumbri kak 7. Lisada uued töölehed järgmiste nimetustega: Filter_1 , Filter_2 Risttabel+Diagramm, Otsing_1, ...
Planeet VEENUS Veenus on Päikesest lugedes teine ning meile lähim planeet (min. 42 milj. km). Hele planeet Veenus on Päikesest lugedes teine ning meile lähim planeet (min. 42 milj. km). Hele planeet VS Veenus vs Maa Veenus Maa Kaugus Päikesest: 0,72 a.ü. 1,00 a.ü. Ekvaatori raadius: 6 051 km 6 378 km Mass: 4,87x1024 kg 5,97x1024 kg Tihedus: 5,24 g/cm3 5,52 g/cm3 Raskuskiirendus: 8,9 m/s2 9,8 m/s2 Veenus vs Maa (2) Veenus Maa Aasta pikkus: 225 ööpäeva 365 ööpäeva Ööpäeva pikkus: 117 ööpäeva 24 h Keskmine temp.: 480 °C 14°C Rõhk: 90 at 1 at Atmosfääri CO2 ~96,5 % O2 ~78 % koostis: N2 ~3,5 % N2 ~21 % Pilved Taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgu...
Päike ja Kuu Referaat Sanders Agu Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Mari Põld Klass: 9.a Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................3 Päike..............................................................................................................................4 Päikese energia.............................................................................................................4 Olulist Päikese kohta.....................................................................................................5 Päikese kiired.................................................................................
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis ti...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad üm...
PÄIKE KV wtf#21 ! KG Ettekujutus päikesest Lapsena Tavaelus Päike on Päikesesüsteemi täht Andmeid Päikesest Läbimõõt - 1,4 miljonit km (109 Maa läbimõõtu) Kaugus Maast - 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik Päikese vanus - u 4.5 miljardit aastat Päikese mass - 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Kiirgusvõimsus - 3,9*1026 W Pinnatemperatuur 5800 K Sisetemperatuur 15 miljonit K Kust saab Päike energia? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kr...
Veenus Üldinfo Päikesesüsteemi kuumim planeet Lähim planeet Maale Hommikutaevas Koidutäht Õhtutaevas Ehatäht Üldinfo Veenuse päikeseööpäeva pikkus on 117 Maa ööpäeva Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Atmosfäär Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, kuna planeeti katab tihe pilvekiht Pinnatemperatuur on 480°C Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Atmosfäär Veenuse atmosfäär sisaldab: 96,5% süsinikdioksiidi 3,4% lämmastikku 2% argooni 0,2% hapnikku Päikese läheduse ja äärmise kasvuhooneefekti tõttu kuumim planeet päikesesüsteemis Pilved Veenuse kollakasvalged Madalamad pilved on pilved kihutavad rikkamad mitmesuguste pöörlemisel...
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusv...
MAAKERA EHITUS Maakera on jaotatud mitmeks üksteise sees olevaks sfääriks ja on seega kihiline. 3 peamist erinevate füüsikaliste omadustega selgelt piiritletud sfääri: 1) õhuke maakoor 2) mantel ehk vahevöö 3) tuum 1) MAAKOOR Maakoor ei ole kõikjal ühesuguse ehituse ja paksusega. Jaguneb kaheks: a) ookeaniline maakoor · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid b) mandriline maakoor · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) 2) VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. ...
TEST 13 Astroloogia 1. Millised komponendid esinevad Päikese kiirguses? a. Valguskiirgus b. Soojuskiirgus c. Ultraviolettkiirgus d. Raadiokiirguss e. Korpuskulaarkiirgus f. Röntgenkiirgus 2. Päikese aktiivsuse tsükli pikkus on 9/10/11 aastat 3. Millal esineb päiksevarjutus, millal kuuvarjutus? a. Kuuvarjutus Maa varjab päikeselt tuleva valguse / Kuu varjab päikeselt tuleva valguse / Päike varjab kuult tuleva valguse b. Päikesevarjutus Maa varjab päikeselt tuleva valguse / Kuu varjab päikeselt tuleva valguse / Päike varjab kuult tuleva valguse 4. Millised faktid Kuu kohta on õiged? a. magnetväli puudub b. rakuskiirendus 1,6g (tegelikult 0,16g) c. kaugus maast 384 milj km (tegelt 384 tuhat km) d. atmosfäär puudub 5. Inimene astus esmakordelt Kuule a. 1949 a. ...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamisek...
Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud Ürglinnu sarnasused loomadega on... 1. Lõualuud hammastega 2. Roided konksjätketega 3. Kolm vaba sõrme küünistega Reastage evolutsioonilises järjekorras: 1. Probintide moodustumine ...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool LINNUTEE EHK GALAKTIKA Referaat Koostaja: Jaan Sild AV10 Juhendaja: Õp. Tiit Lapp Vana-Võidu 2013 Sissejuhatus Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne gal...
annaabi.ee 
