Romaaniuuendus: - varasem kõiketeadev
jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste
minevikku ,
nimesid , ajab nad segi)
- sündmusi ei esitata
ajalises järjekorras
-
romaanis puudub
keskne sündmustik, ei juhtugi midagi
- tegevus toimub inimese peas - esitatake mõttevoolu ehk sisemonoloogi kaudu
- tekstis kasutatakse sõnamängu, ootamatut grammatikat, sündmused toimuvad keeles
MARCEL PROUST Peateos: „KADUNUD AEGA OTSIMAS“ (1913-1927)
Ülesehitus: koosneb piltidest, millel puudub
kronoloogiline korrastus
Eesmärk: Enda poolt läbi
elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Proustile ei olnud olulised mineviku n-ö välised
pinged , vaid üksnes see, mis oli puudutanud tema sisimat olemust, hinge, ja kujundanud tema intiimteadvust.
Mida olulist: Mineviku taaselustamises olid tema jaoks erakordselt tähtsad
meelelised muljed, aistingud , taju ja seosed.
Romaani algus ja lõpp langevad ajas kokku- kogu vahepealse moodustab emotsionaalse mälu abil taasloodud möödanik.
Uudsus : Loobus arendamast korrapärast süzeed;
Loobus esitamast selgepiiriliselt karaktereid;
Keskendus tegelaste teadvuse
seisundite jäädvustamisele;
„Hüppab“ jutus olevikust minevikku ja tagasi
olevikku ;
Kiiresti ühest tegevuspaigast teise;
„Teadvuse vool“->teadvus ühineb alateadvusega, lugejae
avaneb tegelase intiimse hingeelu varjatum pool.
VIRGINIA WOOLF
Kasutas sisemonoloogi
Vahetab jutustaja vaatepunkti
Elus kõige tähtsamad- ARMASTUS, SÕPRUS, PEREKOND, KODU.
Põhiteemad- elu ja surm, ilu ja
inetus , hea ja kuri!
Kujutab aega- inimese elu lapsepõlvest vanaduseni
Teda on nimetatud
feminismi rajajaks
Inimesi peab
juhtima kaks jõudu-
mehelik ja naiselik ( tegelane vahetab sugu, elab üle kolmesaja aasta, hea looja on kahesooline )
Väga pikad laued, väga palju kirjavahemärke, aitab näidata kuidas inimene mõtleb .
!!!! modernistliku psühholoogilise romaani rajaja!!!! „
Tuletorni juurde“ -paistab silma sümbolite poolest (nt
tuletorn )
-avab tegelaste ergast
siseelu -vähe otsekirjeldusi, üliharva määratleb tegelasi väljastpoolt
-„valgustab“ tegelasi nende endi ja teiste tegelaste mõtete ja sisekõnede kaudu
-vaatepunktie kiire vahetamine
-1.peatükk-> Ramsay’de laste käekäik ja areng (peamiselt meenutustena)
-2.peatükk-> Möödunud on 10 aastat, puhkenud on I ms, lastest 2 on surnud
-2.peatükis on ulatuslik lüürilistraagiline autori kõne.
-3.peatükis-> paadisõit
saarele torni juurde.
Tuletorn sümboliseerib elu sisemist valgust, vaimset alget. NB! Tuletorn
viitab kutsungile-teekonnale, millele asumine on tähtsam kui päralejõudmine!
JAMES JOYCE Uudne tehnika-teadvusvoolu meetod
Traditsioonilise romaani eiraja
Peateos:romaan: „
ULYSSES “ 1922
-aeg
1904 -tegelased:
Stephen Dedalus, Leopold Bloom,
Marion Bloom
-matkib „Odüsseiat“
-700 lehekülge,
tegevusaeg 1 päev
-kaootilised
sisemonoloogid annavad sellele teosele sisu (nt 1 tegelane 40 lk-d ilma kirjavahemärkideta)
-vihjeid teistele autoritele (allusioonitehnika)
-mäng keelega ja stiiliga (võõrkeelsed sõnad ja
laused )
-vaatepunkti muutus
-keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele jäädvustusele
-Joyce’i vormimängulikkuse juurde kuulub
omajagu huumorit .
FRANZ KAFKA -lühivormide meister (ainult 3 romaani: „Ameerika“; „Loss“, „Protsess“)
-võõrandumist käsitleva kirjanduse looja
-tugev allegooria e mõistukõne; sümbolid
-inimeksistentsi väljapääsmatus bürokraatiaebaõiglusest ->
absurd -reaalne elu grotesksetes ehk liialdatud situatsioonides
-inimene piirsituatsioonides (nt sõjaolukord)
-inimese
traagika õigluse
otsingul -unenäolisus, üleloomulikkus. (nagu päris aga pole ka) (Kafkat nimetatakse maagiliseks realistiks)
-
hoiatus totalitaarse ühiskonna ees.
Kafka romaanidest: „Ameerika“- võõrandumine ilmneb ühiskonnasuhetes
-kurvemaid
olukordi leevendab Kafka huumo
-peategelase
seiklus paiskab teda ühest olukorrast ja seltskonnast teise, ühe peremehe juurest teise juurde
-väikese inimese pisendamine ja
alandamine ühiskonna anonüümsete jõudude poolt.
-lõpp: inimliku
lootuse ja mõistvuse, võõrandumise ületamise ja loomulikkuse sümbol
„Protsess“-vähe ruumi lunastuseks, lootuseks
„Loss“- tugevasti sümboliseritud on romaani ruum
Üldist:-peategelased kuuluvad anonüümse ja bürokratiseerunud, kõrgemale võimule jäigalt allutatud ühiskonda.
-loss ja kõrgem kohus sümboliseerivad bürokratiseerunud võimukeskust
-peategelased ilma minevikuta
-unenäoloogika-
loogika puudumine
-loogiline argielu ümbrus
WILLIAM FAULKNER Realist,
modernist Teema: Lõuna osariikide elu 19.saj-20saj. 50ndad
Modernism : -ajatasandid segi (kursiiv)
-teadvus, alateadvus
-
reaalsed kirjeldused
vaheldumisi assotsiatiivsetega.
„HÄLIN JA
RAEV “ –
filosoofiline , ühest perekonnast
Teemad:-vastuolu valgete ja
neegrite vahel
-
peresuhted -kuri maailm
ERNEST HEMINGWAY Romaane: -„Ja päike tõuseb“ – kadunud põlvkonna elupõletamine Hispaanias
-„Hüvasti relvad“-noor ameeriklane I ms-s, haavatuna deserteerub.
-„Kellele lüüakse hingekella“-
Hispaania kodusõda, partisanisalga võitlus lõpeb kaotusega.
Jutustusi: kalapüügist, jahipidamisest, härjavõitlusest, võiduajamisest, sõjast..
„ Vanamees ja meri“ NOBELI PREEMIA! Autobiograafilist:“Aafrika haljad künkad“-jahilood ja
seiklused „Pidu
sinus eneses “-memuaarid Pariisist
Loomingule iseloomulikku:-
Jäämäe printsiip-olulisim on see, mille ütlemata jätab, kui see, mida ütleb. Pearõhk
alltekstil.
-
Autobiograafilisus-Kadunud põlvkonna autor. Sõjas saadud hingehaavad ei
paranenud .-
Humanism - vihkab sõda ja fasismi. Valmis
tapmise vastu relvaga võitlema.-
Kõikumine piirsituatsioonides- Elu on võitlus. Olulisim on lõpuni võidelda.
Biheivoristlik meetod- kirjeldab tegelaste käitumist, annab edasi kõnet, kuid välise külje kujutamise eesmärk on juhtida tähelepanu tegelase hingeelule.
Dialoog -Napi, näiliselt juhuslikud laused.
Alltekst sügavamal.
Kõik kommentaarid