Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsioloogia II kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sotsiaalsed muutused?
  • Milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad?
  • Millest sõltub sotsiaalsete muutuste kiirus?
  • Mida tähendab kultuuriline lõtk?
  • Millistest aspektidest sõltub sotsiaalsete muutuste omaksvõtt grupis?
  • Mis on sugu Sugu sotsiaalses tähenduses?
  • Mis on seksuaalne identiteet?
  • Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga?
  • Mis on naine ja mis on mees?
  • Milline peaks olema just vastava soo keha?
  • Mida tähendab seksuaalne käsikiri?
  • Kuidas jaotatakse tema järgi naiselikkust ja mehelikkust?
  • Kuidas meeste poolt kontrollitud sotsiaalne võim toodab ja säilitab sugudevahelist ebavõrdsust?
  • Millised 3 aspekti kujundavad Connelli järgi sugupooltevahelisi suhteid?
  • Mis põhjustab homoseksuaalsust?
  • Millega tegelevad kehasotsioloogid?
  • Kuidas mõjutavad erinevad kultuurid ja ühiskonnad oma liikmete keha?
  • Mis vabatahtlikud?
  • Kuidas olete oma keha muutnud?
  • Kuidas erinevad sotsiaalsed faktid on seotud kehaga?
  • Milles seisneb sotsioloogide huvi haigustesse ja nende levikusse?
  • Mis on linn Linlikkus?
  • Millega tegeleb linnasotsioloogia?
  • Milline on linnakultuur?
  • Kui palju ja mille poolest erineb linnakultuur maakultuurist?
  • Mida tähendab linnastumine?
  • Mis põhjustab linnastumist?
  • Millised on peamised erinevused ja millest need tulenevad?
  • Mis on megapolis?
  • Milliste tunnuste järgi on võimalik mõista millise asulaga on tegu?
  • Millised on linnastumise protsessid?
  • Kuidas on linn seotud tarbimishoiakutega?
  • Mis on popkultuur?
  • Kes loovad kultuuri?
  • Kes neile maksab?
  • Kes tarbib Kes määratleb nende edu mille alusel?
  • Kes otsustab mis on tõeline või hea?
  • Mis on massimeedia?
  • Millised muutused on erinevates massimeediumites aset leidnud?
  • Kuidas on omavahel seotud?
  • Kuidas kaasaegset elu mõjutavad?
  • Kuidas massimeedia ja sellega kaasnev kommunikatsioon mõjutab majandust?
  • Kuidas mõjutab sõnumi sisu ja ülesehitust seda vahendav meedium?
  • Mis on tarbimiskultuur?
  • Mis on tarbijakäitumine?
  • Mis seda mõjutab?
  • Milliseid turge kujundada annab?
  • Kuidas toimub subjekti käitumine turul tordi tarbijana?
  • Kuidas neid on võimalik sotsiaalselt kujundada?

Lõik failist

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS


  • mis on sotsiaalsed muutused?
    Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid , sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid.
  • milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid.
    Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad:
    • Keskkonnasündmusi
    • Sissetunge ja sõdu
    • Kultuurilisi kontakte
    • Innovatsiooni
    • Populatsiooninihkeid
    • Difusiooni

    Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus , loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001,
    Sissetung : Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta eluviise vms. Koloniseerimine .
    Kultuurilised kontaktid. Kontakti tulemusena saab üks grupp teada, kuidas teine grupp oma säilimisülesannetega toime tuleb. Kontakt võib olla juhuslik, etteplaneeritud või pealesunnitud. Nt: tule, raua kasutam,
    Innovatsioon . Uued avastused ja leiutised on sotsiaalsete muutustega tihedalt seotud. Avastus tähendab teadlikuks saamist mõnest sellisest looduse aspektist , mida senini ei teatud või need teadmised olid äärmiselt piiratud. Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil, nt arvuti loomine jne.
    Populatsiooninihked ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris – vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine.
    Difusioon ehk kultuurielementide levik on üks tähtsamaid muutuste tekitajaid. Difusioon tähendab
  • Vasakule Paremale
    Sotsioloogia II kordamisküsimused #1 Sotsioloogia II kordamisküsimused #2 Sotsioloogia II kordamisküsimused #3 Sotsioloogia II kordamisküsimused #4 Sotsioloogia II kordamisküsimused #5 Sotsioloogia II kordamisküsimused #6 Sotsioloogia II kordamisküsimused #7 Sotsioloogia II kordamisküsimused #8 Sotsioloogia II kordamisküsimused #9 Sotsioloogia II kordamisküsimused #10 Sotsioloogia II kordamisküsimused #11 Sotsioloogia II kordamisküsimused #12 Sotsioloogia II kordamisküsimused #13 Sotsioloogia II kordamisküsimused #14 Sotsioloogia II kordamisküsimused #15 Sotsioloogia II kordamisküsimused #16 Sotsioloogia II kordamisküsimused #17 Sotsioloogia II kordamisküsimused #18 Sotsioloogia II kordamisküsimused #19 Sotsioloogia II kordamisküsimused #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 132 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Greks Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    198
    doc

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

    Sotsioloogia
    thumbnail
    42
    docx

    Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

    1) Sissejuhatus ­ Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst.

    Ühiskonna uurimine ja analüüs
    thumbnail
    16
    docx

    Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

    1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi

    Sotsioloogia
    thumbnail
    12
    doc

    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

    Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega ­ omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena

    Sotsioloogia
    thumbnail
    18
    docx

    Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

    Eksamiküsimused ja vastused ­ Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ­ ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.

    Sotsioloogia
    thumbnail
    24
    doc

    Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

    Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena ­ olles

    Sotsioloogia
    thumbnail
    14
    odt

    Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

    Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)

    Etenduskunst
    thumbnail
    14
    docx

    Sotsioloogia eksam

    1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx ­ konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim ­ funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber ­ interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus

    Sotsioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun