Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine
Samuel P. Huntington
Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut „Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine“.
Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa.
Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega.
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Norra Õppematerjali autor
Essee Samuel P. Huntingtoni raamatust "Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine".

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
90
docx

Geopoliitika lühikonspekt

kesk. 50 km ehk 50000 m. Õhuüslli läbimööt 0, 6 m, seina paksus 0,1 mm ehk 0, 01 cm, ehk 0,0001 m. Seeja on maakera oma läbimõõdus 21260000 korda suurem õhupalli diameetrist. Kui kujutame ette, et õhupall, oleks ka maakeraga samamõõtmeline, siis õhupalli seina paksus oleks vaid 212 m, ehk 0,212 km. Kuid ka maakeral on üliõhukese maakoorega kohta, näiteks sama õhukese maakoorega kohti, näiteks seal kus kuumavee allikad. Kui nüüd ettekujutada, et kas toimub maakera kokkupõrge kosmilise kehaga selles „nõrgas“ kohas, või avatakse maakoor selles kohas, sii selle tuelmuseks on globaalne katastroof. Seega maakeral on tunlikke kohti mille puudutamine võib lõppeda geofüüsikalise katastroofiga. Meditsiinis on teada n.n. nõüelteraapiam ehk kui teha torge ühte teatid kohta, siis see avaldab mõju mõne teise inimorgani tööle. Geofüüsikas toimub sama, kui näiteks sooritada maaailune

Poliitika ja valitsemise alused
thumbnail
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus

Maailma majandus
thumbnail
42
docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

kunstide, teaduste, õiguse, keele jne vahel, sündis 16. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. ­ Kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist. ­ Kultuursed inimesed vs. kultuuritud inimesed. Arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olemas ühtedel rahvastel ja puudub teistel, sündis 17. sajandi Lääne-Euroopas, esmajoones Prantsusmaal. ­ Kultuur tähendab käitumis- ja kõlblusnorme. ­ Kultuursed ehk tsiviliseeritud rahvad vs. barbaarsed rahvad. Kultuur vs tsivilisatsioon Eristus kahe kultuuriareaali vahel: kui "kultuur" on ennekõike saksa mõiste (Kultur), siis "tsivilisatsioon" on pigem prantsuse ja inglise mõiste (Civilisation, Civilization)Saksa Kultur viitab inimese või rahva vaimsetele, hariduslikele saavutusele: kunstile, kirjandusele, muusikale, filosoofilistele süsteemidele jms. Saksa käsituses on Kultur midagi sisemist, samas kui "tsivilisatsioon" käib peamiselt välise kohta.

Kultuuriajalugu
thumbnail
46
odt

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,

ÕIS: slaid: Tsivilisatsioonid, Toynbee, 2003, I, II ja III slaid (Meroe=Aafrikas, Niiluse ülemjooks, tänapäeva Sudaan v Etioopia, esimene Süüria=pärslaste eelne Süüria, hävitati, Nestoriaanlik=kristluse eri vormid, lagunes pm vaidluse pärast, kes on Jeesus, Kaug-Lääne kristlik=iiri kristlik, skandinaavia=viikingid) Kuidas tekivad tsivilisatsioonid? Toynbee: 1) rass – kuulub inimese põhiloomusesse; 2) keskkond. Alati on mingi väljakutse, millele vaja vastus anda, kokkupõrge. Selle suhtes staatiline tsivilisatsioon on määratud hukkumisele, aga dünaamiline elab üle. Toynbee arvates on tsivilisatsiooni areng pidev mäkkeronimine. Huntington „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ - räägib hetkel olevatest, tänapäeval eksisteerivatest tsivilisatsioonidest, erinevalt eelnevatest meestest. Kokku on neid 9 kanti, mida määratleb religiooni alusel: probleem – kas see on ikka kõikehõlmav?

Rahvusvahelised suhted: teooriad, lähenemised,...
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa

Ühiskond
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun