Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega. Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia ja Ungari on selle Euroopa osa kõige kagupoolsemad riigid, s...
a aprillis USA Columbia linnas peetud kõnes, kus ta selgitas Trumani doktriini sisu. USA kolumnist Lippmann õhutas seda pressis, et see õhutab välja kujunenud konfrontatsiooni NSVLiidu ja Lääneliitlaste vahel. 12)Milline sündmus tähistas külma sõja lõppu ja millised eesmärgid püstitasid tänased uued maailmakorra kavandajad nn maailma valitsusest? Külma sõja lõppu tähistas Gorbatsovi korraldus 1991. a märtsist saata laiali Varsavi lepinguorganisatsioon. Uue maailmakorra kavandajad püstitasid endale 3 põhieesmärki: projekteerida tõhusad varimeetmed maailma rahvaarvu mitmekordseks vähendamiseks, sisse seada globaalne kontrollsüsteem sündimuse, tarbimise ning elanike paiknemise ja liikumise üle, korraldada ümber maailma majandustarbimis süsteem senisest madalamale ressursi tarbimisele.
Relvad jäid kasutamata . Riigid jäid vaesemaks. 2. 2) Läti, Eesti 3) Austria 3. Mida nim. heaoluühiskonnaks? Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 4. Mida nim. Trumani doktriiniks? Vabade rahvaste toetamine nii sise kui välisvaenlaste vastu. 5. Mis on massihävitusrelvad? Suure purustusjõuga relvad. Tuumapommid, neutronpommid. 6. Mida nim külmaks sõjaks? Lääne demokraatia (USA) kommunistliku maailmakorra (Vene) vastasseis poliitikas, majanduses ja kultuuris. 7. Nim tähtsamad kriisikolded maailmas (va Euroopa) 1950-1980. a Vietnami sõda Afganistani sõda Korea sõda
oma mõistes on pigem iseseisvate ühiste väärtustega riikide kogum, mille koondnimetus on kõigest ühine. Edward Said leiab, et Ida ja Lääs on inimeste loodud faktid ning seega tuleb neid uurida ühiskondliku, mitte jumaliku või loodusliku maailma lahutamatute osadena. 2 Seega on juba sellise maailma lahterdamisega mõneti loodud pinnas vaenulikkusele, kuna 1 Samuel P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tartu: Fontes, 1999, lk. 109 – 110. 2 Edward Said. Mõtestades ümber orientalismi, lk. 153. 1 eraldab maailma mitmeks mitte ainult geograafiliste parameetri järgi, vaid pigem kultuurilise ja religioosse aspekti näol. Viimase najal üritab just Huntington vastuolu kahe erineva kultuuri vahel ning järeldab oma raamatus, et tagajärjeks on Lääne tsivilisatsiooni hääbumine.
Kuna 1990'te alguses lagunes ootamatult viimane tõsiselt võetav demokraatia konkurent, Nõukogude Liit, arvan, et Fukuyamal oli põhjust oma raamatut kirjutades oletada, et nüüdisaegsele, valdavalt demokraatlikule maailmakorrale ja läänelikule eluviisile ning ühiskonna korraldusele ei ole uut tõsist alternatiivi. Aeg on näidanud aga seda, et tal siiski ei pruukinud õigus olla. Samuel Huntington, ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" Oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" väidab Huntington, et kui külma sõja ajal olid ühiskonnad omavahel jagatud ideoloogiliste erinevuste järgi (nt demokraatia ja kommunismi vaheline võitlus), siis nüüd, pärast külma sõja lõppu, ei mängi tsivilisatsioonide vahelistes erinevustes/konfliktides (,,tsivilisatsioonide kokkupõrkes")
Compiegne´i vaherahu 11. november 1918 • Saksamaa kohustus vaherahuga: – evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses, – vastutasuta vabastama sõjavangid, – loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad, – loovutama suurema osa oma raudtee- veeremist. Esimese maailmasõja tulemused • Kukutati valitsevad dünastiad (Austria- Ungari, Venemaa ja Saksamaa). • Hävitas senise maailmakorra ja majanduse: võimule tulid diktaatorid. • Tohutud inimkaotused, tekkis nn kadunud sugupõlv - noored füüsiliselt ja vaimselt rusutud noored mehed. • Euroopa riigid muutusid USA võlgnikeks. • Maailma rahvaste ohvrid ei taganud püsivat rahu ega julgeolekut.
London 1985, pp 455-483; 484-515. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Eddey on the English Legal System. London 1992. 5. Farnsworth, A.E. An Introduction to the Legal System of the United States. 1991. 6. Friedman, L. American Law. London 1984. 7. Friedman, L. A History of American Law. A Touchstone Book. N.Y. 1985. 8. Holma, H., Barthold, V. Muhamed ja islam. Tln. 1994. 9. Huntington, S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tallinn 1999, lk 120-134; 225-230; 267-278. 10. Khair-Al-Din, Ravil. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. Juridica, VII, 2000, lk 461-470. 11. Khair-Al-Din, Ravil. . Lõputöö. Tartu 2000. 12. Major, W.T. Basic English Law. London 1990. 13. Mayer, A.E. Law and Religion in the Muslim Middle-East Countries. The American Journal of Comparative Law, 1987, Nr 1. 14. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law
I ms tulemused: *kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid *tekitas probleeme juurde *alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal *hävitas senise maailmakorra ja majanduse *hukkunuid oli umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit, mitu miljonit inimest surid nälga ja haigustesse *sõjakulud on umbes 360 miljardit USA dollarit *Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumi- Venemaa, Austria- Ungari, Saksamaa ja Türgi. Nende asemele tekkis Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria- Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik. Lüüa
Asend: Kirde-Aafrika. Ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Jagunes Alam ja ÜlemEgiptuseks. Alam Egiptus-moodustas Niiluse tasane, soine suudmeala, jõgi moodustas kolm- nurkse delta. Kõik mis jäi ülesvoolu deltat ja Niiluse esimese kärestiku vahele oli Ülem-Egiptus. Looduslikud olud-Vihma ei saja pmst. üldse. põlluharimine oli võimalik tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele. Talvel vili küpses ja kevadel koristati. Ajalooperioodid- 3000 Ekr liitsid ü-E valitsejad kogu egiptuse ühtseks riigiks. ( kuningas Menes) pealinn- Memphis. Kujunes ka hieroglüüfkiri. Vana-Riik u 2700-220 Ekr. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal. Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks. 1650-1550 eKr oli riik taas jagune...
Rigveda stiil ja keel on keeruline ja raske, öeldakse isegi, et ta moodustab peaaegu omaette keele. Kasutatakse suurel hulgal sümboleid ja metafoore. Ka jumalatel on palju erinevaid nimesid, sh metafoore, mis hakkavad juba omaette tähendust omandama. Kõik mütoloogilised narratiivid on lõpetamata, st neil puudub algus ja lõpp. Nad ei olnud mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Taevasfääri jumalatest olulisemad on: taeva ja maailmakorra jumal Varuna ning maailmakorra ja päikese kulgemise jumal Mitra. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Ûsas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Veedades on ka rituaalhümne, dialooghümne ning loitsulaadseid hümne. Samaveda on suhteliselt vähetähtis tekst. Saman tähendab laulu, seega on Samaveda kogum laule, mida preester laulis
Ophelia matustel Hamlet kinnitab, et ta armastas teda nõnda nagu keegi teine poleks armastanud. Claudius tapab Hamleti olukorras, kus tolle seatud lõks ja juhus ise lõpplahenduse määravad. Autori mõte: Õilsad inimsuhted võidavad kurja jõud, sealjuures mängib suurt rolli juhus. Riiki ja rahvast ei saa seostada: kui riik ja võim ongi moraalselt alla käinud, siis rahvas kannab endas ometi edasi südametunnistust ja sisemist puhtust. Tsitaate: Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast. Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutustes, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui sarnane jumalale: maailma ilu, kõige elava tipp.
maailma hääl, hinge ja (realist püüab selgusel südame hääl jõuda, mis see maailm (romantik tahab siit õieti on). maailmast ära). Tegelane Keskne tegelane on Keskne on tegelane romantiline kangelane elust enesest, et individualist, positiivne ega mässumeelne, negatiivne. erakordne inimene. Põhiidee maailmakorra tegelikkuse mõistmine eitamine (ajastu ja elu mõistmine) Zanr luule proosazanrid (romaan, jutustus) Realismi esindajaid maailmakirjanduses Prantsusmaa Honoré de Balzac (17991850) umbes 100 teosest koosnev "Inimlik komöödia" Frédéric Stendhal (kodanikunimega Marie-Henri Beyle, 17831842)
1920 1930 mood ja soengud Naistemood kui suur sõda asendus suure rahuga, andis ühiskond naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Dzässiajastu oli tunnistajaks, kuidas kaasaegne naine sai lõplikult kätte talle õigusega kuuluva koha. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendusid arusaamaga, et kui ollakse noor, tuleb võtta, mis võtta annab. Dzäss muutus peaaegu üleöö hulluseks, auto aitas elutempot kiirendada ja terve maailm paistis tahtvat pidutseda. Kuna nii paljud noored inimesed olid kadunud, siis tähistasid 1920. aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Kuna palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda ning algas fläpperite vabameelsete noorte naiste ajastu. Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sage...
KUS ASUB HIINA JA KUS INDIA? Hiina asub Ida-Aasias Vaikse Ookaeni rannikul. India asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel. LOETLE HIINA JA INDIA TÄHTSAMAD JÕED! Hiina tähtsamad jõed on Huang He ehk Kollane jõgi ja Jangtse jõgi. India tähtsamad jõed on Indus ja Gangus KIRJELDA HINDU USUNDIT. Hinduism on muistne usund. Usuti väga paljusid jumalaid, kellest tähtsamad olid Indra (vihma-, tormi- ja sõjajaumal), Siva (hävitaja-jumal, kes võis olla ka inimeste kaitsja) ja Visnu (maailmakorra kaitsja ja hoidja). Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest. Halvad teod-mõtted tähendasid halba karmat, mis tõi kaasa kõikvõimalikke hädasid nagu ümbersünni alamasse kasti või haigesse kehasse vms. Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Võimalusi vabanem...
"Hamlet" · ,,Kas saab siis andeks see, kes püsib patus?" · ,,Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" · ,,Me nuumame kõiki elusolendeid, et iseendid nuumata, ise aga nuumame endid vaklade jaoks." · ,,Mida vähem kätt on tööle külge pandud, seda tundlikum ta on." · ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks." · ,,Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast." · ,,Olen kuulnud ka teie maalimiskunstist, ja küllaltki palju. Jumal on andnud teile ühe näo, teie aga teete endale teise." · ,,Uskuge, te panete lukku ukse omaenese vabaduse ees, kui varjate sõprade ees oma muresid." · ,,Näitekunsti otstarve, nii algul kui ka praegu, oli ja on hoida loodusel nagu peeglit silmade ees."
liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 4. Iseloomustage hinduismi. a)Võrrelge, milline on arusaam inimsaatusest brahmanismis, milline hiduismis. b)Milles väljendub hinduismi jumalate eripalgelisus? c) Millist jumalust võib pidada hiduistlikus mütoloogia keskeimaks? 1. a) Brahmanistliku ettekujutuse järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maailmakorda nii maa peal, õhus kui taevas. Selles tuleb neil võidelda pimedust ja kaost kehastavate deemonitega, kes lisaks maailmakorra lõhkumisele tahavad ka inimkonda hävitada. Et jumalatel võitluses jõudu oleks tuli neile ohvreid tuua. Samas usuti, et rituaalid aitavad inimestel oma eesmärke saavutada. Aja jooksul ohvrirituaalide tähtsus siiski vähenes ja selle kõikvõimsuses hakati kahtlema. Hinduism uskus, et inimese surma peale surma määravad eluviis ja teod. Kusjuures eelmises elus korda saadetud teod ehk karma määrab inimese järgmise elu.
Kasvatusest Sumerite ühiskonnas Sumerid elasid 3.-1. aastatuhandeni eKr Lõuna-Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati vahel. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumerid uskusid jumalatesse. Jumalad vastutasid kõiksuguste nähtuste eest: kes riigi, kes piirkonna, kes linna, tööala või perekonna heaolu eest. Neil oli oma hierarhia ja nad kõik koos vastutasid maailmakorra eest. Võib öelda, et jumalad olid sumerite kasvatajad. Sumerid arvasid, et kõik oleneb jumalatest aga alates 3. Aastatuhandest eKr sagenesid üelstõusud ja sõjad ning need ilmingud õpetasid inimestele, et midagi oleneb ka temast endast. Kuna paljud jumalad olid planeetide ja tähtede võrdkujud, tekkisid seosed tähistaeva ja inimsaatuste vahel. Sündis astroloogia. Usk jumalatesse kasvatas inimestes reeglitest ja tavadest kinnipidamist. Et
1920-1930 Mood Eeva-Laura lõoke ja Katariina Idla 8.B klass Tallinna Reaalkool Ajalooline suund Peale esimest maailmasõda oli vähe noori inimesi , siis tähistasid 1920. aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda Ajaloonine suund Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esimene maailmasõda Naiste moto
Tegeles mõistetega nagu voorus ja teadmine. Sokrates oli veendunud, et õpetaja kohus on üksnes õpilase juhatamine, asja tuumani peab õpilane ise tundma. Platon Sokratese õpilane, kes samuti tegeles voorusega. Veel tuli Platon välja ideede õpetusega ja esitas ettekujutuse ideaalsest riigist. Aristoteles Platoni õpilane, kel oli lai silmaring. Tegeles nii loodusteaduste, füüsika, loogika, kirjanduse, muusika, ajaloo, riigikorraldusega, moraali ja maailmakorra põhimõtetega. Võttis eelmiste filosoofide- teadlaste ideed kokku ja süstematiseeris nad. Nii kujundas omaenese põhjendatud ja sageli orginaalsed seisukohad. Iseseisvalt lõi loogika. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 20. Hellenismiperiood Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka
jumalasalgamises, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Euboial. Seal ta suri varsti, 62 aastasena. Tal oli pikaajaline haigus. Aristotelese õpetusest Tema tööd käsitlesid loodusteadusi füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali, maailmakorra üldisi põhimõtteid jt. Väga suurt huvi tundis ta elava looduse, eriti loomade vastu. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. pooldas riigivormi, mis ei ole omakasupüüdlikku eesmärgiga, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Ta uuris ka ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta ka, et Maa on
Ideede olemust võis tabada üksnes mõistuse abil. Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riiki pidid valitsema filosoofid, sest ainult nemad teavad, mis on õige. Täiusliku riigi eesmärk on kasvatada vooruslikke kodanikke. Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid. Ta võttis kokku oma eelkäijate 1 teadmised, süstematiseeris neid ning kujundas nende alusel oma põhjendatud ja sageli originaalsed seisukohad. Väga olulised olid Aristotelese saavutused loogika vallas oma eelkäijate töid kasutades lõi ta tervikliku õpetuse selle kohta, kuidas teha korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese
instrumendid nagu gnomon, mille Anaximandros oli Spartas üles seadnud. Orientaalsete kontaktide uuenemine avaldab otsustavat mõju kreeka teadustegevusele, milles astronoomilised küsimused mängisid suurt osa. Ja ometi hakkab kreeka astronoomia (mis oli vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid paigutavad maailmakorra ruumi; geomeetriliste skeemidena kujutavad nad endale ette universumi ülesehitust, asetust, kaugusi, mõõtmeid ja tähtede liikumisi. Peale selle joonistavad nad kaardile maa plaani, märkides sellele kõik asustatud territooriumi maad, mered ja jõed. Samuti konstrueerivad nad universumi mehhaanilise mudeli nagu Anaximandrose sfäärid, mida ta mõnede tunnistuste põhjal oli teinud. Andes endale sellisel kujul võimaluse maailma "näha",
sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed. Ainult surnud on näinud sõja lõppu. Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus Platon Aristoteles (eKr384-eKr322) Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid Olulised aspektid olid tal loogika vallas Aristoteles Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rikkad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. Aristoteles tsitaadid: Ole oma tahte isand ja südametunnistuse ori. Esimene pääsuke ei tähenda veel suve.
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm
kasvada. USA sellega ei liitunud ning see jäi põhiliselt Euroopa riikide liiduks. Versailles' süsteem pärast Ims Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve. Versailles' süsteem ja USA USA president Wilson arvas, et tuleks liia Rehvasteliidu relvajõud ning vähendada samal ajal tunduvalt liikmesriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa polnud sellega nõus. USA Senat ei tahtnud, et USA võtaks endale vastutuse maailmakorra tagamise eest. 1921 kutsuti kokku Washingtoni konverents ja sellega piirati mererelvastust ja üritati lõpetada Jaapani vallutusretke Vene Kaug-Idas. Charles Dawes tuli järeldusele, et Saksamaa ei jaksa reparatsioona maksta ja pakuti välja Dawesi plaan, mis nägi ette reparatsioonide vähendamist ning Saksamaale laenuandmist ning investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. See ka toimis. 1928 töötati välja Briandi-Kelloggi pakt ehk deklaratsioon, millega sõjad kuulutati
MODERNISM & POSTMODERNISM - Lugejaskond teisenes - tegu polnud enam eeskätt aristokraatlike ja jõukate lugejatega, vaid üha suurenes töölis- ja keskklassist pärit lugejaskond. - Inimest hirmutas maailmakorra lagunemine ja oma juurte kaotamise tunne ning tema ahastus otsis väljendust ka kirjanduses. - Vormi ja sisu loob autor nüüd oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik ja lõpp). Kirjanik loob teksti oma meetodite järgi, näiteks kasutab unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm. - Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik
Rahvasteliitu ei kuulunud esialgu Saksamaa ega Nõukogude Venemaa, samuti loobus USA. Versailles' süsteem ja USA. Washingtoni leping Wilson arvas, et tuleks luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid org. otsustele suurema kaalu, ning vähendada samal ajal tunduvalt liikmesriikide rahvuslikke relvajõudusid. UK ja Prantsusmaa ei olnud sellega nõus. Rahvasteliidu autoriteeti jäid toetama Prantsuse armee ja UK laevastik. USA ei tahtnud, et USA võtaks enda kanda vastutuse sellise maailmakorra tagamise eest. Oli selge, et varem või hiljem hakkavad mässama need maad, kellele oli liiga tehtud. USA otsustas isolatsionismi kasuks. Ameerikale tegi aga muret Jaapani konkurents Vaiksel ookeanil ja IdaAasias. USA oli vastu kolooniate süsteemile. Jaapan aga suurendas oma relvajõudusid ja eelkõige laevastikku. USA algatusel kutsuti kokku Washingtoni konverents (13.11.19216.02.1922), millest võtsid osa UK, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal
suutvat enda tahtele allutada. Analoogiamaagia sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse seda sündmuste esile kutsuda ka tegelikkuses. Kontagioosne maagia sisaldab riitust, mille käigus usutakse, et eemalseisvat isikut on võimalik mõjutada esemega, mis on sellele isikule kuulunud. (Kulmar, 2006) Religioosne ja maagiline käitumine on kõikides usundites tihedasti läbi põimunud. Kasutatud Kirjandus: · Huntington, S. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine. Tartu: Fontes, 1999 · Kulmar, T. Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. Viited internetilehekülgedele: http://www.adherents.com/Religions_By_Adherents.html 22.08.2008
b ****** 2009 · Naistemood Kui suur sõda asendus suure rahuga, andis ühiskond naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Dzässiajastu oli tunnistajaks, kuidas kaasaegne naine sai lõplikult kätte talle õigusega kuuluva koha. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendusid arusaamaga, et kui ollakse noor, tuleb võtta, mis võtta annab. Kuna nii paljud noored inimesed olid kadunud, siis tähistasid 1920. aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Kuna palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda ning algas fläpperite vabameelsete noorte naiste ajastu. Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt sokeeriv. · ·
Rahvuslike aadete kõrval pöörasid nad enam tähelepanu majandus- ja sotsiaalküsimustele ning rõhutasid üksikisiku ja sotsiaalse grupi (klassi, seisuse) tähtsust. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. Sotsialism oli ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik põletavad probleemid, vabastada töörahva igat liiki rõhumisest ja ebavõrdsusest ning luua õiglase maailmakorra. 1902. aastal ühendasid Mihhail Kalinin, Friedrich Eduard Leberecht jt Tallinna marksistlikud töölisringid ja panid sellega aluse VSDTP Tallina organisatsioonile. 1904 loodi VSDTP Tallinna komitee. Sotsiaaldemokraadid-tsentralistid järgisid rahvaküsimuses internatsionalismi põhimõtteid. Peeter Speek ja Mihkel Martna asutasid Tartus sotsialistliku sihiga ajalehe ,,Uudised" (1903-1906), mis oli tol ajal kõige pahempoolsem legaalne ajaleht Eestis. Selle ümber
. 13. Sunniidid ei tunnista järglast. Parim kogukonna liige peaks olema Muhamedi asemel. 14. Sufism ise vaja tundma õppida usundit. 15. Dervisid erakud, kes kuskil ise õpivad ja otsivad religioosset kogemust. Judaism Lineaarne maailma tunnetus algus ja lõpp. Hinduism 1. Hinduism tsükliline maailmatunnetus on kordused. 2. Indra äikese ja sõjajumal. 3. Varuna ja Mitra kaksikute paar. Ül. Maailmakorra hoidmine. 4. Agni tulejumal. 5. Jama surmajumal. 6. Ganga jõujumalanna 7. Trimurti: a. Brahma looja b. Visnu kaitsja, hoidja. c. Siva hävitaja. 8. Kaali surma ja hävingu jumal 9. Veedad jumalatele pühendatud hümnid. 10. Upanisadid filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel. 11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13
Mithra Mithra on zoroastritlik jumalus. Tema nimi pärineb indoiraani algkeelest (*mitra) ja tähendas algselt lepingut, sidet, liitlust või sõprust. Arvatavasti on ühisest indoiraani jumalusest arenenud välja ka veedade usundi Mitra - aususe, sõpruse, kohtumiste ja kokkulepete jumalus, kes sageli esineb kaksikjumalana paaris Varunaga. Iraani polüteistlikust usundist välja kasvanud zoroastrismis on Mithra üks kolmest looja- jumalale Ahura Mazdale alluvast maailmakorra asha kaitsjast, tõe ja õigluse eest seisja ning ka kosmilise valguse ja soojuse allikas, keda sageli on kujutatud kiirgava peakattega. Hilisemas zoroastrismis muutus Mithra looja "alluvast" tema kehastuseks ja kõiketeadvaks hingede kohtumõistjaks. Mitrat/Mithrat mainitakse midjanite ja hetiitide rahulepingus aastast 1400 e. Kr, kus teda kutsutakse koos teiste jumalustega leppe tunnistajaks ja garandiks. Mithra kultus levis Väike-Aasias
riietumisruum, tähtis hariduskeskus ja ka lihtsalt kogunemispaik. sümpoosium- kodused pidusöögi ja joomaorgia, ainult aritrokraatidele. 10. Minos- legendaarne Kreeta kuningas, Kreeta kultuur sai nime Minose järgi. Homeros- pime laulik, omistati talle kaks eepost (Ilias ja Odüsseia) Aristoteles- Platoni õpilane, füüsika, loodusteadus, loogika, kirjandus, muusika, ajalugu, riigikorraldus, moraal ja maailmakorra üldised põhimõtted, (mõte-inimene on riiklik elusolend). Platon- Sokratese tuntuim õpilane, suursuguse päritoluga, filosoof, pani teosed kirja dialoogidena, veendumus – voorus, ideede õpetus. Pythagoras- matemaatik, püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme, Pythagorase teoreem (idee – maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel). Sokrates- Ateena
plaan rapiiri ots mürgitada). Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja mehed lepivad ära. Laertes sureb, Hamlet sunnib Claudiust mürki jooma, kuningas sureb. Hamlet ennustab ,et pärijaks saab fprtinbras, annab oma hääle talle. Hamleti viimane lause: ,,... Jääb vaid vaikus." 4 pealikut kannavad Hamletit kui sõdurit lavale, teda saates välimuusika ja sõjameeste auavaldused kõnelevad temast. HAMLET Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast. Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Olla või mitte olla - see on küsimus. ... kelm jutt suigub narri kõrvas. · LAERTES See mõttetus on mõttest kaaluvam. o KUNINGAS Suust kerkib sõnu, mõtted jäävad maha, kuid taevas sõnu mõtteta ei taha.
- Pühitse hingamispäeva- 6 päeva tee tööd ja seitsmes puhka - Austa oma isa ja ema - Ära tapa - Ära riku abielu - Ära varasta - Ära tunnista valet - Ära ihalda oma ligimese maja - Ära ihalda oma ligimese naist, eeslit, sulast, härga, ümmardajat ega midagi mis kuulub temale messias - Vanas Testamendis preesterliku salvimisega pühitsetud isik. Oodatav Taaveti soost kuningas, kes pidi taastama iisraeli riikluse, rikutud maailmakorra hävitaja A&O - algus ja ots. Kreeka tähestikus alfast omegani apokalüpsis - usukirjandusteos, mis kirjeldab maailma lõppu ja inimkonna saatust Nt Taanieli raamat Vanas Testamendis. Apokriva Piiblist välja jäetud osa. taevamanna - Liikudes läbi kõrbe, sattus Egiptusest tagasi kodumaale minev Iisraeli rahvas Siinai kõrbesse, kus polnud midagi süüa. Kogu Iisraeli rahvas hakkas selle üle nurisema. Selle
ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline
et täiuslik kord on võimalik ainult seal, kus igavesti elab kõrgem olend. Meie ebatäiuslikus maailmas aga on pahe ja kuritööd vältimatud.Zadig peab loobuma võitlemast selle vastu, mille ees tal tuleb aukartust tunda. Oluline koht jutluses on röövel Arbogadil, kes ei suuda leppida sellega, et siin maises ilmas, kus kõik kuulub ühteviisi kõigile, ei ole saatus temale midagi jätnud. Ta hakkas röövliks, vargaks. See on ausa inimese protest kogu maailmakorra vastu. Kuid ta ei tunne maailma ebaõigluse pärast üldse muret, vaid tema heaolu tingimuseks on teiste õnnetus. Zadigi protest on sootuks teine. Ta on filosoof, kes tunneb muret maailmaasjade pärast, teda erutab ühtviisi nii oma isiklik kui ka iga teise inimese saatus. Seepärast on Arbogadi õnnelik saatus Zadigile ainult maailma üldise mõistmatuse kinnituseks. Maailma, kus ei valitse mõistus, vaid juhus, kus head inimesed kannatavad ja halvad saavutavad edu. Zadig pettub
palvetas alatasa 3 korda päevas. Kuningas teadis et Taanieli jumal on kõikvõimas ja päästab ta. Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud ja need ei teinud talle midagi. Ta tõmmati välja ja hoopis teda süüdistanud mehed heideti sinna. A&O- algus ja ots. Kreeka tähestikus alfast omegani. Messias- Vanas Testamendis preesterliku salvimisega pühitsetud isik. Oodatav Taaveti soost kuningas, kes pidi taastama iisraeli riikluse, rikutud maailmakorra hävitaja Apokalüpsis- usukirjandusteos, mis kirjeldab maailma lõppu ja inimkonna saatust Nt Taanieli raamat Vanas Testamendis. Saalomonlik otsus- väga tark otsus, see tuleneb sellest et saalomon palus jumalalt tarkust kui ta Iisraeli kuningaks sai ja ükskord tulid tema juurde kaks naist kes vaidlesid kumb on lapse ema ja siis saalomon ütles ei laps tuleb pooleks raiuda ja mõlemale pool anda ( ta ei mõelnud nii teha)ja siis ütles õige ema ei andke teisele aga ärge raiuge.
ja kõrgemale tõusta, mis Holdenile ei meeldinud. Kogu selle aja elulaadi võib iseloomustada sõnaga võlts. Tihti on Holdenil isegi kõige ebaolulistema detailide või tegevustega seostada mõni lugu, mida ta seejärel kirjeldab, tuues sisse uut taustinformatsiooni. Lugu Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast. Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda. Raamatu pealkiri tuleb Holdeni soovunelmast olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast
aastatel 1896-1898. 1899 muudeti Sudaan Briti-Egiptuse kondomiinumiks2. 1951. a. tühistas Egiptus kondomiinumlepingu ja 1953.a. sõlmitud uue lepinguga tunnustasid Egiptus ja Suurbritannia Sudaani enesemääramisõigust. 1955 algas kodusõda muhameedliku põhja ja mittemuhameedliku lõuna vahel, juba mitu kuud enne seda, kui riik 1. jaanuaril 1956.a. iseseisvaks kuulutati.3 1 Samuel P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tartu, 1999. Lk. 226. 2 ühisvaldus 3 Tiit Made. Rahvusvahelised suhted. Tallinn, 2002. 1 Samuel Huntington nimetab Sudaanis toimuvat terminiga ,,veajoone sõda", mille alla kuuluvad veel konfliktid Filipiinidel, Sri Lankas, Kasmiiris, Tadzikistanis, Horvaatias, Bosnias, Tsetseenias, Tiibetis ja Ida-Timoris. Mõte on selles, et tegu on kogukondliku
Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast lühidalt kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust - teaduseväline maailmaseletus. Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3
paradiisilind, pistriku sulgedega öökull). Nabokov oli kogu ome elu üdini aristokraat. Talle tähendas see eelkõige esteetilist aristokraatsust. Seetõttu rõhutas ta alati oma individualismi, hoolimata poleemikast ,mida see tekitast. Ta ei suutnud vastu võtta massipsühholoogiat ja ieoloogiat, ta keskendus alati inimesele, üksikindiviidile. Nabokovit on tema kaasaegsed nimetanud viimaseks vene aristrokraadiks maailmakirjanduses, kadunud maailmakorra laulikuks. Ta on nagu relikt, kes on oma isiku ja loominguga sidunud venekirjanduse kaks sajandit ja kaks maailmakultuuri. ,,Kuningas ilma kungingriigita, üksik pagandatud print, kes on mere taga kaotanud oma valitsuskepi. Naokov on Solus Rex- üksildane kuningas." (Z.Sahhavoskaja.) Tänapäeval peetakse Naokovit postmodernistiks, kirjanikuks, kes vaatleb maailma kui mängu, muudab koomiliseks mits tahes elusituatsioonid; kes heidab pilgu ajaloole kui omamoodi
maailm; ja tõsiasi, et reaalsus on oma põhiolemuselt moraalne, võimaldab empiirilisel maailmal olla moraalsete faktorite looming see tõsiasi teeb tegelikkusele õigupoolest võimatuks olla midagi muud kui ta on. Niisiis ego ehk tahtev mina loob empiirilise maailma, mis kujutab endast selle mina võimalike teadmiste koguhulka, selleks, et olemuselt moraalsele minale jääks võimalus kõlbeliseks eneseteostuseks. [2] Kõlbluse eesmärgiks on, et iga indiviid saaks kogu kõlbelise maailmakorra paratamatuks liikmeks. Fichte kategooriline imperatiiv on: täida alati oma ülesannet. Riik täidab oma kõrgeimat ülesannet, kui ta toimib kõlbelise eesmärgi järgi. Riigis ühinevad indiviidid, et väljendada oma kõlbelist tahet, et seda kasutada kui mõistuse täidesaatvat organit. Fichte poolt propageeritud nn. suletud kaubandusriigis, mis valvab produktsiooni, varade jaotamise ja maksude üle, omab igaüks õigust tööle ja olemasolule, on ühtlasi aga ka kohustatud töötama. [1]
see riigikord vooruslik. ARISTOTELES Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles.Veetis nooruse Platoni Akadeemias aga ise asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli.Teda iseloomustab erakordselt lai silmaring.Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja muidugi maailmakorra üldist põhimõtteid.Vahest kõige olulisemad olid tema saavutused loogika vallas.Aristotelese vastav õpetus püsib loogika alusena tänapäevani.Tema õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. · Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel.
Tallinna Tööstushariduskeskus REFERAAT Esimene maailmasõda t 203-SKA Tallinn 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus Sõja põhjused Sõdivate osapoolte sõjaplaanid/ sõja käik Tagajärjed/ tulemused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ...
öeldes, et konflikt kultuuride, religioonide ja rahvuste vahel oleks uue poliitilise korra reaalsuses vältimatu. Ta eirab aga seda, et tsivilisatsioonide vaheline suhtlemine ei põhjustaks alati konflikti, kuna paljudes küsimustes võib ületada rahumeelsete vahenditega, nagu kaubandust ja majandussuhteid, nagu väidab Fukuyama. Seepärast näib, et kuigi mõlemal teoorial on puudusi, liites üksteise nõrgad ja tugevad kohad, kirjeldavad nad tegelikult kaasaegse maailmakorra reaalsust. Tagajärjed ja mõjud tänapäeval Huntington - tänane islami- ja läänemaailm on kujunenud just vastastikuste kokkupuudete ja ajaloolise läbikäimise tulemusena. Huntington pani täppi sellega, et riikidevahelised sõjad asenduvad tsivilisatsioonidevaheliste sõdadega. Fukuyama - reaalsus on see, et verised sõjad ei ole lõppenud. Konflikid kuhjuvad ning sõda ja vihavaenu ei saa kaotada erinevuste kaotamisega, selline taotlus on iseenesest vägivaldne.
Kommunistlik Venemaa kujunes paljude ihaldus- ja inspiratsiooniallikaks, kommunistlikud riigipöörded toimusid ka mitmel pool mujal maailmas: Hiinas, Kuubas, Põhja-Koreas, Vietnamis. Suur hulk Lääne-Euroopa intellektuaale uskus lühemat või pikemat aega, et proletariaadi diktatuur on ainus tee muuta maailma paremaks, marxisism segunes Lenini ja tema lähiskondlaste ning järgijate ideedega. Marxisimi populaarsus tõusis järsult pärast Esimest maailmasõda, kui kapitalistliku maailmakorra pattudele lisandus Euroopa viimane mastaapsele enesehävitusele (Annus, 2009, LK 14). Karl Marx oli missiooniga filosoof. Marxi nimega seostuvad automaatselt revolutisoon, võim ja inimeste kannatused. Pilt elitaarsest, mitte alati kõige olulisemate asjadega tegelevast akadeemikust, on visa ilmuma. Siiski oli ta nii see, kui ka mees, kelle filosoofiat püüti korduvalt ellu rakendada ning kelle teoseid pole ka tänaseks oma aktuaalsust kaotanud (Bergman, 2005, lk 118).
· Moodustus esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu · Võeti vastu rahu- ja maadekreed Bresti rahu- Nõukogude valitsuse ja Saksamaa vahel tehtud rahu, millega loovutati Saksamaale suured ja tähtsad alad; seda pidas Lenin ajutiseks 5. Sõja lõpp USA sõttaastumine- 6. aprillil 1917 kuulutas USA sõja Saksamaale. Põhjused reisilaev Lusitania põhjalaskmine ja Saksamaa katse kaasata Mehhiko sõtta. USa armee jõudis Euroopasse aeglaselt. Wilsoni 14 punkti- tulevase maailmakorra tavad: rahvuste enesemääramisõigus, relvastuse piiramine, salajase diplomaatia kaotamine, avalike rahukõneluste korraldamine, Rahvasteliidu loomine Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemine · Sakslastel läänerindel jõud otsas · 8. augustil Prantsuse ja Inglise rünnak saksa vägede vastu, Saksa armee ,,must päev" · Saksa sõdurite võitlusvaim murtud · Saksamaa liitlased hakkasid rahukõnelusi pidama Compiegne'i vaherahu
Osa neist uskumustest pärineb tõenäoliselt juba aarjalaste sissetungile eelnenud ajast. Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade moodustab kokku hinduismi, mis kujunes järk-järgult aastatel 500 eKr 500 pKr ja o tänases Indias kõige levinum religioon. Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Brahmanistliku ettekujutuse järgi hoiavad ja kaitsevad maailmakorda nii maa peal, õhus kui ka taevas. Selleks tuleb neil võidelda pimedust ja kaost kehastvate deemonitega, kes lisaks maailmakorra lõhkumisele tahavad ka inimkonda hävitada. Et jumalatel võitluses jõudu oleks, tuleb neile ohvreid tuua. Braahmanitel olid keerukad ohvrirituaalid. Olulist rolli mängis rituaalne tuli, mida kujutati jumal Agnina. Tulerituaal muutus aja jooksul olulisemaks kui jumalad: usuti, et jumalad ise alluvad Seeeiolekonto tulerituaalide võimule. Samas usuti, et rituaal aitab ka inimestel oma eesmäre saavutada, ja mis peaasi, hingel pärast surma taevasse pääseda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
