SAKSAMAA 1945-2009
Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949
Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis
Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus-minister Henry Morgenthau1
tulnud välja kavaga ( Morgenthau plaan)
jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik
ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli
väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu , mistõttu jäeti
kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa
jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV
Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman
ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus
leiboristist peaminister Clement Attlee,
otsustati:
1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks,
2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks
okupatsioonitsooniks,
3) Poola läänepiir nihkub Oderi jõeni, kuid suur osa Ida-Poolast
läheb NSV Liidule,
4) NSV Liit saab endale Ida-Preisimaa2,
5) Saksamaa demilitariseeritakse ja natside üle mõistetakse kohut,
6) NSV Liidul lubatakse oma tsoonis võtta reparatsioonimakse.
See pidi tagama Saksamaa rahumeelsuse.
Entnazifizierung und die Nürnberger Prozesse
Sõjas jäid süüdi sakslased , täpsemalt siis
natsionaalsotsialistid. Teisi sõjakuritegusid ei arutatud, olgugi,
et NSV Liit (Katõni massimõrv, massivägistamised Ida- Preisimaal ,
Berlinis ja Budapestis3,
poliitiliselt ohtlike inimeste hävitamine Ida-Preisimaal ja Poolas,
linnade lauspommitamised, jne) ja USA (vangide ja tsivilistide
tapmised Sitsiilias, Saksa ja selle liitlaste linnade
lauspommitamised ning tuumapommide heitmine Hiroshimale ja
Nagasakile) on oma tollase tegevuse eest hiljem palju kriitikat
pälvinud. Vähemalt NSV Liidu kuriteod II maailmasõja ajal ei jää
maha natside omadest .
Hitler , Himmler , Goebbels, Bormann ja paljud
teised olulised NSDAP liikmed olid surnud (Bormanni kohta seda külll
Parlamendi sisemine struktuur, ülesanded ja tööviis on analoogne meie Riigikogu traditsioonidega (tegelikult küll vastupidi), seetõttu pole siinkohal põhjust detailidel pikemalt peatuda. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat), mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Saksa valitsemissüsteem pole loomulikult pelgalt kahetasandiline liit ja liidumaad , vaid hargneb asteastmelt üle linnavalitsuse institutsiooni kuni külavanema ametini välja. Järjest selgemini on täheldatav regioonide suurem iseseisvuse ja iseotsustamise soov, millel on küll tsentraalvõimu
Tööd oli ka raske saada. Kommunismi leviku pidurdamine: tekkis sõda Lõuna- ja Põhja-Vietnami vahel. USA oli Lõuna poolel abis. USA valitsus oli sunnitud järeleandma, sest üliõpilased tegid ägedaid meeleavaldusi. Vietnamis tekkis hingeline kriis. Reaganoomika: Ronald Reagani majanduskava, kus USA'l tuleb lõplikult looduda pingelõdvendusest. Reagan tahtis, et USA hakkaks sõdima Vm'ga, lootes, et viimane murdub. Nii see juhtuski. USA jäi ainsaks üliriigiks maailmas. Saksamaa lõhenemise 3 põhjust: *moskva-meelne kommunistlik diktatuur, *tekkisid 2 konservatiivset liitu (CDU ja CSU), liberaalne liit (FDP) ja vasakpoolne liit (SPD), *berliini blokaad. Saksamaa lõhenemine -toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja 2 vabariiki. Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai esimeseks kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okup. kuulutati välja Saksa DV. Sots. Turumajanduse tunnused: *üldine kaubandus vabadus, *Lepinguvabadus, *majandusliku erainitsiatiivi vabadus,
Lääne- Euroopas Prantsusmaal ja Suurbritannias tugevaim liberalism pärast revolutsiooni võtavad üle Briti konservatiivide poliitilised suunad, kuid avastavad peagi, et peavad muutuma peamiseks vastujõuks liberaalidest veelgi radikaalsematele vasakjõududele. Mujale jääb kujunemine hiljaks -- ärieliidi ja monarhia vastandamine puudub, kohati tugevnevad radikaalsemad suunad, klassikalist liberalismi ei teki. o Hispaania, Saksamaa ja Itaalia – konservatiivid lepivad demokraatlike vabadustega alles pärast II maailmasõda. o Madalmaad ja Põhjamaad – konservatiivid jäävad radikaalsete jõudude varju. Konservatiivsuse ja vasakpoolsuse koostöö parim näide. Kompromissipoliitika o Kagu- ja Ida-Euroopa – konservatism võrdub pigem rahvuslusega ning ei oma sarnaseid jooni Lääne-Euroopa konservatismiga.
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................
Saksa Demokraatlik Vabariik 2009 Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased. Neli võitjariiki Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik-
Kontrolltöö: Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine (konspekt, õpik§43,44,45,46,47); Eesti taasiseseisvumine (konspekt); Saksamaa: SDV, SLV, ühinemine (konspekt, õpik §31). Saksamaa Lääne-Saksamaa ehk Saksa Liitvabariik(SLV) tõusis järjekindlalt Konrad Adenaueri juhtimisel kõrgemale. Majandus kasvas jõudsalt, sõjavaremed kadusid ja sakslaste eneseusk taastus. Eneseusu taastumisele aitas kaasa Adenaueri ja kristlike demokraatide õpetus, et natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü ja et seetõttu tuleb sooritatud kuritegusid ka kollektiivselt kahetseda ja hukka mõista.
Kõik kommentaarid