Varauusaeg (3)

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kes miks ja millal selle läbi viis?
Milliseid reforme kavandas Karl XI eesti aladel?
Mida positiivset ja mida negatiivset oli balti erikorras?
Kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu pool?

Lõik failist

Varauusaeg

Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti.
Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks . Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner .
Nende ülesandeks oli ..

Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge
Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd
Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus
Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu
Avaliku korra jälgimine

Kubermang ja selle keskus
Maakonnad
EESTIMAA KUBERMANG
Järvamaa

Virumaa

Harjumaa

Läänemaa
LIIVIMAA KUBERMANG
Tartu maakond

Pärnu maakond

Riia maakond

Võnnu maakond

Kõrvuti Rootsi poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkonnad koondasid aadlikke, kaitsesid nende huve ning lahendasid kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt ei kuninga ega kindralkuberneri huvisfääri.

Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel.

MAAPÄEV Kõrgeim organ, kogunes 3. aasta tagant
ehk landtag

Lahendas kõige tähtsamaid maapäevade vaheajal lahendas igapäevaseid jooksvaid küsimusi

Rootsiaegne kohtusüsteem.
Rootsi valitsusasjal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandi lõpuni .
KUNINGAS
Edasikaebamise võimalus

KUBERMANGU TASAND
EESTIMAA ÜLEMKOHUS (Tallinnas)
LIIVIMAA ÕUEKOHUS (Tartus)
MAAKONDLIK TASAND
MEESKOHTUD
MAAKOHTUD
KOHALIK TASAND
ADRAKOHTUNIKUD
SILLAKOHTUNIKUD

Reduktsioon : mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis?
Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal
Nimeta kaks reduktsiooni põhjust

tühi riigikassa

kuningas soovis aadlivõimu kärpida ja oma võimu tugevdada

Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladel mõisamajanduses ja talupoegade elukorralduses? Kuidas kavandatu realiseerus?
Milliseid reforme kavandas Karl XI eesti aladel?
VALDKOND
KAVANDATUD REFORM
REFORMI ELLUVIIMINE
Mõisamajandus
Riigistada Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad

Riigistati ka enne Rootsi võimu
eravalduses olnud mõisaid. Sest
Liivimaa aadel avaldas tugevat vastupanu. Liivimaal riigistati 80% mõisamaadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30 %.

Tagasivõetud mõisad anti reeglina
rendile endistele mõisnikele.

Eraomandusse jäetud mõisad viidi lääniõigusele- teatud tehinguid oma mõisaga ei tohtinud aadlikud enam kuningalt luba küsimata teha.
Talupoegade elukorraldus
Parandada siinsete talupoegade olukorda. Rootsis puudus pärisorjus.

Redutseeritud mõisate talupojad kuulutati kuninga alamateks st. Neist said sisuliselt vabad riigi talupojad.

Riigi talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hinnati ja kaardistati, toimus (adramaade revisioon) nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik (talupoegade) kohustused mõisa vastu.

Riigi talupojad võisid kaevata kohtusse, kui mõisas nende õigusi rikuti.

Eravalduses olevaid talupoegi pärisorjusest vabastada ei õnnestunud, sest aadlikud olid katekooriliselt selle vastu.

Reduktsiooni tulemus riigi, mõisnike ja talupoegade seisukohalt.

MAJANDUSLIK KÜLG
POLIITILINE KÜLG
Riigi seisukoht

Riigi tulud kasvasid

Provintside valitsemise kulud võidi nüüd katta nende endi rahadest

Paranesid siinsed hariduse ja kiriku olud

Tugevnes absolutistlik kuningavõim

Kehtestati riiklik kontroll kogu mõisa maavalduse üle
Aadli seisukoht
Majanduslik olukord halvenes:

Redutseeritud mõisate endised omanikud pidid maksma riigile renti, seega nende tulud vähenesid.
Talupoegi ei saanud ülemäära ekspluateerida
Pärusaadel viidi tagasi lääniõigusele

Aadli poliitiline olukord halvenes - 1694.a saadeti laiali Liivi- ja Saaremaa rüütelkondade maanõunike kolleegiumid ning rüütelkonna maapäevad allutati kindralkuberneri kontrollile . Aadli omavalitsus Saaremaal ja Liivimaal sellega praktiliselt kadus . Eestimaa aadli omavalitsust rootsi võim ei puudutanud.

Kujunes välja aadli opositsioon
Talupoegade seisund

Pärusmõisate talupoegade olukord ei muutunud.
Riigi talupoegade olukord paranes , sest nende koormised normeeriti ja neile anti talude päritav kasutamise õigus.

Pärusmõisate talupoegade olukord ei muutunud.

Riigi talupoegade koormised suurenesid:

võisid mõisniku peale kaevata

kodukariõigust piirati, taluperemehi ei võinud üldse kodukariga karistada
talupoegi ei võinud võõrandada maast lahus

Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus ning Põhjasõja eelloos J.R. von Patkulil ? Milliseks kujunes tema saatus?
Rootsi- vastaste leeri kuulus ka Liivimaa aadliopositsionäär Patkul , kes sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II Tugevaga alistumislepingu, ilma

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

130 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KristiV Õppematerjali autor

1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal.
2. Rootsiaegne kohtusüsteem.
3. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis?
4. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladel mõisamajanduses ja talupoegade elukorralduses? Kuidas kavandatu realiseerus?
5. Reduktsiooni tulemus riigi, mõisnike ja talupoegade seisukohalt.
6. Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus ning Põhjasõja eelloos J.R. von Patkulil? Milliseks kujunes tema saatus?
7. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed küljed.
8. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda haldusjaotust kaardi järgi.
9. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned.
10. Mõisatüübid, põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud.
11. Roseni deklaratsioon.
12. Nn. positiivsed määrused.
13. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk, kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu pool? Esita üks konkreetne näide vastuhakust.
14. Eesti linnade areng Rootsi ajal ja keskajal. Osata kanda linnu kaardile. Meelde tuletada saksa keelsed nimed.
15. 16. ja 18. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja.
16. Tähtsamad eksport- ja importkaubad.
17. Linnade arengut takistavad tegurid Rootsi ajal.
18. Käsitööndusliku tootmise vormid, nende võrdlus.
19. Tööndusharud, kus asusid tegutsema manufaktuurid. Konkreetsed näited iga tööndusharu üksikute ettevõtete kohta.
20. 17.-18. saj. töönduses toimunud muutused.
21. Hinda Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Põhjenda oma arvamust.
22. Mõisted

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamine: Eesti Rootsi ajal

Kordamine: Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootsi sai Lääne ja Põhja Eesti 1629 Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla + Põhja Läti koos Riiaga 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu, leping sõlmiti Taani ja Rootsi vahel. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel. Rootsi sai endale Ruhnu saare. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Halduskorraldust tunda ka kaardi järgi. ( õp. Lk. 98 ) Rootsi võimu kehtimahakkamisel jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1) Eestimaa 2) Liivimaa Mõlema kubermangu eesotsas oli kindral kuberner. Tema ülesandeks oli: 1) Kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge 2) Nimetada ametisse riigiametnikke ja kontrollida nende tööd 3) Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4) Kanda hoolt postiteenistuse, teede-ja sildade korrashoiu ning avali

Ajalugu

doc

Eesti 18. sajandil

Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati Balti erikorraks. Põhijooned: 1) Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata. 3) Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Säilusid Saaremaa, Liivimaa, Eestimaa rüütelkonnad. Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütli nimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol). Et võita baltisaksa aadlike poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni redukt

Ajalugu

doc

Eestimaa valitsemise konspekt

EESTIMAA VALITSEMINE: Rootsi aeg erinevatel aegadel Vene aeg, kinnistub 1710 kinnistumine, 1645, 1629 ning 1561. Halduskorraldus Jäi kahe kubermangu vahel Linnaõigus: Võru linnale, kokku 12 jagamisele. Põhja-Eesti koos linna. Seoses asehalduskorraga nelja maakonna: Läänemaa, (1783- 1796) lisandus Paldiski Virumaa, Järvamaa, Hiiumaa maakond. Liivimaal lahutati Pärnu ja Harjumaa-Eestimaa maakonnast Viljandimaa ja Tartu kubermang, keskus Tallinn. maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 Poola käest vallutatud alad rajatud linna järgi sai nimeks ning Põhja Lätist kujunes Liivi Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi, kubermang keskusega Riias. Pihkva Setumaa kubermangu. Lisaks Pärnu ja Tartu maakond. +1645 Saaremaa (seal oma a

Ajalugu

docx

Eesti Rootsi ajal

Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale: a) Põhja-Eesti Rootsile b) Lõuna-Eesti Poolale c) Saaremaa Taanile 17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale. Aasta Vaherahu/rahu Peamised Sisu osapooled 1582 Rahu Jam Poola ja Kümneaastane vaherahu. Venemaa kaotas Zapolski Venemaa Liivimaal Liivi sõja käigus vallutatud alad. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Rootsi kätte jäid vallutatud Eestimaa ja Venemaa Ingerimaa. 1629 Altmargi Rootsi ja Poola Rootsi alad laienesid lõunas Väina jõeni, vaherahu suur os

Ajalugu

doc

Balti erikord, mõisted, asehalduskord

· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma past

Ajalugu

docx

Kordamine: Eesti XVIII sajandil.

Kordamine: Eesti XVIII sajandil. 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Põhijooned: kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused; kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata; valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir; säilusid Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga -: suruti maha eestlaste õigused; baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes; eestlasi hoiti omavalitsusorganitest eemal. Balti erikord 1721-1783 Asehalduskord 1783-1796 Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermnaguks: a) Eestimaa kubermang: Lääne-, Harju-, Viru- ja a) Eestimaa kubermang: lisa

Ajalugu

docx

Ajaloo küsimused Eesti ajaloo teemal

Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. 3. Rüütelkonnad. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. TÖÖLEHT 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon – mõisate riigistamine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal. Põhjused: 1) Rootsi riik oli suures rahapuuduses 2) Kuningas soovis oma võimu tugevdada 6. Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. RIIGILE: MAJANDUSLIK: *riigi tulud kasvasid *provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest POLIITILINE: *kehtestati riiklik kontroll kogu mõisa maa üle *tugevnes absolutistlik kuningavõi

Ajalugu

doc

Eesti 18.sajandil

Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati balti erikorraks. Selle põhijooned on:  Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused  Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase (seadusi), mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätte välja kuulutamata.  Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir.  Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (nt õigus omada rüütlimõisat, osaleda maapäeval). Et võita balti aadli poolehoidu, vi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid