rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisakslaste mõisnikutele ja ka kroonumõisad. Eraldi neist olid ka veel kirikumõisad ehk pastoraadid. Tähtsaks väljaveo artikliks oli teravili. Eestis oli üle 40 000 talu, mille põldudel kasvasid erinevad kultuurtaimed, nimelt: hernet, lina, naeris ja teravili. Peamisteks loomadeks olid sead, kanad, lambad ja kitsed. Talurahvas oli 18. Sajandil väga vaene, ning pidid tegema rasket põllutööd mõisate põldudel. Tekkisid ka uued mõisatüübid. 14. Ja 18. Sajandite vahel oli Eesti ala paljude riikide võimu all, ning iga riik jättis ka suure jälje Eesti ajalukku. Talupojad pidid kannatama nälga ka pikki sõdu.
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
kubermangude piir. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. +: piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri, tõi kaasa demokraatlikke elemente, laiendati inimeste õigusi ja vabadusi, tänu hingeloendustele saadi teada, kui palju rahvast on -: kõik impeeriumi äärealad sulatati Venemaaga ühte, omavalitsusorganid olid oma otsustes riigivõimu kontrolli all, kehtestati pearahamaks 4. Agraarolud 18. sajandil: mõisatüübid, peamised põllukultuurid, koduloomad ja -linnud, viinapõletamine ja sellega kaasnenud probleemid, talurahva varanduslik seisund, ilmastikuolud. Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks: a) era- e. rüütlimõisad mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele b) riigi- e. kroonumõisad mõisad, mis kuulusid riigile ja mida riik rentis mõisnikele c) pastoraadid e. kirikumõisad mõisad, mis kuulusid kirikule ja andsid sissetulekut
Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. MAJANDUS. LINNAD 1.Nimeta mõisatüübid Rüütlimõisad kuulusid baltisakslastele Kroonumõisad kuulusid riigile Kirikumõisad e. pastoraadid Linnamõisad 2.Millest said mõisad põhilise osa sissetulekuid? Teraviljaekspordist ja viina põletamisest. 3.Kirjelda talurahva õiguslikku olukorda Rootsi aja lõpul ja Vene ajal. Rootsi aja lõpul toimus reduktsioon, mõisad riigistati ning mõisnike õigusi piirati. Koormised määrati kindlaks, piirati ihunuhtlust ja pärisorjust. Talupoeg võis riigilt mingitki tuge aja abi
Ta taotles Baltikumi seniste provintside kaotamist ning tihedamat liitmist impeeriumiga. (Taotles privileegide kaotamist!) Asehalduskord kehtis 1783-1796.a. Ümberkorraldused: EM ja LM ette ühine asevalitseja e. asehaldur; tekkisid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa ja Valgamaa; rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali; kõik mõisnikud said võrdsed õigused; linnades kodanikuõigus majaomanikele; pearahamaks ja hingeloendused. Mõis ja talu Erinevad mõisatüübid · Era- e rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · Riigi- e kroonumõisad riik rentis neid ikemaks või lühemaks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele · Kirikumõisad e pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajatele Tähtsamad tegevusalad · Teraviljaeksport peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder · Viinapõletamine alates 18.saj, kolmandiks kogu teraviljast läks viina tegemiseks.
rääkida linna valitsemises arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. · Aadlike võim vähenes · Uued omavalitsusorganid allutati riigi väga rangele kontrollile. Keskvõim kontrollis rangemini, kui ennem. 10. Mõisatüübid, põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud. · Era- e. rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · riigi- e. kroonumõisad- riik rentis oma mõisad välja neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel puudus rüütlimõisa · kirikumõisad- e. pastoraadid- olid 2 eelmisest märksa väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajale. Põhilised põllukultuurid:
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
