Tartu Suurgildi põhikiri (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Tartu Suurgildi põhikirja lõik on järgmine ja see on pärit J.Sarapuu raamatust ”Eesti ajaloo lugemik I ”.
Suurgildidesse koondusid mõjukad kaupmehed , kelle põhikirju hakati kirja panema juba 14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri, millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387 .a.
Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka .

Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla..

Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kedagi kodanikku võikodaniku last või kedagi, kel kodanikuraha on, külla kutsub, see maksab trahvi 3 ööri pennides.

Tahab aadlik , kes oma isandale vande andnud, meie gildisse astuda, meie gildi vennaks saada, teda ei tohimeie vastu võtta.

On keegi meie gildi vend ja tahab peale selle olla pambukaupmees või pidada mingit
( käsitöö ) ametit, peab ta gildist lahkuma .

Võtab keegi meie gildi vendadest halva kuulsusega või väljaspool abielu sündinud naise ehk kui tal juba on halva kuulsusega naine, siis peab ta välja astuma ja samuti ei saa me vastu võtta säärase naisega meest.

Kui kellegi meie gildi venna kohta kõneldakse auhaavavaid asju, olgu sise- või välismaal, ja seda on kuulnud kaks meie gildi venda, peavad nad esimesel võimalusel sellest teatama oldermannile ja oldermann on kohustatud selle gildi vennale asjast teatama ning talle ette panema gildist eemale jääda, seni kuni tema asi lahendatud . On see sündinud võib ta jälle gildimajas käia, nagu teisedki vennad.

Sureb keegi meie gildi vendadest välismaal ja on keegi meie gildi vendadest seal juures, siis peab ta laskma surma puhul kolm missat pidada. Ei tee ta seda, maksab ta trahvi viis marka.

Juhtub, et keegi meie gildi vendadest oldermanni või tema abilisi nende ametikohustuste täitmisel või peale selle gildimajas või väljaspool seda haavavad laimavate või häbemata sõnadega asja pärast, mis gildimajas käsitletakse, siis peab ta viis marka trahvi maksma.

Kes teise ( gildivenna ) au riivab ja ei saa oma süüdistust tõeks teha, see maksab trahvi 10 marka ja peab gildist lahkuma.

Kes meie gildi vendadest on Tartus tervise juures, peab osa võtma kahest suurjoomingust, mis toime pannakse jõulu ajal ja vastlaööl. Jääb ta ilmumata, maksab ta trahvi ühe veeringu. Jääb ta teist korda ilmumata, maksab ta jälle ühe veeringu. Kes aga kolmat korda jääb ilmumata, heidetakse gildist välja.

Kui keegi meie gildi vendadest peaks vaeseks jääma, nii et ta raha joomingute jaoks ei suuda maksta ja on ta teotamata paljaks jäänud mees, siis võib ta ilma rahata osa võtta kolmest suurjoomingust. Sureb ta vaesuses, siis maetakse ta samuti, nagu teisedki vennad. Paranevad aga hiljemini tema asjad, nii et ta enese eest joominguil suudab maksta, võib ta jälle neist oma maksu eest osa võtta.

Keegi ei tohi üle kahe külalise kutsuda ega kellelegi teisele külalisraha anda, et oma ( üle kahe ) kutsutud külalise eest maksta. Toimib keegi selle vastu, maksab ta ½ veeringut trahvi.

Jätab keegi õhtul oma külalise eest maksmata , peab ta järgmisel päeval maksma külalisraha kahekordselt.

Gilditoas võivad raha eest juua ainult meie gildi vennad.

Keegi gildi vendadest ei tohi gildituppa ehk eeskotta ilmuda mõõgaga või seda lasta oma sulasel järele tuua; trahvi selle eest ½ veeringut. Teeb seda külaline, peab tema peremees ( kutsuja ) selle eest samuti maksma ½ veeringut.

Gilditoas on iga joomingu ajal viskemäng keelatud. Kes seda mängivad, maksavad trahvi kolm marka, ega jäeta sellest pennigi maha.

Joob keegi gildivend kauemini, kui see lubatud ja sünnivad sellest gilditoas korratused, siis maksab ta trahvi ühe lesika mett . Sellest ei jäeta pennigi maha.

Kui laud kaetud, ei tohi sinna keegi oma karikat panna, trahv üks öör pennides.

Keegi ei tohi istekohta enese kätte kiskuda nende keskel, kes meie juures joovad; trahv pool veeringut.

Valab keegi ( õlut ) nii palju maha, et ta seda ühe jalaga katta ei suuda, maksab trahvi ühe ööri pennides.

Kes oma hobuse gildimaja eeskotta laseb tuua, seda trahvitakse poole veeringuga.

Kes gildi koosolekust ei saa osa võtta ega suuda tõendada, et tal selleks vabandavad põhjused olnud, aga siiski ei taha oma ( liikme- ) õigusi kaotada, maksab ühe ööri trahvi.

Kes gildivendadest jääb õhtusele jumalateenistusele suurte pühade eel ilmumata, maksab trahvi ühe ööri; samuti trahvitakse, kui keegi ei ilmu esimesele hingepalvele ( missale ).

Suurte pühade eelsel jumalateenistusel tuleb anda preestrile kaks ööri, köstrile samuti kaks ööri.

Kes mänguks on valitud ja valimise vastu võtnud, võib kellegi teise gildivenna enese asemele kutsuda; ei tee ta seda ja jääb ära, maksab ta trahvi ühe lesika mett.

Kes oldermanni poolt mingi mängu või ameti peale määratakse, seda aga vastu ei võta, maksab trahvi ühe lesika mett.

Kes näokattepiduks valitakse, peab end viisakalt üleval pidama , ei kellelegi tüli tegema ega märatsema, nii et sellest pahandus võiks tulla; (vastasel korral ) trahvitakse teda poole veeringuga; samuti peab olema kirikus missa ja laulmise ajal; ( muidu jällegi ) trahviks pool veeringut.

Kes meie gildi vendadest ehk kodanikest meie gildimajas tahab pulmi pidada, peab selle eest maksma ühe marga ja gildimaja sulasele 6 ööri.

Juhtub, et kedagi gildivendadest süüdistatakse autus asjas ehk toimingus kellegi mehe naise või lapse vastu, siis peab ta lahkuma gildist, samuti see, kes teda süüdistanud, nagu see eespool määratud. Kes teda samas asjas haavab, seda ei taha me vastu võtta.

Edasi ei tohi keegi gilditoas pahandust sünnitada hüüetega ning kisaga ega muul viisil, mille eest trahvitakse ühe veeringuga.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anni482 Õppematerjali autor

J.Sarapuu raamatust ”Eesti ajaloo lugemik I ”.

suurgild

Sarnased õppematerjalid

doc

Lex Frisionum (allika analüüs)

ÜLIKOOL TEADUSKONNA NIMI ÕPPETOOL Töö koostaja nimi Kursuse number LEX FRISIONUM Allika analüüs Juhendaja: (nimi) Koht, aasta Sisukord 1. Lex Frisionumi ajalugu 1.1. Autorid 1.2. Nummerdamine 2. Lex Frisionumi sisu 2.1 Trahvid ja wergeld 2.1.1 Mõrv 2.1.2. Haavad 2.1.3. Vargus 2.2. Ordaalid 2.3. Duellid 2.4. Mehed ja naised 2.4.1. Abieluasjad 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine 2.5. Rahasüsteem 2.6. Orjad 2.7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 Sissejuhatus Käesoleva a

Ainetöö

ppt

Arhailine õigus

ARHAILINE ÕIGUS 13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendada lühidalt.

Õigus

docx

Eesti keskaeg

arhiivid, seal dokumendid on hästi säilinud, arhiivi süsteemiga organiseeritud, säilinud ilma lünkadeta. Materjali hulk on sedavõrd suur, et seal on Livoonika asju mida pole keegi vaadanud ega kasutanud. Tallinna linnaarhiiv on hästi säilinud - Mõne kaupmehe materjalid olid säilinud, kuid juhuslikult, sest kaupmees jäi pankroti ja jäi linna erakätesse. Tänu Tallinna linnaarhiivile pilt keskaegsest Liivimaast annab ülevaate kindlate linnade kohta: Tallinn, Narva, Tartu. Tartus on säilinud üksikud dokumendid. Lüübeki arhiiv läks II MS ajal kaduma, kuni 1980ndatel aastatel ilmus välja Nõukogude Liidus. 1944. aastal sakslased viisid endaga kaasa osaliselt Tallinna linnaarhiivi. Tulemuseks Saksamaal intentsiivselt tegeleti Tallinna uurimsiega 1950- 1960ndatel. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch- Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat. Esimesed köited ilmusid aastail 1853-1875, mis olid koostatud F. Bunge poolt

Keskaeg

doc

Maksunduse valdkonna mõisted

MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliamet

Maksud

doc

Arc de Triomphe

Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite keskel silm silma va

Eesti keel

doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

advokaadi. Teistmismenetlus jõustunud kohtu otsuste uuesti läbivaatamine. Tunnistaja on andnud menetlemise käigus vale ütlusi või on keegi menetlejatest toime pannud kuriteo asja menetluse käigus tulnud teistsugune kohtulahend. 1. astme kohus (5 aastat) 1. maakohus neid on 4 praegu Harju Tartu Pärnu Viru (asub Jõhvis) 2. halduskohus neid on 2 Tartu Tallinn Maakohtud lahendavad: 1) tsiviilasju 2) kriminaalasju 3) väärteoasju Kõik süüteod jaotatakse kaheks: I järgneb vabanduse kaotus

Õigusõpetus

doc

Karistuse mõiste ja selle liigid

Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut KARISTUSE MÕISTE JA SELLE LIIGID Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2008 Sisukord SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 KARISTUSÕIGUSE EESMÄRK....................................................................................................................4

Õigusõpetus

doc

Vana testamendi kolm vägevat meest

VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve). See jumal andiski Aabrahamile unes nõu kodumaa maha jätta ja Kaananimaale1 (praeguse Iisraeli maa-aladele) elama asuda. Nii ületaski Aabraham ühel kaunil päeval koos oma naise SAARA, vennapoja Loti, sulaste ja loomakarjaga Jordani jõe ja seadis end sisse Kaananimaal. Need sündmused toimusid ligi 20 sajandit enne meie ajaarvamist, seega umbes 4000 aastat tagasi. Möödusid aastad. Aabrahamist sai halli habemega vana

Ajalugu

Rohkem sarnaseid