TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies
Pikka aega me isegi ei märka, et nad puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud - mälu halvenemine, väsimus, apaatia, aga ka väga tõsised ainevahetushäired. Alles siis, kui elu kvaliteet on langenud, on kadunud söögiisu ja joomislust, kui raske haigus sunnib pidama ranget dieeti, taipame, et paljustki oleks võinud teha teisiti. Õige toitumine ei ole ainsaks tervise tagatiseks. Tähtis on ka elulaad - kas kehaline koormus on piisav, kas suitsetate, liialdate alkoholi ja ravimitega. Mõju avaldavad pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda. Pereema kätes on tihti kogu perekonna toitumisharjumuste kujundamine. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub
vajaliku ensüümi pepsiini. Tärklise või suhkru juureolek neutraliseerib keskkonda ja valgud ei seedu täielikult. Süsivesikud aga vajavad seedimiseks aluselist keskkonda; tärkliste lõhustumise protsess algab suus amülaasi osalusel. Happeline toit (loomsed valgud, hapud puuviljad) takistab seda. Mittetäielik seedimine võib kaasa tuua jääkainete ja toksiinide kuhjumise organismis ning mitmeid terviseprobleeme. Vale toitumine tekitab ülemäära happelise keskkonna ning kurnab liigselt keha loomulikku paranemis- ja taastumisressurssi. Toiduainete rühmad: · Valgurikkad toiduained: liha, kala, muna, juust, piim, sojatooted, enamik puuvilju, läätsed, oad, vein, siider. · Tärkliserikkad toiduained: leib, riis, pasta, kartul, banaanid, rosinad, kõrvits, õlu. · Neutraalsed: pähklid, või, koor, õli, köögiviljad, kange alkohol.
· nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett;
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust
Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga! Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu. Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega ei sobi normaalse metabolismi jaoks toitumisäärmused. Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist. On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Järelikult valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud.
Keedised, kompotid, mahlad, keedetud DIABEETIKU TOIDUVALIK ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, Diabeetiku toiduvalikus ei ole midagi banaanid, kiivid, õunad, pirnid, erilist, selle moodustab tervislik toit, virsikud, eksootilised puuviljad mis on soovitatav ka igale tervele (mango, papaia, tähtvili). inimesele. Tänapäevaste Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, toitumissoovituste kohaselt peaks kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda diabeetiku toitainete jaotus päevasest allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke
Kõik kommentaarid