Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sisepõlemismootori labori aruanded (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris?
  • Miks on see vajalik?
  • Millisel temperatuuril avaneb termostaatklapp?
  • Millest valmistatakse radiaatoreid?
  • Kuidas muutub rõhk jahutussüsteemis mootori soojenedes ja jahtudes?
  • Kui suur on salongi kütte energiatarve?
  • Kuidas seda arvutada?
  • Millised on etüleenglükooli vesilahuse omadused?
  • Kuidas hinnatakse jahutusvedeliku kvaliteeti külmakindlust?
  • Millised on õhkjahutussüsteemi eelised?
  • Miks kasutatakse enamasti kombineeritud jahutussüsteemi?
  • Millised on auto mootori ja salongi eelsoojendamise võimalused?
  • Milline on sõltuvus jahutusvedeliku hulga ja mootori võimsuse vahel?
  • Kuidas muudetakse gaasijaotusfaase?
  • Mis määrab mootori tööjärjekorra?
  • Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile?
  • Kuidas õlitatakse nukkvõlli?
  • Kuidas välditakse õli sattumist põlemiskambrisse?
  • Kuidas on tõkestatud väntvõlli teljesuunaline nihkumine?
  • Millest on tingitud väntvõlli teljesuunalised jõud?
  • Kus paiknevad pikilõtkusaaled?
  • Milline on suurim lõtk vändakaela ja saale vahel?
  • Kuidas pääseb õli vändakaela ja saale vahele?
  • Miks kasutatakse mootori koostamisel momentvõtit dünamomeetrilist võtit?
  • Miks ja kuidas on märgistatud raamlaagrikaaned kepsukaaned?
  • Kuidas hoitakse ära saalede pöördumine pesas?
  • Millised on olulisimad andurid mootori töö juhtimise seisukohalt süüte ja toitesüsteemis?
  • Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris?
  • Millise polaarsusega juhitakse pihustit?
  • Mis juhtub kui hõrendusanduri ühendusvoolik lahti ühendada?
  • Kuidas reageerib mootor elektritarbimised kasvule?
  • Milline on nende poolt tarbitav energiahulk?
  • Millest sõltub süüteküünla sädevahemik?
  • Kui suur see on katseautol stendil ?
  • Mis tüüpi õlipumbad on kasutusel tänapäeva autodel?
  • Kuidas tagatakse hõõrdepaari kolb-hülss õlitus?
  • Milliseid mootori detaile õlitatakse surveõlitusena paiskõlitusena ja õliudus?
  • Milline on mootoriõli vahetuse välp?
  • Mille alusel kehtestatakse keskkonnasäästu normid euro 0 euro 1 ?
  • Kuidas hinnata kadusid jõuülekandes?
  • Millest need sõltuvad?

Lõik failist


Einar Kootikum
LABORI ARUANDED
Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT-31b
Juhendaja :
Esitamiskuupäev:…………….
Allkiri :……………………….
Tallinn 2013
Sisukord
Jahutussüsteem 4
Jahutussüsteemi plokkskeem 4
Soojuse jagunemine mootoris 4
Radiaator 5
Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid 5
Jahutusvedelik 6
Veepumba ajam 6
Salongi küttesüsteem 6
Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused 6
Küsimused 7
Gaasijaotusmehhanism 8
Mootori gaasijaotusfaaside graafik 8
Klapi eskiis ja klapi osad 10
Väntmehhanism 11
Töövahendid 11
Auto mark, mudel, mootori tähis 11
Iseloomustus 11
Mõõtmised 12
Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline 12
Väntmehhanismi detailid 13
Laagrid 13
Tihendid 13
Küsimused 14
Ottomootori juhtimine 15
Töö käik 15
Süütejärjekord 16
Toitesüsteem 17
Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris? Miks on see vajalik? 17
Tutvuge auto toitesüsteemi komponentide ehitusega 17
Mõõtmised 18
Drosselklapi ajam 18
Toite- ja süütesüsteemi detailide inglisekeelsed nimetused 19
Küsimused 20
Lihtsüütesüsteem 21
Kokkuvõte 21
Õlitussüsteem 22
Töövahendid: 22
Kirjeldage konkreetse auto õlipumba, õlipumba ajamit, õlifiltrit. 22
Karterituulutus (ülesanne, ehitus) 22
Karteripõhi (ehitus, materjalid) 22
Mootoriõlide klassifikatsioon (API, SAE). 22
Õlitussüsteemi detailed nende inglisekeelsete nimetustega. 23
Mootoriõli rõhu sõltuvus mootori väntvõlli erinevatl pööretel, kahel erineval temperatuuril. 24
Õlitussüsteemi skeem 25
Küsimused 26
Dünostend 27
Sissejuhatus 27
Sisepõlemismootori näitajad 27
Töövahendid: 27
Iseloomustus 27
Normeeritud heitgaaside kogused 28
Mootori erivõimsus 29
Küsimused 29

Jahutussüsteem


Praktikumi eesmärgiks on tutvuda mootori jahutussüsteemiga, kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega sooritada mõõtmised ja analüüsida töö tulemusi.
Töövahendite hulka kuuluvad osandatavad mootorid , tööriistakomplekt, mõõtevahendid ning autotootja koostatud juhtmaterjal.
Praktikumis kasutatavaks autos on Toyota Celica 4A-FE.

Jahutussüsteemi plokkskeem


Veepump
Mootor
Termostaat
Radiaator
- Suur ringlus (Termostaat avatud)
- Väike ringlus (Termostaat suletud)


Joonis 1. Jahutussüsteemi plokkskeem

Soojuse jagunemine mootoris


Kõige kõrgem temperatuur on põlemiskambris. Soojus liigub läbi kolvi ja kolvirõngaste silindri seintele, mida jahutab jahutussärgis voolav jahutusvedelik. Jahutusvedelik juhib soojuse läbi radiaatori, kus vedelik jahutatakse radiaatorist läbi käiva õhu abil. Mootorit jahutab samuti õli. Üleliigse soojuse ära juhtimise võimaluseks on õliradiaator ja jahutusribidega karteripõhi.

Radiaator


Radiaatori mõõtmed:
700x325x25(mm)
Aktiivne pindala:
3,84m2
Riba laius 0,009m; Riba pikkus 0,025m
Pindala: 0,00003m2
Ribasid kokku 17155
0,00003*17155=39,4m2
Joonis 2. Radiaator

Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid


Sisenev :
Õhk 32oC; Vedelik 83oC
Väljuv:
Õhk 57oC; Vedelik 76oC

Jahutusvedelik


Kogus:
6,1 liitrit
Koostis:
50% kontsentraati ja 50% vett
Külmumistemperatuur sõltub etüleenglükooli sisaldusest.
Kui segus on kuni 68% etüleenglükooli, siis külmumistemperatuur langeb. Kui segu sisaldab rohkem kontsentraati siis külmumistemperatuur tõuseb.
Vasakule Paremale
Sisepõlemismootori labori aruanded #1 Sisepõlemismootori labori aruanded #2 Sisepõlemismootori labori aruanded #3 Sisepõlemismootori labori aruanded #4 Sisepõlemismootori labori aruanded #5 Sisepõlemismootori labori aruanded #6 Sisepõlemismootori labori aruanded #7 Sisepõlemismootori labori aruanded #8 Sisepõlemismootori labori aruanded #9 Sisepõlemismootori labori aruanded #10 Sisepõlemismootori labori aruanded #11 Sisepõlemismootori labori aruanded #12 Sisepõlemismootori labori aruanded #13 Sisepõlemismootori labori aruanded #14 Sisepõlemismootori labori aruanded #15 Sisepõlemismootori labori aruanded #16 Sisepõlemismootori labori aruanded #17 Sisepõlemismootori labori aruanded #18 Sisepõlemismootori labori aruanded #19 Sisepõlemismootori labori aruanded #20 Sisepõlemismootori labori aruanded #21 Sisepõlemismootori labori aruanded #22 Sisepõlemismootori labori aruanded #23 Sisepõlemismootori labori aruanded #24 Sisepõlemismootori labori aruanded #25 Sisepõlemismootori labori aruanded #26 Sisepõlemismootori labori aruanded #27 Sisepõlemismootori labori aruanded #28 Sisepõlemismootori labori aruanded #29 Sisepõlemismootori labori aruanded #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aix212 Õppematerjali autor
2013 2. kursuse 6 aruannet.Jahutussüsteem, gaasijaotusmehhanism, väntmehhanism, ottomootori juhtimine, õlitussüsteem, dünostend

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Automootor

viiest kümne liitrini, võimsused paarisajast mitmetuhande hobujõuni. Ka plokke on seega väga erinevaid nagu näiteks malm- või alumiiniumsulamist plokk. Mootori plokk 4.2 Kolvid - mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvid 4.3 Kolvirõngad - kolvirõngad on sisepõlemismootori detailid, mille ülesanne on tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. Kolvirõngad 4.4 Kolvisõrm ­ valmistatakse legeeritud terastest mille pind on karastatud. Kolvisõrm on ujuvtüüpi kui ta liigub kepsu ülemise pea pronkspuksis ja kuumalt ka kolvisilmas. Mitteujuv kolvisõrm liigub ainult kolvi silmas ja ühendatakse kepsuga ette

Auto õpetus
thumbnail
22
odt

Automootor

Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt ­ kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85k

Auto õpetus
thumbnail
20
doc

Automootor

1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Si

Auto õpetus
thumbnail
26
docx

Mootor

Põltsamaa Ametikool Automootor A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Liigid Kütuse liigid: Bensiin Diisel Gaas Bio Elekter Hübriid Tahke Automootori litraaz: 0,75 ; 0,9; 1,0; 1,2; 1,3; 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 1,9; 2,0; 2,2; 2,3; 2,4; 2,5; 2,6; 2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14 Mootoritöötsükkel Töötsükkel Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli vända kahe raadiuseg

Auto õpetus
thumbnail
6
docx

Mootori ehitus

Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse

Auto õpetus
thumbnail
16
doc

Mootor

Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk

Auto õpetus
thumbnail
13
doc

Auto mootor

Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle

Auto õpetus
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

Diiselmootori eripära Diiselmootori eelised: suurema surveastme tõttu kulutab diiselmootor tööühiku kohta 20 ... 25 % vähem kütust diiselmootor töötab raskemate kütustega, mis on odavamad ja vähem tuleohtlikud Diiselmootori puudused: kõrgema rõhu tõttu silindris on vajalik detailide suurem tugevus, mistõttu mootori mõõtmed ja mass on suuremad, kui ottomootoril vibratsiooni ja müra tase on kõrgemad, diiselmootor käivitub raskemini 9. Neljataktilise sisepõlemismootori indikaatorvõimsuse tuletuskäik P=W/t Tsükli indikaatortöö: Tsüklite arv sekundis: Indikaatorvõimsus: Mootori indikaatorvõimsus: 10. Kolbmootori mehhanismid ja süsteemid ning nende eesmärk Mehhanismid: a) vänt-kepsmehhanism; b) gaasijaotusmehhanism; c) abimehhanismid; d)roolimehhanism; e) reduktorid. Süsteemid:

Autod-traktorid i




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun