Ø saksakeelne ühiskond Ø eestikeelne ühiskond Kaubanduse teke Ø Naturaalmajandus Ø Linnade ja käsitöö areng Ø Siseturukaubandus muutus laiemaks Raha Ø Hakkas levima raha kasutamine Ø Rahandussüsteem Ø Pankurid Kaupade liikumine Ø Kaubandusmered Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand Ø Transpordivahenditeks olid koged Ø Olulisim kaubandustee oli Novgorod Eesti linnad Ø Linnaõigus Ø Raad Ø Linnakogukond Ø Linnakodanikud Ø Suurgild Hansalinn Tallinn Ø Austatudja tähtis kaubanduslinn Ø Müntimisõigus Ø Laokohaõigus Ø Sisseveosadam Ø Õitsenguaeg oli 15.sajand Aitäh tähelepanu eest!
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 12081227 EELLUGU Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelik sihtpunkt Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lüübek · Tugevad liitlased olid Liivlased ja Toreida vanem Kaupo Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · Vallutas liivlased · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega Piiskop Berthold 1198 tuli liivimaale sõjaväega · Kiire lüüasaamine Piiskop Albert · Siinse ristisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · 1201 rajas Riia linnakujunes kiriku keskuseks
Itaalia: kirikud millel kellatorn eraldi profaan ehk ilmalik arhitektuur Palazzo( 3 korrust)- Doodzide palee. Hooned kirjud. Saksamaa: levib Prantsuse süsteem erinevus materjalides, kasutatakse punast tellist. Münsteri kirik, Saksamaalt levib tellise ehitis Baltikumi. Riia toomkirik. KUJUTAV KUNST: kõige olulisem skulptuur, kõige kuulsamad on Reimsi katedraali skulptuurid. Saksamaa: värvitud puu skulptuur, kasutatakse altarite kaunistamiseks. Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne. Lüübek: altarite töökojad, Hermen Rode töökoda- Niguliste kiriku altar+ kõik tallinna kappaltarid seal tehtud. FRESKO:GIOTTO di Bondone- freskomeister. Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant) KIRIKUD: Kodakirikud: 1) Valjala( romaani-gooti) 13
kogust kaupu transportida ja kogu kaubakäivet kasvatada. Teiseks väga tähtsaks asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta . XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lunakaldal, välja suruma, vi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes vi nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste vimu alla langemist. Sakslased andsid neile linnaigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes piirkondades, mida me praegu tunneme Mecklenburgi, Pommeri ja Ida-Preisimaana, rajasid saksa kaupmehed veelgi uusi linnu. Üheks näiteks on Tallinn (endine Reval), mis X sajandist alates oli olnud eestlaste linnus, mille Taani armee oli vallutanud 1219. aastal
Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat 1535 Wanradt-Koelli katekismus. Hans Susi tõlkis osaliselt Uut Testamenti 1547. 18. Reformatsioon. Reformatsioon on usu liikumine, jumalani võib jõuda ainult pühakirja kaudu. Kiriku maine langus, moraalne allakäik. Linnad vs kirik suur vastuolu, Lutheri õpetuse põhialused.
1. Sadama asukoht Lübeck on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Läänemere Lüübeki lahe kaldal. Kesklinn asub 15 km kaugusel merest, Trave jõe kaldal. Pilt 1. Lüübek Pilt 2. Lüübeki sadam 2. Sadamast Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH (LHG) on Saksamaa suurim sadama operaator balti merel. LHG ei paku mitte ainult head vee-ja sisemaa ühendust, vaid ka asjatundlikut teenindust ja parimat varustust, et saavutada kliendi optimaalne rahuolu vastavalt nende nõudmistele. LHG Grupp ei paku mitte ainult suurepärast kauba käitlemist sadamas, vaid lisaks ka erinevaid teenuseid transpordiahelas
võimuorgan, mille otsused olid liikmeslinnadele kohustuslikud. · Privileegide kaitseks kasutas Hansa liit: kaubanduskeelde ja blokaade relvajõudu (N: sõjas Taaniga 1367-1370 saavutas kaubandusliku ülemvõimu Läänemerel). ING. NORRA London Bergen MADAL SAKSA- LÄÄN VANA- VENEMAA -MAAD MAA E- LIIVI-MAA Novgorod Brügge Lüübek MERI Tallinn Hamb. Tartu Riia · Vahendati: idast: karusnahad, kala, vaha, teravili, lina, kanep, puit. läänest: kalev, sool, heeringas, vürtsid, metall, luksuskaup. · Pangandus: · Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele. · Raha müntimise õigus oli: riikide valitsejatel suurfeodaalidel suurematel linnadel = raha väga mitmekesine
sõjamehena osaleda linna kaitsel - Tavaliselt oli igal tsunftil kohustus valvata ja Hansa Liit • Linnad moodustasid maapiirkondadest ja feodaalsüsteemist mingil määral eraldi seisva võrgustiku, omaette maailma • - Põhja-Saksamaa ja Läänemere maade linnadest kujuneski selgelt organiseeritud võrgustik, Hansa Liit, mida võib vaadelda kui omapärast „linnade riiki“ • - Hansa Liidul puudus pealinn, tähtsamateks keskusteks olid Lüübek, Hamburg, Danzig, Brügge, Visby, Riia jt • - Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli Venemaa ja Euroopa vahelise kaubanduse vahendamine Hansa Liit 1400. a Когг – основной тип судна Ганзейского Союза
sõlmimisega. 14 TEISEKS VÄGA TÄHTSAKS asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta . XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lõunakaldal, välja suruma, voi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes või nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste võimu alla langemist. Sakslased andsid neile linnaõigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes piirkondades, mida me praegu tunneme Mecklenburgi, Pommeri ja Ida-Preisimaana, rajasid saksa kaupmehed veelgi uusi linnu. Üheks näiteks on Tallinn, mis X sajandist alates oli olnud eestlaste linnus, mille Taani armee oli vallutanud 1219. aastal
riikide süsteemi algus) 1918 – Eesti vabariik bipolaarse maailma lagunemine, 1920 – Tartu rahu külma sõja lõpp 1939 – 1945 – II maailmasõda 1992- Maastrichi leping Majandus 1230 – Hansa liit (Hamburg, 1760-tööstusliku pöörde algus Inglismaal 1945- IMF (rahvusvaheline Lüübek) (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast valuutafond) 1250 – Firenzes, Genovas niiti) 1961- Majandusliku koostöö ja Arengu kuldmündid: 1712- Newcomen´i aurumasin Organisatsioon (OECD) 1300 –Itaalias töötatakse välja 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1971- valuutakriis raamatupidamissüsteem, algab 1820
Iseloomulik Riemenschneideri nikerdatud altaritele on see, et ta neis esimesena loobus värvimisest; ta oli otsusele jõudnud, et värv võtab plastikalt selle modeleeriva ilu. Riemenschneideri teostest võib veel esile tõsta keiser Heinrich II hauamonumendi Bambergi katedraalis ja kivialtarit Maidbronni kirikus. Baieri ja austria meistritest väärivad esiletõstmist Erasmus Grasser ja Michael Pacher. Saksa kunstilinnadest tol ajal tuleb esile tõsta ka Lüübek. Lüübeki suur ajalooline tähtsus oli selles, et ta oli 15 ja 16 saj. kõigi Läänemerd ümbritsevate maade kunstiline keskus. Tuntumaid Lüübeki meistreid tol ajal olid skulptor ja maalija Bernt Notke (u. 1440-1517) ja Hermen Rode (tegutses 1485-1504). Alates 16 saj. omavad saksa kunsti arengus otsustavat tähtsust sisserännanud madalmaade meistrid: Cornelius Floris, Alexander Colin, kes võtab osa Heidelbergi lossi kaunistamisest ja
teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 17. sajandi II poole Tallinna muusikaelu oli võrreldav teiste Läänemere rikaste kaubalinnadega, kus kultuur oli saksakeelne, nagu Lüübek, Danzig (Gdansk), Königsberg (Kaliningrad) või Riia. Teine eesti linn, mille kultuurielu jõudis sel ajal oma kõrgpunkti, oli Narva. Ka Narvas tegutses 17. sajandi lõpus väga väljapaistvaid muusikuid, nagu näiteks Tallinna linnaorganistide suguvõsast pärit Ludwig Busbetzky, kes oli olnud kümme aastat Lüübekis Dietrich Buxtehudeõpilaseks ja töötas seejärel aastail 1689-1699 Narvas organistina. Muusika 18. sajandi Eestis Vennastekogudus 18
Põhjala ristisõjad said alguse 12. sajandi hakul sakslaste, poolakate ja taanlaste sõjaretkedest Visla jõest läänes elanud vendi hõimude vastu. 12. sajandi keskel algas ka Soome ristiusustamine rootslaste poolt. Sajandi lõpuks oli kitsas piirkond Eestist põhjas kuni Leeduni lõunas jäänud viimaseks paganlikuks kiiluks lääne- ning idakiriku vahel. Tähtsaks keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida poole sai 1143. aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil), Pihkvasse, Novgorodi ja Väina (Daugava) jõe suudmesse. 1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni)
Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16.Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat 1535 Wanradt-Koelli katekismus. Hans Susi tõlkis osaliselt Uut Testamenti 1547. 18.Reformatsioon. Reformatsioon on usu liikumine, jumalani võib jõuda ainult pühakirja kaudu. Kiriku maine langus, moraalne allakäik. Linnad vs kirik suur vastuolu, Lutheri õpetuse põhialused.
Riia linnaõigus: Tartu(1262?), Viljandi, Uus-Pärnu(1318), Paide Haapsalul oli Saare-Lääne p Jakobi antud piiskopkonna- e stiftiõigus Hansa Liiti kuulus: Tln, Tartu(1280), Pärnu, Viljandi Hansast Idasuunaline kauplemine, Läänemere kaudu loodi täiesti uus kaubmaailm. Idaekspansiooni pördelisek s punktiks sai lüübeki linna teistkordne ja lõplik rajamine 1159, sest see linn sai sakslaste väravaks Balti merele. 1160 sai pk keskuseks. Lüübek sai kaubtegevuse lähtepunktiks. Vestfaali kaubasaksad hakkasid regu külastama Balti mere idarannikut, kaubeldes Väina jõe suudmes soola ja kangaga ning jõudes välja Novgorodini. 1300ks oli kauplmine Venemaaga igapävane asi. Kuna Läänemere idakaldalt leidsid saks kaupm eest maa, kus oli vähe linnu, hakkasi nad neid ise rajama piki kaubateed (Nt Riia-esimeste sks kaup saabumisest Väina jõe suudmesse jutustab ,,Liivim vanm riim", mis on pärit 1290ndaist. Linna laseb 1201 ehitada nii
poolsaar ja alad ida pool Elbet, oli immigratsioon hoopis ulatuslikum, ning tõi kaasa kõige sügavama kultuurilise lõhestumise ja fundamentaalsed lingvistilised muudatused. See oli just nimelt kümnete tuhandete saksa linna- ja maaimmigrantide ümberasumine 12. 13. sajandil, nn Ostsiedlung, mis viis Elbest ida pool asuvate alade germaniseerumisele ja saksa keelt kõneleva rahva püsivale domineerimisele sellistes paikades nagu Berliin ja Lüübek, mis said hiljem saksa maailma sümboliteks. * Ekspansionaarne migratsioon on eriti iseloomulik 12. ja 13. sajandile, kuid hakkas mõnes piirkonnas juba varem _ Pürenee ps-le hakkas kristlastest uusasunikke saabuma kohe pärast kristlaste vallutusi 10. 11. sajandil. * Ostsiedlung hakkas aegamööda hoogu juurde saama 12. sajandi esimesel poolel._ 13. sajandil kattus saksa keelt kõnelevate asunikega kogu Ida-Euroopa, Eestist kuni Karpaatideni. Juriidiline raamistik
ei ole see sama kasvanuds, mis oli eelmiste omanike perekond Kallastete käes. Praegune omanik ei tegele enam peaaegu üldse hobuste kasvatuse ega aretamisega. Nimelt pole ühegilt märalt, kes elab kasvanduses, ühtegi varssa 3 aasta jooksul olnud, sellest on väga kahju, sest kasvanudse eesmärk on ju aretada seda tõugu. Olemas on kasvandusel endal ka kaks täkku, kes on saanud loa paaritada tori tõugu märasid tori täkk Lüübek ning holsteini täkk Cumberland. Kallastete ajal said kõik hobused mitu korda päevas kaera, heina, silo ja neil oli koguaeg ees soolalakukivi. Hobused nägid väga head välja ja olid lihaselised, nii noored kui ka vanemad, kes olid kas aretuses või treeningus, kõiki koheldi võrdselt. Hetkel saavad noorhobused heina, silo ja vahel on ka lakukivid ees, kuigi peaks noored kindalsti saama kaera, mineraalained ja teisi lisasööte, et nad kasvaksid oma kasvu täis, et kasv ei
võõrsil viibivate laevnike, kaupmeeste rühmad. Ojamaa saarelt sai alguse Hansa Liit, kaupmeeste juhitud organisatsioon. Tradistsiooniline vaade, et Hansa Liit oli puhtalt sakslase asi (Kattwger). Läänemere äärde linnad, kaupmehed paiksemaks. 1201 Riia rajamine. Kauplemise olemus ja Hansa Liidu olemus muutusid. Kaupmeeste Hansast sai linnade Hansa. Linnad kasvasid Hansasse sisse, liikmeseuse küsimust üles ei kerkinud. Hiljem hakkas Visby asemel juhtrolli mängima Lüübek. Liitu hoidid koos ühine kaupmeeskond, kaubanduslikud huvid. Kaupmehed moodustasid ariühinguid konkreetsete tehingute jaoks, asuti elama eri linnadesse. Vennad kaupmehed eri linnades = isiklik side. Ärikeeleks kesk alamsaksa keel st kaupmehi ühendas üks keel. Hansa hankis enesele privileege, mille abil toimus vahetus Inglismaal, Skandinaavias. 14. sajandil (1370) võitis Hansa Liit Taani kuningat. Oldi sõjaliselt kaitstud 14. sajandini. Täpselt ei teata, mis oli Hansa linn, mis mitte. 15
Tähtsad sadamad on Barcelona, Provance Vahemere ääres ja Madalmaade linnad nt Brügge ja Antverpen Põhja-Euroopas (mis ei asu mere ääres vaid jõgede suuetes). Madalmaades kohtusid Lääne- ja Põhjamerede kaubad, sinna suubus Reini jõgi ja tee Saksamaale, kust sai edasi liikuda mööda Doonaud. Inglismaal kaubanduses olulist rolli polnud see tekkis alles uusajal. Nad vedasid välja peamiselt villa, aga ka tina. Läänemere kaubandus oli Hansa kaubandus, kus esimesed linnad oli Lüübek ja Riia. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kaubandussidemed kohtusid Champagne'is piirkonnas Pariisist ida pool, kus peaaegu aastaringselt korraldati laatu. Kaubandus oli küll rangelt reglementeeritud, aga mitte laatadel, kus kaubeldi hulgi, mitte jae. Laada lõpus sõlmisid kaupmehed tasaarveldusi, et näha, kes kellelt midag saanud on, ja kes kellele võlgu on. 14. saj aga Champagne enam edukas polnud see ala läks krahvide võimu alt Prantsuse
Liipa, Mart (sph) Mullat, Josef (Jazef) (kl) Liiving, Vodemar (ak, kb) Muller, E., vt Mullat, E. Lindemann, I., vt Lindi, I. Muller, J., vt Mullat, J. Lindi, Ivo (tr, ak) Muršak, Sarah (kl) Lubi (cel) Mutli, Ludvig (kl) Luhasoo, Huko (s, v) Mutli, Rudolf (s) Luht, Vladimir (tr, kb) Mutsu, Aadu (kl) Lukk, Bernhard (s) Müller, Aksel (kl) Lutschian, Voldemar (v) Müller, Aleksander (cel) Lüübek, O., vt Alu, O. Nahkur, Lydia (kl) Maarand, Kaarel (kb) Neem, Eino (tr) Maasepp (kl) Neeme, Guido (trb, ak) Madis, Voldemar (s) Nelsas, Egon (dr) Madisson, Boris (sph) Nelson, E., vt Nelsas, E Maiste, Theofil (kl) Neumann, G., vt Neeme, G. Makesch, A. (cel) Neumann, K., vt Niitme, K. Malama, Varvara (kl) Nigula, Priit (kl) Malm (v) Nihvelt, V
annaabi.ee 
