Nad pidid tihti rändama ja vastavalt oludele kohanema ja sättima oma elu. Oli küll kindlam sissetulek kui korilusega tegelevatel inimestel, aga rikastuda nende kummagagi ei õnnestunud. Tootmine ja tarbimine olid tasakaalus. 4. Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas. Korilus vihmametsade piirkonnad, üksikud saared, Okeaania. Agraarühiskond kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond vähemarenenud põhjariigid. Infoühiskond rohkemarenenud põhjariigid. Lääne-Euroopa. 5. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid
Rahvusvaheline kaubandus 1960 ndate lõpuni tootmismahud suured, kauplemine aktiivne 1970 ndate algus, tootmismahud vähenesid, kauplemine endiselt aktiivne Mis see endaga kaasa tõi? Hinnakasv Konkurentsi kasv Ettevõtete spetsialiseerumise PÕHJA RIIGID 2) USA 3) Jaapan 4) Saksamaa 5) Prantsusmaa 6) Suurbritannia Põhja Lõuna riikide omavaheline kaubandus oli nigel ning piirkonniti ebaühtlane Põhjariigid said lõunalt toorainet, kütust, põllumajandus saadusi ja lõunariigid said vastu masinaid ja tarbekaupu. · Jaapan ja ida aasia kauplesid kagu aasia ja austraaliaga · Põhja ameerika ja kariibi meri kauplesid ladina ameerikaga · Euroopa kauples vahemeremaade ja Aafrikata · Lõuna riigid kauplesid omavahel, kaup ühekülgne ja väikesemahuline Riigi sisest ja ka rahvusvahelist kaubandust kontrollib riigipoliitika Riik piirab impordi ja toetab eksporti kui vaja, selleks et säilitada ...
(India) Rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud põhjused. Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia. d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0-lähedane (Suurbritannia) Põhja-Ameerika ja suurem osa Euroopast. Rahvaarv stabiliseerunud. 7. Geograafilise siirde toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Demograafiline siire toimub koos riigi arengu ja industrialiseerumisega. Põhjariigid on üldjoontes arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine)
peatada Wildernessi lahingus · Siiski ei suutnud Lõuna enam Uniooni ülekaalule vastu panna ja Lee suruti armutult Virgiiniasse · 9. aprillil piirati Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ta otsustas kapituleeruda ja ohviterohke sõda lõpetada · Pärast Lee alistumist peeti veel mõningaid Maja kus Kindral Lee alistus. lahinguid. Tagajärjed · Ameerika ühendriigid jäid ühtseks. · Põhjariigid kaotasid 360 000 meest · Lõunariigid 258 000 meest · Põhjariigid kulutasid sõjale 3,25 miljardit dollarit · Tegemist oli esimese moodsa sõjaga
arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika ja teaduse revolutsioon, õigused ja vabadused, demokraatia areng,
konföderatsiooni osariikides. 1865.aasta aprillis pidid Lõuna väed kapituleeruma. Neli aastat kestnud kodusõda lõppes Põhja võiduga, millele järgnes tragöödiline Lincolni tapmine, Lincolnist sai rahvuskangelane. SÕJA TAGAJÄRJED Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. TEKST JA PILT PÄRINEB: http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_% C3%9Chendriikide_kodus%C3%B5da http://et.wikipedia.org/wiki/Abraham_Lincoln UUSAEG, õpik 8.klassile II osa, kirjastus Avita, peatükk 32, lk 34-35 TÄNAN TÄHELEPANU EEST LIIVIKA, 8.KLASS RÕUGE PÕHIKOOL
Ameekika ühendriikide kodusõja lahing Kodusõja tagajärjed Kodusõda lõppes Põhja-Ameerika võiduga. Võitu tumendas president Abraham Lincolni tapmine 14. aprillil 1865.aastal Washingtonis Fordi teatris. 1865. aasta lõpul kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam Uniooni vastu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameerika kodusõjas võeti kasutusele soomuslaevad, meremiilid ja torpeedod. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_kodus%C3%B5da http://www.slideshare.net/IngaErmelKasesalu/usa-kodusda https://www.google.ee/search?hl=et&gs_rn=5&gs_ri=psy-ab&tok=8vqsYwjZY9ROHKu3xwGH2w&pq=ameerika+osa https://www.google.ee/search?hl=et&gs_rn=5&gs_ri=psy-ab&tok=is9Ppp9tPWY1SCYHP1aKsQ&cp=11&gs_id=16& https://www.google.ee/url
majandusharud metsandus, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine maailmamaj Polnud osalemist Oselemine oli väike Ühtne majandus töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad karjakasvatajate vahel spetsialiseerusid · Ühiskonnatüüpide levik kaasajal: agraarühiskond - kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond - vähemarenenud põhjariigid. Infoühsikond arenenud põhjariigid nt Lääne Euroopa · Alepõllundus-algeline maaharimisviis, maa väetamine põlenud puude tuhaga rändkarjundus-loomakasvatusvorm, kus inimesed rändavad oma karjaga ühest kohast teise · Tehnoloogia uuenedes, uueneb ka majandus ja ühiskond. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad
Ta vallutas pealinna Atlanta ja jätkas 60 000-mehelise armeega tungi mere poole. 21. detsembril teatas ta, et on jõudnud mereni. Kindral Granti juhtimisel võeti ette 700 kilomeetri pikkune rünnak Konföderatsiooni pealinna Richmondi. 9. aprillil 1865 kapituleerus lõuna ülemjuhataja Robert Lee Appomatox külas kindral Grantile. Neli aastat kestnud kodusõda oli lõppenud. Sõja tagajärjena kaotasid põhjariigid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid juba ise 3,25 miljardit dollarit. Oluline oli siiski, et suudeti kaotada orjandus Ameerika Ühendriikides. Kongress võttis 1866. aastal vastu USA konstitutsiooni paranduse, mis andis neegritele kodanikuõigused ja valimisõiguse. Loodi tasuta riiklike koolide võrk ja hoolekandeasutused; näiteks vanadekodud ja pimedate varjupaigad. Püüti kindlustada neegritele antud
teised riigid ja mida teostatakse suurelt osalt ka nende jõududega( ettevõtted, tehnoloogia, kapital) · Koloonia e asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa mille mingi teine harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e monopol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. · Tööstusühiskonna ja koloniaalimpeeriumi tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõunariigid varustasid emamaid toormega ja vastu said tehnoloogiat ja tarbekaupu. · Maailma kaubandusvood jagunesid kolmeks: 1. kaubavahetus emamaa ja oma koloonia vahel 2. tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3.emamaa ja võõraste kolooniate kaubavahetus(nõrk) ning kolooniate omavaheline kaubavahetus oli peaaegu olematu. · Hiliseindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine
kaupade, teenuste kogumaksumus,millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 2)Sisemajanduse kogutoodang(SKP,SKT)-aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põllumajandussaadusi tööstuse tooraineks ja ka inimestele + Hilisindustriaalsed Majandusorganisatsioonid:
b) majanduslike tegurite kohta 3p. c) ajalooliste tegurite kohta 3p. 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? 2+2p. 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p. Linnastumise kulg maailmas 9
*Faktooriad väikesed territooriumid e. tugitalad emamaadele paiknesid strateegiliselt olulistes kohtades(Singapour, Hong-Kong, Gibraltar)Suurbritannia *Poolkolooniad täielikult vallutamata, tihe majanduslik koostöö. *Reservkolooniad 19.saj Euroopa riikide maailma jagamise käigus. Arendati majandust ühekülgselt, tervikuna jäid maha. - Maailm 2-ks Industriaalselt arenenud Põhja- ja maha jäänud Lõunariigid 7. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE(20saj.) *20saj. alguses algasid konfliktid emamaade e. impeeriumite vahel. Puhkes I MM 1914 ja selle lõpuks kadusid koloniaalvaldused Euroopast ning said iseseisvaks. * II MM põhjustas koloniaalsüsteemi lagunemise Aasias ja P-Aafrikas. *1960 Koloniaalsüsteemi lagunemine mustas Aafrikas e. Saharas. *20saj. II pooleks, maailmas tekkinud ~200 juriidilist riiki. TAGAJÄRJED: * Ebavõrdne arengutase EU-s.
3.3 Taruvaik on üks mesindussaadusi, mis koosneb väga erinevatelt taimedelt saadud materjalist. Taruvaik on palsami ja mesilasvaha segu. Tema koostises on 50-55% vaiku 30-40% vaha ning 10% eeterlikku õli. Mesinik saab ühest tarust koguda kuni 100grammi taruvaiku. 4. KLIENDID 4.1 Kus tarbitakse sokolaadi? Suuresti tarbitakse sokolaadi Taanis, Saksas ning ka Austrias, kus toimub meie eksport kõige laialdasemalt. 4.2 Kuidas kliendid kauplevad? Teadagi on Lõunariigid need, kus hinna alla kauplemine on enesestmõistetav tegevus. Meie toote puhul ei sea see olulist ohtu, sest sokolaadid lähevad müügiks apteekidesse ning vastavatesse poodidesse, kus kauplemisvõimalus on minimaalne. 4.3 Meie tugevuseks on välja kujunenud klientuur ning loomulikult ka uudistavad inimesed keda võime pidada potentsiaalseteks klientideks. Meie klientuuriks on erinevates generatsioonides inimesed, ostes ökosokolaadi kas tervisliku mõju tõttu või
1. SKT-sisemajanduse kogu toodang, näitab aasta jooksul toodete ja kaupade turuväärtust. Ostujõu näitaja. 2.Ekspordi ja inpordi üldine struktuur. 3.Majanduslik struktuur. 4.Rahvastiku hõive erinevates sektorites. 5. Side ja transpordi hulk 1000 elaniku kohta 6.Elektrienergia tarbimine elaniku kohta aastas. Sotsiaaldemograafilised näitajad : 1.Keskmine eluiga 2.Imiku suremus 3.Kirjaoskus 4.Sündimus 1000 elaniku kohta 5.Suremus 1000 elaniku kohta 6.Inimarengu indeks. Põhja- ja lõunariigid : Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole
Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad,[1] meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid,[2] telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Allikad Ameerika Ühendriikide kodusõda. URL=
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub
( 3 ) Miks just jõeorgudes? Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p.
3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5.Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud ( Põhjariigid) ja arengumaades ( Lõunariigid) 6/ 7. Linnalised tegevusalad: Kaubandus, Teenindus ja Tööstus Maalised tegevusalad: Põllumajandus, Metsandus ja Kalandus LINNALISED: MAALISED: Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8.Linnastumine enam arenenud ja vähem arenenud maades:
· Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Eluks vajaliku orgaanilise aine tootjia, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja. · Peab kinni sademeid, pidurdab vee äravoolu, vähendab erosiooniohtu ja takistab tuule ülekannet. · Hindamatu ökoloogilise tasakaalu säilitaja · Asendamatu loodusvara Maailma suurimad puidutoootjad: Hiina, USA, India, Brasiilia, Indoneesia, Kanada jne. Maailma suurmiad eksportijad: Venemaa, Lõunariigid (Filipiinid jt) Maailma suurimad importijad: USA, Kanada, Rootsi, Soome. 32. Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise ja turustamise ning kasvatamisega. Akvakultuurid on kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. Kasvatatakse limuseid (austreid, pärlikarpe), vähke ja vähilaadseid (krevetid, krabid), veetaimi jt veeorganisme.
*mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalne erinevus *sunduslik väeteenistus (ka mustanahaliste võtmine väeteenistusse) Tulemused? Sõja võitsid Põhja osariigid. Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Pärast võitu kodusõjas hakkas Ameerika keskvõim muudatusi tegema Lõunas: *1865-keelustati orjus *mustanahalised said kodanikuõigused *mustanahalistele anti valimisõigused *Lõuna osariikides
• 9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning Lee otsustas kapituleeruda. Tagajärjed • Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi Unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. • Lõunariikide ohvitserid ja lihtsõdurid lasti vabaks tingimusel, et nad ei võitle enam Uniooni vastu. • Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. • Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. » Setsessioon (tuleneb ladinakeelsest sõnast "secessio") on teatud territooriumi eraldumine riigist. Ümberkorraldused lõunas • 1865. a.- põhiseaduse muutmine – orjanduse kaotamine • Neegerorjade raske kohanemine vabadusega – harjumine tsiviileluga Lõunas ei lepitud orjade
Kõrge sündimus ja suremus, lühike eluiga. Loomulik iive on 0-lähedane ja rahvaarv oluliselt ei kasva. · Industriaalühiskond toimub demograafiline üleminek e. siire 1) Demograafiline plahvatus sündimine jääb kõrgeks, kuid suremus väheneb. Tänu laste suremuse vähenemisele ja eluea pikenemisele. Tagajärjeks rahvaarvu kiire kasvamine. 2) Vananemine (lõunariigid) algab siis kui industriaalphiskond on välja kujunenud. Sündimus väheneb, eluiga pikeneb ning iive langeb. Tulemuseks on ühiskonna vananemine e. vanemate inimeste osatähtsus tõuseb. NB! Kui ühiskond on vaesem, siis võib iive minna negatiivseks, sest lastega peresid ei toetata. · Infoühiskond kaasaegne rahvastiku taastootmine, sündimus madal, suremus madal. Iive natuke üle 0. Rahvaarv aeglaselt kasvab.
Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. *USA rahvastik 4
sajandini ; võib esineda üksikutes hõimudes Demograafiline plahvatus: suur sündimus ; järjest vähenev suremus ; iive kasvab ; varaindustriaalse tootmisviisiga langeb kokku ; põhiline 18. Saj Euroopas ; lõunariikides 20. sajandi keskel ; levinud arengumaades (nt. Nigeeria) Rahvastiku vananemise etapp: sündimus langeb (u 15‰) ; suremus langebuh ; iive väheneb ; hilisindustriaalne tootmisviis ; 20. saj. põhjariigid ; lõunariigid on enamik selles etapis (nt.India) Nüüdisaegne rahvastiku tüüp: sündimus madal (u 10‰) ; suremus väike (u 10‰) ; iive on nullilähedane ; postindustriaalne tootmisviis*enamus põhjariike jõudsid sinna 70.-80.ndatel, Eesti jõudsid sinna sajandivahetusel 7. Oskad välja tuua demograafilise ülemineku toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Põhjariikides toimus põhiline arengu osa ära, aga lõunariikides see toimub alles. Põhjariikides kiirem kui lõunariikides. 8
2.Rahvastik Demograafia-teadus,mis tegeleb rahvastiku uurimisega. 2.1.RAHVAARV a) Rahvaloenduse abil tehakse kindlaks rahvaarv.Viiakse läbi 10a tagant.Jaanuari seisuga. b) Rahvastiku registri abil saadakse ka infot. c) Mahajäänud riikides RV org.määravad hinnanguliselt rahvaarvu.(ÜRO) Rahvaarv on ligikaudu 6,3 mld inimest.Rahvaarvu muutumine maal. Vt diagramm lk 38. Rahvastiku poliitika-riigi poolsed abinõud rahvaarvu muutuste reguleerimiseks. 2.2.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Iseloomustatakse keskmise tiheduse ja asula tüüpide järgi. Keskmise tihedusega iseloomustatakse üldist iseloomu, sest tegelikult inimesed elavad ebaühtlasemalt. Paiknemist mõjutavad tegurid: 1) Looduskeskkonna tingimused(temp,sademed,pinnamood,veekogu lähedus) 2) Maavarade ja teiste looduvarade esinemine(puit, muld, mets, magevesi) 3) Teedevõrk Maailma tihedamini ja hõredamini paiknevad piirkonnad lk 39. 2.3.RAHVAARVU MUUTUM...
Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirss, maapähkel, puuvill, maniokk, jamss, mais, riis, banana, sisal Ekvatoriaalne: maniokk, mais, riis, banana, suhkruroog, kakaopuu, kohvipuu, kautsukipuu, õlipalm 18. Mis on kiukultuurid? Mis õlikultuurid? Mis tehnilised kultuurid? Tehnilised kultuurid on põllu- ja istanduskultuurid, mida kasvatatakse tööstuslikuks tooraineks. Enamik tehnilisi kultuure kasvab troopilises ja lähistroopilistes Lõuna riikides. Mitmed Lõunariigid on nn monokultuurimaad, mis kasvatavad vaid üht tehnilist kultuuri ekspordiks (kohvi, tee, suhkruroog). Tehnilised kultuurid jagunevad õlikultuurideks (päevalill, sojauba, raps, maapähkel, õlipalm, oliivipuu), kiukultuurideks (puuvill, lina, kanep), tärklisekultuurideks (kartul ja maguskartulid: maniokk, bataat ja jamss), suhkrukultuurideks (suhkrupeet ja suhkruroog) ja mõnukultuurideks (tee, kohv, kakao, koka, tubakas) 19
Olulised sündmused olid 1566. a. toimunud pildirüüste, kui tungiti kirikutesse. 1572. Aastani 8000 inimest, madalmaadest 60000 pages resressioonide eest Saksamaale. Rahvuskangelaseks seal oli Thiel Ulenspiegel. 16. saj. lõpp ja 17. saj. algus on Hollandi kuldajastu, alamkihtide elatustase kõrgenes. 17. saj. lõpuks oskasid peaaegu kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Madalmaad vabanesid Hispaania võimu alt, algul põhja-, siis lõunariigid. 30-aastane sõda 1618.-1648. a. katoliiklaste ja protestantide vahel. 1555. a. sõlmiti Augsburgi usurahu, mille põhimõtted (,,Kelle võim, selle usk") kinnitas 1648. a. sõlmitud Vestfaali rahu. Saksamaa killustus 300-ks riigiks. Rahuga lõppesid ususõjad ja algas absolutismi aeg. Kõige rohkem kannatada sai Saksamaa. KORDAMINE Suured maadeavastused tekkis ülemerekaubandus, kaubapunkt nihkus Atlandile, maailmapilt laienes, Kesk- ja Põhja- Ameerikas tekkis orjandus
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada. Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Tagajärjed olid et Ameerika Ühendriigid jäid ühtseks ja Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000, 11. Täida lüngad: Tööstusrevolutsiooni üks peamisi tunnuseid on uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis kapitali ja tööjõudu . Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute tootmisettevõtete rajamiseks . Põllumajandusest vabanenud inimesed muutusid palgatöölisteks, kes müüsid oma tööjõudu. Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul
Tagajärjed Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3.25 miljardit dollarit. Tuleb tähendada, et ameerika inseneride poolt võeti tarvitusele kodusõjas soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf ja isegi üks allveelaev. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Tänapäeva Ameerika Ühendriigid
Põhja vägesid juhtis Ulysses s. Grant. 9. apr 1865 Appomattoxi kohtuhoones Virginias alistus Robert E. Lee (konföderatsiooni juht). Kodusõja lõpp. Lõpp ja ohvrid: Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid,telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga Atendaat Lincolnile (Booth). Sai kuuli teatris, aga oli rahvuskangelane
annaabi.ee 
