Töö hinne: 100 punkti 100st. Detaili joonis. v. 18 7 4 8 6 5 9 3 Kodutöö on tehtud eeldusel et on tehtud lõiketöötlus kaldenurkade eemaldamiseks. Töödeldavaks materialiks valutehnoloogia kodutöö põhjal on valuteras. Marsruuttehnoloogia Järjekord Paigaldus Töödeldav Mida tehti Lõikeriist Lõikeriista
Detaili materjaliks on hallmalm. Detaili joonis on toodud all. Valandi joonis Kõigepealt otsustame detaili asendit vormis. Kuna detail on tsilindrilise kujuga, asetame see vormis vertikaalselt. Lahutuspinda asetame selliselt, et detaili oleks mugav vormist välja võtta. Suurema osa detailis paigutame vormi alumisel poolel, et tagada selle paremat täitumist. Kõkidel pindadel, kuhu on ettenähtud täiendav lõiketöötlus, lisame töötlusvaru. Selleks et teha keskmise ava (läbimõõt 80), kasutame kärni. Kuus ava läbimõõduga 10 on liiga väikesed, et neid teha valuvormis, nii et neid peab puurima hiljem. Suurem ava läbimõõduga 30 mm on sellises asendis, et seda on raske teha valuvormis. Seda on võimalik teha, kui kasutada keerulisema kujuga kärni, aga siis peab veel olema väga ettevaatlik kärni asetamisel vormisse. Palju lihtsam on seda
120 seega ei ole kohustuslik teha seda ava stantsida. Siiski, materjali kokkuhoiuks on mõistlik seda teha (paneme tähele, et selle ava diameeter on suurem kui minimaalne nõutav väärtus kolmkümmennd mm). Seega, teeme stantsi selle avaga. Asetame detaili selliselt, et pikem osa oleks üleval see aitab täita see paremini metalliga. Lisame detailile 1-2 mm varud igal pinnal, kus on näidatud pinnakareduse märk nende jaoks on nagunii ette nähtud lõiketöötlus. Järgmisena, lisame kalded, et detaili oleks lihtne välja tõugata (aga mitte üindadele, kus ei ole ettenähtud lõiketöötlus). Avasse jääb sidepind, mida pärast stantsimist kõrvaldatakse (nagu ka väliskraadi). Lisame veel kõikidele nurkadele ümardused. Märgistame kriipskakspunktjoonega detaili kontuur. Lisame mõõtmed. Nüüd ongi stantsise joonis valmis. Stantsise joonis Selleks, et saada stants joonist, lisame stantsise joonisele veel sidepinda ning väliskraati:
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Kodutöö nr.3 Lõiketöötlus Nimi: Tallinn 2009 Töödeldav detail (joonis1.) millel peab töötlema pinnad 1 ning 2 on hallmalmist valatud detail. Töödeltavate pindade lubatud tolerants on toodud rahvusvahelise tolerantsijärguga H12, h12+- IT12/2. Määratud pinnakaredus detaili pindadele 1 ja 2 on 6,3m. Vastavalt pinnakaredusele ning tolerantsile tuleb valida optimaalne lõiketöötlus viis
võib arvata, et detailide tootmise arv on mahukas ja võib liigituda suursaritootmise alla, kus tehakse aastas ligi 100 000 tk. Tööriistaks on tempel, mida on kujutatud alltoodud joonisel. Joonis Lehtstants Lehtstantsimise tüübiks valitakse kas koostoimestants või järjestiktoimestants valiku põhjuseks avad detailis. Joonis Järjestiktoimestants tootel on ava Valmistamise tehnoloogiline järjekord on survetöötlus, edasi lõiketöötlus ja viimistlus. Esmalt stantsitakse välja detaili esialgne kuju lõiketõõtlemiseks vajaliku varuga. Edasi tehakse lõiketõõtlus kus eemaldatakse teravad servad ja antakse detailile niiöelda kaubanduslik välimus. 3 Stantsise/lehttooriku projekteerimine Joonis Stantsise joonis Materjalikulu optimeerimiseks ka paigutuse näide toorikmaterjalile. Joonis Paigutus lehtmaterjalile 4 Seadmete valik Lähtudes tooriku valmistusviisi valikust valitakse stantsimisseadmeks väntpress.
Score: 2/2 14. Mis järgus tehakse detaili töötlus? Student Response A. Peale karastamist ja noolutamist traaterosioon või mahterosioon meetodil B. Peale karastamist, sest siis on materjal pehme ning oluliselt kergemini lõiketöödeldav C. Pärast karastamist ja noolutamist tehakse detailile lõõmutamine, misjärel on ta pehme ja lõiketöödeldav D. Lõiketöötlus tehakse pärast karastamist ja enne noolutamist, et vähendada noolutamisega lõiketöötluse käigus tekkinud pingeid Score: 4/4 15. Millised väited on õiged? Student Response A. Poolkarastus tähendab seda, et mingi osa detailist jäeti karastamata B. täiskarastus tähendab seda, et terve detail karastati C. Poolkarastus tehakse üleeutektoidsetele materjalidele ja sel juhul
14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid 20. Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve 24. Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling. 25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed 26
Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilide survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul. Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtivusomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. KEEMILISED OMADUSED Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis valdib metalli edasist oksüdeerimist.
noolutamine Score: 2/2 14. Mis järgus tehakse detaili töötlus? Student Response A. Peale karastamist ja noolutamist traaterosioon või mahterosioon meetodil B. Peale karastamist, sest siis on materjal pehme ning oluliselt kergemini lõiketöödeldav C. Pärast karastamist ja noolutamist tehakse detailile lõõmutamine, misjärel on ta pehme ja lõiketöödeldav D. Lõiketöötlus tehakse pärast karastamist ja enne noolutamist, et vähendada noolutamisega lõiketöötluse käigus tekkinud pingeid Score: 4/4 15. Millised väited on õiged? Student Response A. Poolkarastus tähendab seda, et mingi osa detailist jäeti karastamata B. täiskarastus tähendab seda, et terve detail karastati C. Poolkarastus tehakse üleeutektoidsetele materjalidele ja sel juhul
14. Mis järgus tehakse detaili töötlus? Student Response A. Peale karastamist ja noolutamist traaterosioon või mahterosioon meetodil B. Peale karastamist, sest siis on materjal pehme ning oluliselt kergemini lõiketöödeldav C. Pärast karastamist ja noolutamist tehakse detailile lõõmutamine, misjärel on ta pehme ja lõiketöödeldav D. Lõiketöötlus tehakse pärast karastamist ja enne noolutamist, et vähendada noolutamisega lõiketöötluse käigus tekkinud pingeid Score: 0/4 15. Millised väited on õiged? Student Response A. Poolkarastus tähendab seda, et mingi osa detailist jäeti karastamata B. täiskarastus tähendab seda, et terve detail karastati C. Poolkarastus tehakse üleeutektoidsetele
Score: 2/2 14. Mis järgus tehakse detaili töötlus? Student Response A. Peale karastamist ja noolutamist traaterosioon või mahterosioon meetodil B. Peale karastamist, sest siis on materjal pehme ning oluliselt kergemini lõiketöödeldav C. Pärast karastamist ja noolutamist tehakse detailile lõõmutamine, misjärel on ta pehme ja lõiketöödeldav D. Lõiketöötlus tehakse pärast karastamist ja enne noolutamist, et vähendada noolutamisega lõiketöötluse käigus tekkinud pingeid Score: 4/4 15. Millised väited on õiged? Student Response A. Poolkarastus tähendab seda, et mingi osa detailist jäeti karastamata B. täiskarastus tähendab seda, et terve detail karastati C. Poolkarastus tehakse üleeutektoidsetele materjalidele ja sel juhul
Laboratoorse töö aruanne: Astmeline võll Õppeaines: Metallide lõiketöötlus Transpordi teaduskond Õpperühm: AT-12 Üliõpilased: Demos Pulk Carl Joosep Piirfeldt Juhendaja: Mihkel Laurits Tallinn 2011 Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali
Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilide survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul.Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtivusomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. Keemilised omadused Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu
Koostas: Reppy 21.11.2012 Lõiketöötlemine 1. Lõiketöötluse protsess: Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad osakesed (karbiidid) kriimustavad pinda ning kannavad osakesi minema. o Difusioonkulumine – Keemiline protsess kõrgel temperatuuril ja rõhul, mille käigus toimub ainete iseeneslik segunemine
Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Tootmine Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: · valamine - valmistatakse kõik malmtooted, osaliselt teras, pronks ja alumiiniumtooted; · kuumalt valtsimine - valmistatakse suur osa teras, alumiinium ja vasktooteid; · tõmbamine - toodetakse traate jms; · sepistamine - kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel; · lõiketöötlus - sellega antakse toorikule lõplik kuju (treimine, freesimine, puurimine jne). Valtsmetalltooted Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terastest, vähem alumiiniumi ja vase sulamitest. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad profiilterased on: · ümarteras (d>= 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras;
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 25 aprill - 1 mai ► E-labor 12: Lõiketöötlus Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine ...
kõvaduse kui ka tugevuse tingimus c. Noolutuse temperatuur ei mõjuta terase mehaanilisi omadusi d. Kõrgemal noolutuse temperatuuril saadakse väiksem kõvadus, kuid suurem plastsus Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline võiks olla süsinikterasest termotöödeldava detaili tehnoloogiliste operatsioonide järjekord (austenitiseerimise keskkond on õhk)? Vali üks või enam: a. Austenitiseerimine, kiire jahutus vees, lõiketöötlus (näiteks treimine), noolutus, lihvimine, värvimine b. Lõiketöötlemine, lihvimine, värvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine c. Lõiketöötlemine, lihvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine ja värvimine d. Lõiketöötlemine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine, lihvimine ja värvimine Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas mõjutab austenitiseerimise keskkond detaili pinda
d. Noolutuse temperatuuriga leitakse optimaalsed omadused detailile, kus on rahuldatud nii sitkuse, kõvaduse kui ka tugevuse tingimus Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline võiks olla süsinikterasest termotöödeldava detaili tehnoloogiliste operatsioonide järjekord (austenitiseerimise keskkond on õhk)? Vali üks või enam: a. Austenitiseerimine, kiire jahutus vees, lõiketöötlus (näiteks treimine), noolutus, lihvimine, värvimine b. Lõiketöötlemine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine, lihvimine ja värvimine c. Lõiketöötlemine, lihvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine ja värvimine d. Lõiketöötlemine, lihvimine, värvimine, austenitiseerimine, kiire jahutus vette, noolutamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Määrdeainete mõiste ja liigitus Määrdeaine on tehnikas kasutatav aine mis: · vähendab hõõrdumist, kulumist ja kuumenemist · väldib sööbimist · pikendab kasutusiga Määrdeained jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi: · vedelad - mootoriõlid, transmissiooniõlid, hüdrosüsteemiõlid, industriaalõlid, eriõlid ( turbiini-, kompressori-, trafo- jt.), metallide lõiketöötlus- ja karastusõlid · plastsed - kulumisvastased, kaitsemäärded, trossimäärded, tihendusmäärded · tahked · gaasilised Nõuded õlidele Õlid peavad vastama järgmistele nõuetele: · peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine (ka piirhõõrdumine), mis vähendab pindade kulumist ja sööbimist · peavad püsima mittetöötavate detailide pinnal kaitsmaks neid korrosiooni eest · peavad juhtima eemale hõõrdumisel tekkiva soojuse e. jahutama · peavad t...
f. HSSV-Vanaadium Kiirlõiketeras M9V i. Suur kulumiskindlus, kõvadus ning head töötlemisomadused. Kõvadus 830- 870 HV ii. Hea kasutada keermeinstrumentidel. g. HSSCo–Koobalt kiirlõiketeras M35/M42 i. Kiirlõiketerasele on lisatud koobaltit 5%, mis suurendab kuumataluvust. Materjal omab head kombinatsiooni kõvadusest ja vastupidavusest. Head lõiketöötlus omadused ja suur kulumiskindlus, mis teeb temast hea materjali puuride, keermepuuride, freeside ja hõõritsate valmistamiseks. ii. Kõvadus 830-960 HV 3. HM – Kõvasulamid a. Koosneb kõvadest karbiididest ja side-materjalist. Karbiididena kasutatakse WC volframkarbiid (kõvadus), TaC tantaalkarbiid, TiC titaankarbiid, NbC nioobiumkarbiid. Nende kombineerimisel saadakse soovitud materjali omadused. b
Sulamid tunduvalt tugevamad kui puhas vask. Kasutatakse torude, kraanide, veniilide jne valmistamisel. METALLMATERJALIDE VORMIMINE · Valamine - peaaegu kõik malmtooted · Kuumalt valtsimine - plastsemate metallide töötlemiseks · Tõmbamine - plastsemate metallide töötlemiseks (traat jms peen materjal) · Sepistamine - kasutatakse keeruka kujuga detailide tegemiseks · Lõiketöötlus - toorikule lõpliku kuju andmine METALLIDEST EHITUSMATERJALID Valtsmetalltooted · Ümarteras · Plekk · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad Tõmmatud tooted · Traat · Peenemad ümarterased · Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud tooted · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Ahjutarbed
noolutamine Score: 2/2 14. Mis järgus tehakse detaili töötlus? Student Response Feedback A. Peale karastamist ja noolutamist traaterosioon või mahterosioon meetodil B. Peale karastamist, sest siis on materjal pehme ning oluliselt kergemini lõiketöödeldav C. Pärast karastamist ja noolutamist tehakse detailile lõõmutamine, misjärel on ta pehme ja lõiketöödeldav D. Lõiketöötlus tehakse pärast karastamist ja enne noolutamist, et vähendada noolutamisega lõiketöötluse käigus tekkinud pingeid Score: 4/4 15. Millised väited on õiged? Student Response Feedback A. Poolkarastus tähendab seda, et Student Response Feedback mingi osa detailist jäeti karastamata B. täiskarastus tähendab seda, et terve detail karastati C. Poolkarastus tehakse
Peale karastamist ja noolutamist traaterosioon või mahterosioon meetodil b. Pärast, sest siis on materjal pehme ning oluliselt kergemini lõiketöödeldav c. Pärast karastamist ja noolutamist tehakse detailile lõõmutamine, misjärel on ta pehme ja lõiketöödeldav d. Lõiketöötlus tehakse pärast karastamist ja enne noolutamist, et vähendada noolutamisega lõiketöötluse käigus tekkinud pingeid Score: 0/4 Küsimus 15 (4 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Poolkarastus tähendab seda, et mingi osa detailist jäeti karastamata b
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Valu valamine, Lõiketöötlus, Keevitamine Referaat Juhendaja: Kristjan Juhani Tallinn 2009 1 Liivvormvalu Esimesel tunnil selgitas meister meile valu valamise, vomide ning mudelite valmistamise teoreetilise osa. Valandi valamiseks on vaja kõigepealt valmistada vaja mineva detaili mudel. Mudeli valmistamisel kasutatakse erinevaid materjale
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- nor...
Peatagapindon 39. Lõiketöötlemise üldmõisted pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus
Teras on katoodiks ega hakka enne korrodeeruma, kui kogu anoodi kiht pole välispinnalt kadunud. Katoodse katte puhul on kaitsev metall kaitstavast vähemaktiivsem. Nikkel kaitseb terast seni, kuni kaitsekiht on terve. Kui nikeldatud pinda mehaaniliselt vigastada, korrodeerub teras kiiremini kui tavaliselt. Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. 35. Metallide lõiketöötlus Seisneb eelnevatel töötlemisviisidel (sepistamine, valamine jm) saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Lõikeprotsesside liigitus (liigitatakse tööriista geomeetriliste parameetrite ja protsessi kinemaatika põhjal): 1) Nugalõikamine kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Materjal puruneb lõikeserva läheduses, kus pinged on kõige suuremad. Lisaks jõusuunalisele
korrosiooninhibiitorid 5. vastava keskkonna loomine. 22 Gaasikorrosiooni korral kattub metallipind enamasti korrosioonisaaduste kihiga, mis ei lase oksüdeerijat metalli pinnale ja korrosioon aeglustub. Kaitsetoime on ainult nendel kihtidel, mis katavad metalli ühtlaselt ja tihedalt. Gaasikorrosiooni kaitseks kasutatakse: 1. legeerimist 2. kaitsepindmist 3. kaitsegaasikeskkondade loomist 27. Lõiketöötlemine Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. Kuna suurem osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlusel, siis moodustab selle töömaht 45-60% nende valmistamise kogu töömahust. 28. Laastutekkeprotsess Plastse metalli lõikamisel eralduva laastu tekkeprotsess on lihtsustatult järgmine (joonis 18) Joonis 18. Kihilise laastu moodustumine
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ).
Plasmakeevitus- kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks konsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevitus kiirus ja läbikeevuituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi 73. Lõiketöötlus (koorivtöötlus ja lihvimine)- koorivtöötlus: toimub suurel kiirusel, pinna kvaliteet ei ole väga oluline. Lihvimine: pind peab olema sile ja mõõtmed peavad olema täpsed. Kasutatakse ka suure kõvadusega materjalide puhul, kui need ei ole lõigatavad muudel meetoditel. 74. Uued töötlusmeetodid (elektrofüüsikalised- füüsikaliskeemilised töötlemismeetodid)- eelised- peaaegu puuduvad mehaanilised koormused, ttödeldavus ei sõltu materjali meh
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materjalite...
lakkide, mastiksite, pahtlite laialdase valikuga. · NB: Tuleb arvestada, et teatud sünteetilised värvid ja lakid mõnede teisel alusel segatud värvide ja lakkidega ei seo ning neid ei saa kasutada teineteise katmiseks. Kereehitus materjal, Viimistlus materjal, muud materjalid · metallkerega laevad - teras - kergsulam (alumiinium-mangaan) · puitkere · raudbetoonist kere · plastmassist kere · komposiitlaevad. 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses · Keevitus arc welding on tänapäeval metallide põhiline ühendamise meetod. · Vajalik sulamistemperatuur saadakse gaasileegist, elektrikaarest või elektritakistusest. · NB: Keevisõmblus, mis moodustub ülessulatatud põhimetalli servadest ja sula keevismetallist, on reeglina tugevam kui põhimetall. Gaaskeevitus (gas welding)
Peatagapindon 39. Lõiketöötlemise üldmõisted pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet
Plastik: siseruumide viimistluses Soojustusmaterjalid Puit: siseruumide viimistlus, tekid Laevakere valmistamiseks kasutatakse madalalt legeeritud suure tugevusega leht- profiil- ja ribaterast. Laeva tugitalastiku talade jaoks kasutatakse fassong-valtsprofiile: võrd- ja mittevõrdhaarseid nurkprofiile, tilkribasid Raamtalastiku T-profiilid valmistatakse vahetult tehases laevakere koostamisel, keevitades õhema püstriba külge ribaterasest paksemad ääreplaadid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid Laevakere ja muud konstruktsioonid koostatakse (koosnevad): -leht- ja profiilterasest, -sepistatud ja valatud detailidest. Ühtse terviku saamiseks peavad ühendused tagama vajaliku tugevuse ja tiheduse nii ühenduskohtades kui kogu konstruktsiooni ulatuses. Neetühendused: Neetühendused olid valdavad laevaehituses kuni käesoleva sajandi 30-ndate alguseni.
valamine – sel meetodil valmistatakse peaaegu kõik metalltooted; kuumalt valtsimine - sel meetodil töödeldakse kergemalt vormitavamaid (plastsemaid) metalle, näiteks terast, alumiiniumi, vaske; 49 tõmbamine – tõmbamisega toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale; sepistamine – kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel; lõiketöötlus (treimine, freesimine, puurimine jne) – sellega antakse toorikule lõplik kuju. Mõnikord kasutatakse ka külmvaltsimist ja tõmbamist. Vaata joonist. Joonis 4.6.1. Metallide kuumtöötlemine: a – valtsimise skeem, b – tõmbamise skeem. 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted. Need moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metall-materjalidest. Tähtsamad valtsmetalltooted on:
) põlemisel 64 hapnikus. Gaaslõikamine põhineb mõne metalli 2.5. Lõiketöötlemine omadusel põleda hapnikujoas ja sellega kaasneval soojuse eraldumisel. Raua põlemisel eraldub soojus 2.5.1. Lõikeprotsessi üldpõhimõtted reaktsiooni järgi: 2Fe+2O2 Fe3O4 + soojus Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pool- Reaktsioon algab temperatuuril alates 870°C. tootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, Pärast metalli kuumutamist gaasileegiga kuni sütti- mõõtmed ja pinnakvaliteet. Kuna suurem osa masi-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
