Jürgen Rooste Jürgen Rooste on eesti luuletaja, kes lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 19972004 eesti filoloogiat. Tema luule on enamasti vabavärsiline, suhteliselt otse öeldud ning humoorikas võtmes. Talle on väga tähtis ausus ning seepärast ei karda ta olla oma loomingus otseütlev. Oma teoste eest on ta saanud mitmeid preemiaid, milledest kõige tähelepanuväärsem on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia aastal 2012. ,,Kõik tänavanurkade muusikud" See luulekogu on välja antud aastal 2013. See teos on järg 2012 aastal ilmunud teostele ,,Laul jääkarudest" ja ,,Hoggsi boson", mille eest Jürgen Rooste Eesti Kultuurkapitalilt kirjanduse sihtkapitali luulepreemia võitis. Luulekogu pealkirjast sain mina aru nii, et tänavanurkade muusikutena mõtles Rooste kõiki inimesi, kes vajavad märkamist, tähelepanu ja mõistmist.
aspektist" Veel natuke tema elust · Töötas Vodja kooli õpetajana ja Mohni looduskaitseala valvurina. · Kristiina Ehin ja tema abikaasa Silver Sepp ootavad oma perre järelkasvu, kes peaks ilmavalgust nägema suve lõpul. Looming · Luulekoogused ja proosaraamatud · Tõlkimine ja artikli kirjutamine · Laulmine · Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. · Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium ja Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Tema ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000 ) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Tänan tähelepanu eest!
Rooste vabavärss on kohati rütmiliselt keerukas. JÜRGENIL ON KA FACEBOOK : HTTPS:// WWW.FACEBOOK.COM/JURGEN.ROOSTE TUNNUSTUSED Betti Alveri debüüdiauhind 2000 (esikkogu "Sonetid", Huma, 1999) Eesti Kultuurkapitali aastaauhind 2006 (luulekogu ja CD "Ilusaks inimeseks", Verb, 2005) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 ("Pornofilm ja pudel viina". Vikerkaar, 2006, nr 6) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 ("Laul jääkarudest", "Higgsi boson") PILDIL PRAEGUSE ELUKAASLASEGA
On välja andnud erinevaid luulekogusid("Emapuhkus" , "Kaitseala" ) ja proosaraamatuid ("Paleontoloogi päevaraamat") On kirjutanud artikleid ja tegelenud tõlkimisega. Luulekogu Nimi: "Kaitseala" Ilmumisaasta: 2005.aastal (Huma kirjastus) Lehekülgede arv: 154 Kujundus: Eve Kask "Kaitseala" Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel Võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Luules on tunda loodussõbralikkust Kirjutab inimeste suhtumisest looduse vastu Keel on tänapäevane, kujundlik( Tallinn vakatas,Tallinn haaras käest,aeg on raha jne. ) Artikkel http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/he-t- druku-sisemine-kaitseala/ Arvustanud Mihkel Kaevats Toob välja,et luuletustes on tuntav Ehini enda stiil,luule voolavus,naiselikkus,lüürilisus.
Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Sündinud 18. juulil 1977 Raplas Temalt ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" "Simunapäev" "Luigeluulinn" "Kaitseala" "Emapuhkus" "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest. 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära". "Viimane Monogaamlane" Ilmus 2011.aastal Illustreerinud on raamatu Kristiina Ehin ise, oma joonistustega. (pigem kritseldustega) Teose vastuvõtt oli soe ja äratas palju huvi, kuna Kristiina Ehini tekstid on väga omapärased. Minu arust on Kristiina Ehin üks geniaalsemaid noori Eesti
1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Töötas pikemat aega ajalehtede toimetustes. Seal toimus konflikt Liivi ja Vilde vahel. Liiv põdes skisofreeniat. 1894 aastal jõudis skisofreenia välja märatseva hulluseni. 1895 anti välja esimene Juhan liivi nimeline luulepreemia Debora Varandile. Kõige parema portree temast on teinud Nikolai Triik. Friedebert Tuglas päästis Liivi luuletused. 1927 kirjutab Tuglas monograafia Juhan Liivist. Kirjutanud kõikidest aastaaegadest aga põhiliselt sügisest. Sellest omakorda eriti hilissügisest. Taustaks on oluline venestusaeg. Kirjutamisstiil on väga napp. Näited teostest: "Sügis", "Sügise", "Oh kanarbik, oh lilleke", "Tühja pesa ees" Isamaa lüürika:"Mitte igaühele", "Ma lillesideme võtaks", "Eile nägin ma
harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Ka kõige kõrgema autasu, milleks on luuletajale-kirjanikule lugejate armastus, on ta auga välja teeninud. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde
Tõlked teistesse keeltesse Luuletusi on tõlgitud soome, rootsi, inglise, iiri ja saksa keelde Kristiina Ehini luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitmeid tõlkeluuleauhindu Corneliu M. Popescu luuletõlke auhinna luulekogu "The Drums of Silence" eest aastal 2007 Samuti aastal 2010 Poetry Book Society Recommended Translation auhind luulekogu "The Scent of Your Shadow" eest Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Ole siin Ole siin kui sind parasjagu kõige vähem ootan tule maailma ilusaimate lilledega sel tunnil kui me mõlemad oleme kaotanud nii palju et võiksime tõepoolest teineteist leida. Mu sõbra esivanemate talu Pandi uute omanike poolt kahe milli eest müüki
· Kohtade ümberütlevad nimetused väikesetähega kui need on ise välja mõeldud (tõusva päikese ma; püramiidide maa) · Ümberütlevad nimetused ehk metafoorid (ajaloo isa; emajõe ööbik) · Isikunimedest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused (orlovi traavel; luteri usk; buda usk; muhamedi usk) · Ajaloosündmused üldnimeliselt, siis väikese tähega · Autasud üldnimeliselt va. neis sisalduvad nimed( Nobeli preemia, Juhan Liivi luulepreemia, Prantsuse Akadeemia suur auhind) · Üritused üldnimeliselt (rahvatantsupidu, olümpiamängud, Tartu maraton)
Autor on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud 5 raamatut. Kristiina luulekogu "Kaitseala" pälvis 2006. aastal Gustav Suitsu stipendiumi ja ka Kultuurkapitali luulepreemia. 2008. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase aastapeemia. 2016. aastal pälvis Kristiina Valge tähe IV klassi teenetemärgi. Kristiina Ehin on alates 2011. aastast muusiku Silver Sepaga abielus ja 2016. aastal on nende perre lisandunud tütar Luike. Kristiina Ehini isa Andres Ehin (13.03.1940-10.12.2011) oli samuti kirjanik ja tõlkija. Kristiina esindas Eestit 2012.aastal läbiaegade suurimal suulefestivalil "Poetry Parnassus" . Luuletuse analüüs
Tallinna taevas" (2006) ja "Saage le" (2007). Tema luuletusi on kasutanud laulusnadena ansambel Raadio Maria. Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna, kelle kirjatid sel alal iseloomustab hoolikas lhenemine vaadeldavale materjalile. Aastast 2007 ttab ta kirjastuse Jutulind projektijuhina. Aastal 2008 oli Andra Teede Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendaat ja raamatuga "Saage le" Eesti Kultuurikapitali Kirjanduse Sihtkapitali luulepreemia nominent. vihm ei ole minu ainus sber aga ta on kige tihedam ja pahatihti lihtsalt kige lhemal vihm ei peta mind ta tuleb siis kui tema aeg on tulla ta ei nua paljut ja ei taha tegelikult muud kui et ta eest ei joostaks ra et taga vahel jalutataks vi et ei pestaks teda koju judes kohe no pealt maha Luuletus on vetud luulekogust Takso Tallinna taevas. Vtsin selle luuletuse, sest hea, kui nidatakse tavaliselt suhteliselt ebameeldivat
Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss" Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Luulekogud Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Looming me möödarääkimiste naerune lootsik
Valikkogu on üsna kurb, mul läks silm niiskeks, kui ma seda lugesin. Irooniat ja jõhkrust on seal samuti, aga domineerib õrnem, leebem ja armunud luuletaja. Ta on avaldanud mitmeid luulekogusid ka pseudonüümide all. 2000. aastal ilmunud "Maavalla keiser ehk kurb klounaad" peegeldab pettumust. Maad võtab liivlik nukrus ja sarkasm: "Ta tukub, ta tukub, ta tukub // ta tukub mehike ikka", kirjutab Beier kogu avaluuletuses. Tunnustused 2002 Juhan Liivi luulepreemia Tartu Kultuurkapitali Gustav Suitsu luulestipendium 2008. Lüürik või küünik? Poeet või inimene? on tema kohta artiklipealkirjades ennegi küsitud. Üks on selge jälgede segamine, pihtimuste ja blufi suurejooneline sulandamine on luuletajal veres; oma sünnipärast tundeküllasust tembib ta jaheda kuiva iroonia, sageli eneseirooniaga; viskab otsekui vigurit, tabades nagu muuseas märki. Varjunimesid ja varikujusid on Priidul võimsasti veelgi, erakordne empaatia võimaldab tal
2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud ka mitmed Osho teosed. Tunnustused 2011 ''Metsas algavad hääled'' oli üks kuuest Kultuurkapitali luulepreemia nominendist 2011 Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium 2012 Gustav Suitsu stipendium 2014 Ajakirja Keel ja Kirjandus artiklipreemia PEAMÕTTED Carolina Pihelgase luuletused on peamiselt tunnetest ja loodusest. Väga palju on kirjutanud aastaaegadest ja neid kirjeldanud. Samuti inimestest ja oma tuttavatest, kes jäävad aina kaugemaks. Lk 18 suvekuumus, keegi kes on päevitunud, on muutunud selle suvega paremaks inimeseks.
Teosel "Noorkuuhommik" on pealkiri seotud samanimelise luuletusega, mis paneb lugeja mõtlema uute alguste ja võimaluste üle. Autor kirjutas teosed ajavahemikus 2002-2007. Luulekogus ,,noorkuuhommik" (2007) on enamus luuletusi ilmunud varem ilmunud kogudes "Simunapäev" (2003), "Luigeluulinn" (2004), "Kaitseala" (2005). Tema luulekogu "Kaitseala" on kirjutatud Mohni saarel ning võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Uued luuletused teoses "Noorkuuhommik" ilmusid esimest korda 2007.aastal. Luulekogus on uut ja rõõmsamat elu ennustavad luuletused, kuid teatud luulekogu osad panevad mõtlema inimese piiride ja vabaduse üle. Algusluuletuses "Raiperoheline" on igapäevasele elule antud kevade ja taas elluärkamise tähendus. Lõpuluuletus "Noorkuuhommik" on tegutsemis tahet ja energiat andev, motiveeriv. Luuletus "Noorkuuhommik" innustab lugema ka teisi Kristiina Ehini teoseid.
rännakuid Ameerikas. Reisi jäädvustas Tiit Pruuli Lisaks on Rooste luulet avaldatud mitmetes teistes luulekogudes, koos paljude teiste Eesti luuletajatega. TUNNUSTUS Betti Alaveri debüütauhind 2000 (esikkogu „Sonetid“) Eesti Kultuurikapitali aastaauhind 2006 ( luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 („Pornofilm ja pudel viina“) Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 („Laul jääkarudest ) LUULETUS ostet odavamalt suzuki mootorrattastki nüüd lastakse matsid paganad „Eile näen ma eestimaad“ korra aastas just jaanipäeval Jürgen Rooste mõisa avarale õuwele mõdu mekkima
Luulekogu „Kaitseala“ analüüs Kristiina Ehin sündis 18. juulil aastal 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal omandas ta magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Tänavu on Kristiina Ehin tuntud eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav. Teos koosneb luuletustest ning
„mässumeelt ja ajastutevahelist intertekstuaalset mängu asendab tüdimus või nostalgia”. Avangardistliku ja terava väljenduslaadi kõrval on Sinijärve paelunud ka minimalistlikud luulevormid, meeleolukirjeldused ja armastusluule. Koos teiste autoritega on ta teinud mitmeid ühisprojekte, 5 mille tulemusena on ilmunud näiteks kolm luule kaardipakki. Aastal 2002 pälvis Sinijärv raamatu „Artuart&39” eest Eesti Kultuurikapitali luulepreemia. Lisaks lüürikale on Sinijärv kirjutanud gourmet- teemalisi artikleid, kirjutanud “Poissmehe kokaraamatu” ja toimetanud retseptiraamatu. Ta on osalenud mitmetes proosa-, reisijuhi- ja lasteraamatuprojektides. Ta on töötanud reklaamibüroos ja mitmes erinevas ajalehes. Eesti Televisioonis juhib ta iganädalast kultuurisaadet OP. Aastast 2007 on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Luulekogud -- Kolmring. Eesti Raamat, Tallinn, 1989. -- Vari ja viisnurk. Tartu, 1991. -- Sürway
· 1997 Jean Cocteau "Oopium" · 1998 Gilles Deleuze ja Félix Guattari "Kafka. Väikese kirjanduse poole" · 1999 Pierre Bourdieu "Televisioonist" · 2002 Sujata Bhatt "Rebane ja ingel" · 2003 Slavoj Zizek "Ideoloogia ülev objekt" · 2003 Allen Ginsberg "Ameerika" (koos teiste tõlkijatega) · 2004 "Vembuvana. Jänes. Winnebago triksterilood" Tunnustused · 1996: Kultuurkapitali esseistikapreemia · 2002: Kultuurkapitali luulepreemia · 2005: Balti assamblee kirjanduspreemia · 2006: Juhan Liivi luuleauhind · 2006: Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium · 2007: Kultuurkapitali esseepreemia · 2007: Tallinna Ülikooli kirjandusauhind Fakte ja väiteid · Hasso Krull esines esimeses kogus pseudonüümi Max Harnoon all. · Krull on kasutanud erinevaid stiile, kuid teda on alati iseloomustanud eksperimenteeriv hoiak.
Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966. aastal ja müüdi läbi hetkega. Lisaks algupärastele luuletustele on kogus ka tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. ,,Tähetund" seostus ilmudes luuletaja elu tähtsündmusega, poetess sai 60-aastaseks. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Vanaduspõlv ,,Tähetunni" tunnustav vastuvõtt ja Liivi luulepreemia kogu nimiluuletuse eest asetasid Betti Alveri eriliselt austavale kohale. Koidula tänava kodu Tartus Tähtveres võimaldas tänu oma rahulikule õhkkonnale vaimset süvenemist ja keskendumist loomingule. Elu ei kulgenud siiski ainult raamatute keskel, üheks ühisharrastuseks oli näiteks lillede kasvatamine nii korteris kui ka aias. Alver mõistis lillede hingeelu ja mitmes luuletuses, ka Jõgevaga seotud ,,Jõgeva ja Pedja
Tema esimene luuletus avaldati juba 1957. aaastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Virve Osila on välja andnud 20 luulekogu, 3 luulevoldikut ja ühe artiklite kogu. Virve
Pikkade Nugade Öö Perioodikaväljaande nimi Läbiva Suurtähega (soovi korral jutumärkides) (ajalehed, ajakirjad jne.) Teoste pealkirjad "Esisuurtähega ja jutumärkides." (filmid,rmt,luuletused jne.) Taimesortide nimed "Esisuurtähega ja jutumärkides." (kartul "Jõgeva kollane" Autasude nimetused Läbiva Suurtähega välja arvatus nimetus ja järelmärge (nt.Sukapaela orden, Haige Kassi ordeni keti II liigi 1.järk) (nt.Saaremaa luulepreemia, ajalehe Eesti Ekspress rändkarikas) Kaupade nimed Läbiva Suurtähega v.a. nimetus (nt.liköör Vana Tallinn,Ford Scorpio, Osmixi arvuti) Sõidukite nimed Läbiva Suurtähega, soovi korral jutumärkides (nt.purjekas Sexy Mary, kosmosesüstik "Viisk,Põis ja Õlekõrs" jne) ALATI VÄIKE ALGUSTÄHT: kuud,nädalapäevad,pühad,tähtpäevad,aastad, ametinimetused, auastmed, aunimetused,teaduskraadid (nt.siseminister, juuli, küünlakuu,naistepäev, esimene jõulupüha, roti aasta, doktor jne)
kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 ka reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Ta on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht, mida ta juhib juba 8ndat hooaega. Lisaks luuletamisele, reklaamide kirjutamise ja saatejuhtimisele tegeleb Sinijärv ka kokandusega. Aastal 2002 pälvis Sinijärv raamatu ,,Artuart&39" eest Eesti Kultuurikapitali luulepreemia. Luule Karl Martin Sinijärvel on kokku ilmunud kaheksa luulekogu, lisaks veel mitu ühisteost. Sinijärve loomingul on kaks poolust - ühelt poolt ekstravagantsed keeleeksperimendid ja sürrealismi kalduvad luuletused (nt "Salatanze ruumityhi", "Soome-ugri rahvatants") ning teiselt poolt tundlikud ja lüürilised tekstid, mis üllatavad oma sõnatäpsuse ja intensiivsusega ("Sa palveta sel ööl ka minu eest"). Ta
sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi luuletaja. Sündis Võrus, aga tema lapsepõlv möödus Saaremaal (Valjala). Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga. Tema luuletuse ,, Talgud Lööne soos" lõpuosast võttis Raimond Valgre laulule ,,Saaremaa valss" sõnad. Ta on maetud Pärnamäe kalmistule. Luuletus ,,Eesti mullad" sai 1965(6). aastal Juhan Liivi luulepreemia. 1916. a. valik kogu ,,Kauge hääl". Ülo Tuulik pärit Abrukalt. Kirjutas proosat ja reisiraamatuid. Romaan ,,Sõja jalus"-sõrulaste küüditamine. Proosa ,,Atlandi kirjad". Reisiraamat ,,Aafrika kuum meri" Jüri Tuulik pärit Abrukalt. Kirjutas eeskätt kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutavat proosat. Romaan ,,Vares". ,,Abruka lood". Juhan Peegel keeleteadlane ja kirjanik Orissaarest. Eesti kirjanduse isa. Õppis SÜG-is. Ta uuris eesti
Ta vend Jakob Liiv on ka kirjanik. Käis Naelavere külakoolis, Kodavere Kihelkonnakoolis, Väikemaarja koolis. Õppis viiulit. Esimene ja viimane armumine (Liisa Golding), kellega oli tihe kirjavahetus ("Kirjad Liisale"). Töötas ajalehtede toimetustes. Liivi ja Vilde vahel tekkis konflikt. Tal diagnoositi skisofreenia. 1894 kasvas üle märatsevaks hullumeelsuseks. Sel ajal tekib tema luule paremik. 1913 sureb tahted akna juurde minna. Juhan Liivi luulepreemia sai esimesena 1965 saare naine Debora Vaarandi ("Eesti mullad"). Paul-Erik Rummo sai luulepreemia luuletuse "Ikka Liivist mõeldes" eest. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. Nikolai Triik tegi temast parima pildi. Friedebert Tuglas päästis Liivi luuletused, korjas kokku ja avaldas. 1927 kirjutab ta Liivist monograafia. Luulet on viisistatud.
Nõukogude ajal ilmus vaid üksikuid asju talt. B jättis siinsetele kinnise, enesekeskse, üleoleva peene ja hoolitsetud härrasmehe mulje. LOOMING: B alustas luuletajana. I luulekogu: "Luuletused" pärit '91 a.st. "Lageda taeva all" ('98), "Lehesadu". Luulekeele asjus kindlad eeskujud (Puskin) ja veendumused. Igasuguste ismide periood sajandivahetuse Vene kirjanduses Ble ei meeldinud. Hoidis kinni vanast puskinlikust stiilist. "Lehesaju" eest sai tunnustatud luulepreemia. Kokku on Blt ilmunud ~10 luulekogu. Olles mõnda aega Prantsusmaal viibinud, vähenes ta kriitilisus tegelikult andekate kaasmaalaste suhtes. Ennast hindas kõrgelt, endast kõvemateks tegijateks pidas vaid Tsehhovit ja Tolstoid. Maailmakirjanduses sai B kuulsaks jutustustekogudega. Algusajast pärit jutukogu "Maailma äärel" ('97), siis järgnes periood, kus B palju liikus, reisis, uuesti abiellus (1910'15)
annaabi.ee 
