tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Elukäik Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Eesti Kirjanike Liidu liige. Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,, Valge joon Võrumaa kohale" (1972) LOOMING Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos. Luulekeelt põhjendas Kaplinski tollal lihtsuse ja loomulikkusega. Tolmust ja värvidest Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi kuskil tormis ja hämaras lakuvad lained vastsündinud saari nagu lõvi oma kutsikaid sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses kus pole varje ruumi ega kaugust kuni midagi päris uut sünnib koordinaadid virmalised mõni
Olles pettunud ühiskonna väljavaadetes, kuulutati avalikult, et kirjaniku ja kunsti kohuseks ei ole kaasa elada sost sündmustele ega väljenda kõlbelisi ideaale, vaid et kunst peab piirduma iseendaga, st peen ja viimistletud kunst ongi kunsti ülim eesmärk. Vormieksperimendid. Kõlamaagia. Suur tähelepanu osutati luule meloodilisusele ja musikaalsusele, sest muusika oli sümbolistide jaoks kõige ülevam. Sellepärast uuendati ka luulekeelt. Võeti kasutusele vabavärss. Sümb luule on tihtipeale pessimistlik, kantud pessimistlikust filosoofiast. luuletajate sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. Ei leppinud väljakujunenud suhtumisega ilusasse ja inetusse. Sümbolistid pidasid oluliseks rõhutada, et kui maailmas ongi midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges ka inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ja surmas
Sobiv on tuua näiteid. Kui kasutad väljakirjutusi teosest, pane kirja täpne lehekülg lause lõppu sulgudesse. Analüüsida saab · Tegelasi · Sündmustikku · Tegevuskohtade valikut · Autori kirjutamislaadi · Teose terviklikkust, liigendust (peatükid või muudmoodi), vormistust · Teose seoseid teiste raamatutega · Teose realistlikkust ja köitvust Värssteose puhul võib analüüsida · Luulekeelt üldiselt · Sõnade valikut ja paigutust võrreldes tavaliste lausetega · Tuua välja autori eripärad keelekasutuses · Vormianalüüs kas on riim või vabavärss, · kuidas on lood kirjavahemärkidega, tähestikuga · Välja saab tuua erinevad luulevormid (nt ood, ballaad, haiku jms) · Võrdlused teiste autoritega · Kui teos on väga eripalgelisi luuletusi sisaldav, tooge erisused välja
1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" , ,,Kust tuli öö" (1990), ,,Jää ja Titanic" (1995). 3. Luulekogu üldiseloomustus ,,Tolmust ja värvidest" on Jaan Kaplinski teine luulekogu, mis ilmus Tallinnas 1967 aastal. Teose pealkiri moodustub esimese luuletuse esimestest sõnadest. See luulekogu sisaldab 42 luuletust. Luulekogus on kasutatud modernlistlikku luulekeelt. Mõnede kõige tuntumate luuletuste tõlgendusi on Kaplinski hiljem omalt poolt kommenteerinud. Luuletus ,,Vercingetorix ütles" on mõistetud ühekülgselt kui protestiluuletust Nõukogude okupatsiooni vastu, kuid tegelikult on see nende eestlaste vastu, kes võtavad omaks vallutajate kultuuri ja väärtused. Samuti on kirjutatud luuletus ,,Me peame ju väga tasa käima" päris indiaanlastest, mitte aga eestlaste viletsast elust Vene valitsuse all. 4. Kolm luuletust 4
Võtab kokku Horatiuse seisukohad sellest, kuidas luule peab olema värsivormis luuleõpik (klassikalise rooma luule mõjud, teoreetiline manifest). Tema arvates peaks luuletaja tähtsaks pidama loomulikku annet ja hoolikat tööd selle arendamisel. Ei tohi edvistada ega üle pakkuda stiilivõtetega. Horatius küllaltki uuendusmeelne luuletaja peaks keelde suhtuma vabalt, julgema mängida, luua ebaharilikke vorme (Catullus kasutas sageli omapäraseid sõnu) -> rikastunud luulekeelt. Horatius juba eluajal roomas klassikuks, eeskujuks paljudele teistele luuletajale. Mõju hiljem ka euroopa kirjandusele eeskujuks. Kristlased pidasid horatiust jumalakartlikuks kirjanikuks. Oluline zhanr sellel perioodil eleegia, tuntud neli meest : Gallus, Tigullus, Ovidius, Propertius.
See oli tähtis, sest Kreeka ühiskonnas olid sugupooled üksteisest lahutatud ja enne abielu oli noorel naisel vähe kontakte meestega. Pärast Sappho ja ta mehe pulmi, jättis mees naise hooletusse, osalt isegi kartis oma naise seksuaalset veetlust. Naisel polnud abikaasalt oodata emotsionaalset tuge ega lugupidamist ning Sappho lõpetas oma elu enesetapuga. c) Anakreon. Mis murdes kirjutas? Millest kirjutas? Mida tead tema elust? Mis iseloomustab tema luulekeelt? Mida tähendab anakreontiline luule ja kes seda on viljelenud? Kirjutas joonia dialektis. Kirjutas sümpoosionide luulet veinist ja kaunitest neidudest-noorukeist, kirjeldas nooruse naudinguid ja kurtis vanaduse vaevade üle. Tema luules puudub Sapphole ja Alkaiosele omane isklikkus ja kirg. Ta kirjutas elegantset, mänglevat luulet, ka tundeid käsitles naljatlevalt. Elust: sündis ja suri Väike-Aasias Joonia provintsis. Oli juba noorena kuulus vaimuka ja lõbusa naistekütina
4.Villem Grünthal-Ridala luule, teemad, tuntud luuletused Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitruult ja varjunditekõlaliselt. Tabada visuaalsetele ja auditiivsetele muljetele toetuv maastikupilt on kirjanikule väärtus iseeneses. Meelte muljete täpseks fikseerimiseks kasutas Ridala meelsasti murdelist või soome keelset laenatud sõnavara, millega rikastas eesti luulekeelt. Esialgne tundlikult valiv impressionistlik tehnika asendub aegapidi kunstivõõra deskriptsiooniga. Põhjalikult asjatundlikkusele toetuvad Ridala rahvaluuleainelised ballaadid ja poeemid. Tuntud luuletused on nt „ Talvine õhtu“, „Ungru krahv“, „Merineitsi“. 5.Ernst Enno luule iseloomustus, tuntumad luuletused Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas
2osa Maailma vari - ühiskonna kriitika. Täis protesti ja vastumeelt, nördimust, armastus-ja loodusteemad. 1950 luulekogu "Tuli ja tuul" 1osa mälestuslik - autobiograafiline teema("Isade Hiiu", "Tartu rahu") 2osa traagiline ("Võõras vägi", "President") 3osa nukker - pagulasteema ("Pagulane", "Selgitus") Gustav Suits oli aktiivne "Noor Eesti" eestvedaja. Pani aluse kirjanduse uurimisele. Rajas luules moosa värsikunsti teooria. Arendas luulekeelt. Väljapaistvaim armastus-ja loodusluule kirjutaja. 4) Kirjandusvoolud Romantism - Kirjandus- ja kunstivool, mis käsitles elu subjektiivselt ilusmana kui see tegelikult oli Realism - Kirjandus-ja kunstivool ,mis taotleb tegelikkuse objektiivset ehk tõepärast kujutamist. Ekspressionism - Kirjandus-ja kunstivool, mis tekkis 20. sajandil maalikunstis. Hiilgeaeg I maailmasõja ajal. Esikohal kirjaniku enese mõtted, muljed. N:Under, Barbarus, Visnapuu.
Neis laulab ta loodusjõudude vägevusest. Jumala ülevusest, inimesest kui loojast, ülistab inimvaimu, sõprust ja armastust. Petersoni pastoraalid on maalähedasemad kui oodid. Nad erinevad antiikaja karjaselauludest selle poolest, et neis puuduvad graatsiad, aamorid ja paanid, nende tegevuskoht on sageli seotud mõne konkreetse Eesti paigaga. Pastoraalide kirjutamisel on Peterson toetunud ka eesti rahvaluulele, säilitades siiski karjaselaulu algse zanripära. Petersoni luulekeelt iseloomustab riimita vabavärss ning metafooride ja epiteetide rohke kasutamine. Kr. J. Petersoni päevaraamat koosneb üksikutest filosoofilistest mõttekatketest. Neis mõtiskleb ta Jumala ja vabaduse üle, räägib ajast ja vabadusest seda hinnata, peab kalliks emakeelt ja selle õppimist, käsitleb eetikaprobleeme: headust, voorust inimarmastust. Ta suhtub eitavalt võimutsejatesse ja orjastajatesse, on irooniline ajajärgu moe ja kommete suhtes.
hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda, kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks. Taolisi pikki tekste esitati lauldes, lihtsate korduvate meloodiatega. Laulu rütm tulenes teksti rütmist. Tekst oli improvisatsiooniline. Esitaja oli ühtaegu nii tekstilooja-poeet, laulik kui ka pillimees. Homerose eeposed olid välja kasvanud elavast rahvaluulelisest traditsioonist, mõjutasid püsivalt kogu kreeka kultuuri, sealhulgas ka kirjandust, kujundades eelkõige luulekeelt. Nende järgi õpiti ligi 1000 aasta jooksul lugema ja kirjutama, värsse õpiti pähe, tsiteeriti viitena ülimale autoriteedile. 7. sajandil hakkas eelkõige Lesbose saarel arenema lüürika (kr. k lyrikos) lüüra saatel lauldav laul. Tunti nii monoodilist e soololaululist lüürikat ning koorilüürikat, mille puhul lüüra saatel laulmisele lisandus ka tants. Muusika ja tants on muidugi kadunud, tekstidki on enamasti säilinud vaid fragmentidena. Autoreid: Sappho 7./6. saj
Üks looduse ülimaid ande on mõistus. Kritiseerib kiriku rikutust, kuid mitte kirikut ennast. 9. Renessansi lüüriline luule (XV-XVI saj.: prantsuse „Plejaad“: Ronsard, Du Bellay (MKL, RA) William Shakespeare (Sonetid), jt. (MKL, RA) Prantsusmaal oli kõige eneseteadlikum luuleuuendus. 7 luuletajat võtsid endale nimetuse „Plejaad“ ja avaldasid manifesti, kus nad kutsusid üles viljelema antiikseid ja itaalia renessansi luulevorme, et täiustada prantsuse luulekeelt ja tõsta prantsuse luule uuele tasemele. See manifest on renessansi tähtsaim poeetika. Du Bellay – põhiliselt sonetid. Ronsard söandas oma hilisluules platoonilisele tundele eelistada meelelist armastust. Carpe diem põhimõte. Maise ilu kaduvus vs luule püsivus. Shakespeare’i XVI saj lõpu sonettides – sama motiiv, väljendus lihtsam ja maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo
Arno Vihalemm alustas 1930ndatel, jätkas paguluses, luuledebüüt 1954. 21. Kalju Lepiku luule. (1920-1999) Esimese perioodi moodustavad 1946 Nägu koduaknas, 1948 Mängumees. Esimene periood mingis mõttes traditsiooniline põhi on tugevalt uusromantiline, toetub algusest peale uuema rahvalaulu võtetele ja kasutab neid traditsioone ära, algusest peale isamaaline autor. ''Kerjused treppidel'' üleminekukogu, hakkab leidma uut luulekeelt ja see manifesteerub 1950ndate jooksul, tuleb modernistlik kirjutamisviis, avaldub vabavärsis. 1940-50 pööret iseloomustavat põhipunktid: *Lepikul tuleb sisse vabavärss, *suuremat tähendust hakkab omama üksikkujund, *sageli ehitab ühe metafoori peale teksti üles. *võrreldes esimese raamatuga tuleb sisse kultuuriallusioone, hakkab suhtlema kutluuritekstidega, eriti Piibliga. 1960ndatel tugevneb radikaalne ja eksperimentaalne teema. ''Kangelaskalmistu''
kaasaja tõekspidmistele - armastasid šokeerida: - nende jaoks oli skandaal publiku ja kunstniku suhtlemise vormiks - väljakutsuv riietus - näomaalingud ja grimm - neid võib pidada hipi- ja punkkultuuri eelkäijateks Tuleviku kujutamiseks loodi uus keel - viha varem eksisteerinud keele vastu - püüdsid luua grammatiliselt piirangutest ja tavapärasest mõtlemisest vaba luulekeelt: - lõhuti lauseid - sõna asemele pakuti silpi, väljamõeldud sõnu Akmeism - kreeka keeles õitseng, tipp - kirjanduslik suund, millele Lääne-Euroopas analoogid puuduvad - selle suuna esindajaid on vähe, tegutsemisaeng lühike (kuni 1914.aastani) - rühmitus Poeetide Tsehh (1911) - luuletaja ei pea kartma kordusi (minevik võib igal hetkel uuesti sündida) * klassikaline kirjandus ei ole surnud
Dante, neid kirjutasid Petrarca ja Boccaccio, eriti tugeva tõuke andis selle levikule Jacopo Sannazaro (,,Arkaadia" nimeline pastoraalromaan 12 ekloogi). Inglismaal Edmind Spenser. · Prantsusmaal rühmitus ,,Plejaad" ,,Prantsuse keele kaitse ja ülistus". Kutsuvad üles viljelema antiikseid ja Itaalia renessansi vorme ood, eleegia, ekloog, sonett, eepos jt. Et täiustada prantsuse luulekeelt ja et tõsta prantsuse luule esteetiliselt kõrgemale senisest levinud tahumatust rahva-ja linnaluulest. Plejaadis oli Pierre de Ronsard (armastatu oli Cassandra), Joachim Du Bellay. Ronsard elegantse iroonia ja mänglevusega sonetid; maise armastuse eelistamine jumalikule; maise ilu kaduvus ja vaimu püsivus. · Shakespearegi eemaldub petrarkistide platoonilisest õhkamisest südamlikkus, siirus, isiklikkus
teoseid. See teose koosnes Wordsworthi valitud luuletustest, lisaks Colerdige "Lugu vanast meremehest". Raamatule tekib kahju, eriti Wordsworthi luuletuste tõttu. Siit kasvasid välja Wordsworthi teoreetilised vaated ja mis ilmusid siis teised trükis 2 aastat hiljem. Paraku kirjutas Wordsworth põhiliselt oma luuletustest - kuidas talupoja temaatika hõlmab kõikide inimeste kirgi ning kuidas luulekeelt tuleb lihtsustada, et see sarnaneks igapäevakeelega. Eessõna kutsus esile terve hulga vastukriitika. Tormilist läbimurret ei toimunudki. 23.04.12 1796/7-1812 - kultuuriprotsesside puhul ei ole see pikk aeg. Kui Coleridge ja Wordsworth sajandivahetusel üritasid luua koolkonda, siis ei tulnud neil midagi välja, nad jäid tagant järele kõlama. Võime rääkida Byronist ja Schellist kui koolkonnast - mõlemad on mässajad, Byron kui sotsiaalne mässaja ühiskonna
...??" (vot mõistatamise koht...J) Kolmas tsükkel pühendatud pagulastele. ,,Veab mõtte mere taha", ,,Miski meist mööda ei lähe". 1953 jääb Suits haigeks, kolm aastat elab halvatuna ning sureb 1956. aastal 23.mail, maetud Stockholmi kalmistule. Tema tähtsus: · ,,Noor Eesti" rajaja ja juht. · Rajas kirjandusõpetuse eesti keelse ülikooli, koolitas eesti kirjandusteadlasi, pani aluse kirjanduse uurimisele. Luules moodsa värsikeele tooja. Uuendab eesti luulekeelt vormiliselt. Pilet XX · Baudelaire'i elu ja looming, luuletused lähivaates 1821-1867. B looming on aluseks 20. sajandi modernismile. Ta sündis Pariisis, isa emast pea 40 aastat vanem. Isa oli ohvitser ning haritud mees. Kodus palju kunsti, raamatuid, poeg suunatakse humanitaaria teele. B oli oma isasse v kiindunud, kuid mees suri, kui B oli kuueaastane. Ema abiellub taas, poeg vihkab võõrasisa, sealtkaudu vimm ka ema vastu
kirjanduses on kindlasti Ivan Orav, Rehepapp ja Lotte. Kauksi Ülle (Ülle Kauksi (Ülle Kahusk)) 1987 Kesk umma mäke 1998 Paat – esimene täismahus võrukeelne romaan. 2004 Taarka 2006 Kuus tükkü -- näidendi raamat. Ta alustas luulekoguga „Kask umma mäke“. Kui vaadata 80ndate/90ndate vahetust, siis Kauksi Ülle ja Madis Kõiv valitsevad Võru kirjandust kindlasti. Roll luuletajana on kahtlemata huvitav ja see, kuidas ta moodsamat luulekeelt seob traditsiooniliste ja juuretundlike hoiakutega. Ta on üllatavalt hea jutustaja. Kauksi Ülle hakkab juba 90ndate alguses kirjutama näidendeid. Kõige suuremaks märgiks saab „Taarka“, mis tekstina tuleb välja 2004, sellest tehakse kohe ka vabaõhulavastus ja selle ainetel teinud Ain Mäeots ka esimese setokeelse filmi. „Peko“ tekst on aluseks „Peko“ vabaõhuetendusele. Kui nüüd tekstuaalset plaani hinnata, siis tekstiline
Algusest peale kui hakata võrdlema Lepikut ja Kangrot, siis peamine esimene eraldusjoon algusest peale on nende vahel see, et Lepik on terav ja kandiline ja kontrastne. Kangro on udu, sumu, hämu. Siin hakkavad erilist rolli mängima uuema rahvalaulu kogud, madalate teemadega mängiv lorilaul tuleb kirjandusse ja seda hakatakse kirjanduslikus sfääris tõlgendama. *K. Lepik "Sibide kõrtsis" "Kerjused treppidel" - üleminekukogu, hakkab leidma uut luulekeelt ja see manifesteerub 1950ndate aastate jooksul. Tuleb juurde modernistlik kirjutamisviis, mis põhiliselt avaldub vabavärsis. 1940-50ndate pööret iseloomustavat põhipunkti: 1) Lepikul tuleb sisse vabavärss 2) tal hakkab suuremat tähendust omama üksikkujund, väga sageli ehitab ühe metafoori peale teksti üles 3) võrreldes esimeste raamatutega tuleb sisse kultuuriallusioone, ta hakkab suhtlema kultuuritekstidega (eriti Piibliga)
Uusaegse ekoloogi algatas Dante. Ekolooge kirjutasid ka Petrarca ja Boccaccio. Eriti tugeva tõuke ekoloogi levikule andis Sannazaro (,,Arkaadia" pastoraalromaanis oli 12 ekoloogi). Inglismaal viljeles ekoloogi Spenser. Prantsusmaal kerkis esile rühmitus ,,Plejaad", kes kaitses prantsuse keelt ja ülistas seda. Plejaadi-rühmitus kutsus üles viljelema antiikseid ja Itaalia renessansi vorme ood, eleegia, ekoloog, sonett, eepos. Plejaad tegutses, täiustamaks prantsuse luulekeelt ja tõstmaks prantsuse luulet esteetiliselt kõrgemale senilevinud tahumatust rahva- ja linnaluulest. Plejaadi kuulusid Ronsand, Joachim, du Bellay. Ronsard lõi elegantse iroonia ja mänglevusega sonette, eelistas maist armastust jumalikule ning kujutas maise ilu kaduvust ja vaimu püsivust luules. Ka Shakespeare eemaldub petrarkistide platoonilisest õhkamisest. Ta hakkab kirjutama südamlikult, siiralt ja isiklikult.
annaabi.ee 
