Mongoolia Ksenia Bogdanova Anna Selivonets · Pealinn Ulaanbaatar · Pindala 1 565 000 km² · Riigikeel mongoli · Rahvaarv2 752 000 · Rahaühiktugrik (MNT) Kliima iseloomustus · Mongoolias valitseb teravalt mandriline kliima.Pikk talv on külm ja sademetevaene. · Mongoolia põhjapiirkonnad on õhukese lumikatte tõttu maailma lõunapoolseimad igikeltsaalad. Suvi on lühike ja soe, lõunaosas kuum. · Kevadtalvel on sageli lumetorme ja kiilasjääd ning suvel tolmutorme. · Umbes 73% territooriumist on põllumaad, 0,4% on haritavad maad, 72% rohumaad, 7% on metsad, 20% on muud maad ja 0,6% on siseveekogud. Metsatüübid · Männikud, tammikud · Kõige rohkem Mongooliasse importeeritakse jahu, suhkrut, odra õlut, sibulat. · Kõige rohkem Mongooliast eksporteeritakse liha ja hobust, sokolaadi. Huvitavad faktid · Mongoli keeles on hobuse nimetamiseks 54 erinevat sõna.
Parasvööde jaguneb neiks tinglikult, kuna nad vahelduvad küllaltki sujuvalt. Mereline kliima toob kaasa suvise jaheduse ning talvise pehmuse. See esineb sagedasti just Iirimaa rannikul, Suurbritannias, kas Eestis, Lätis, Leedus jm rannikumaades, kus on ptsene ühendus merega. Soojema kliima põhjustab ka Golfi hoovus, mis saabub Euroopasse Atlandi ookeanist, ulatudes kuni Skandinaavia maadeni välja. Mandriline kliima on omapärasem: talviti esineb võimsaid lumetorme ja põhjas ulatuvad miinuskraadid alla kolmekümne. Ka suvel esineb täielik kontrast päike kõrvetab ja põldudel võib tekkida sademete puudujäägist põud. Sellist loodse omapärast vahelduvust saab jälgida Venemaa sisealadel, enne Uuralite kõrgusvööndilisus piirkonda. Parasvööde on Eestile parim, sest siin on tõesti meie jaoks kõike parajalt! On hea elada ideaalses kliimas, kus talvel ei uputa lumi ja suvel ei kõrveta päike.
pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna. Olles munenud, sukeldub emane merre ja ujub minema. Isane sätib muna oma jalgadele ja katab selle erilise kotja nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Järgnevad 64 päeva seisab pingviin pilkases pimeduses keset lumetorme ja haub muna. Kogu selle aja pingviin ei söö ja kõhnub. Emane saabub tagasi kevadel, siis kui jää hakkab murduma, just poja koorumise ajal. Isane võib lõpuks minna ja endale toitu otsida. Vanemad tunnevad poja ära hääle järgi. Hiljem aga hakkavad mõlemad vanemad poja eest hoolitsema. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid (pildil). Nad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Nad elavad kõige lähemal lõunapoolusele.
miks eri rahvad on teda pidanud õnnelinnuks. Rännutee. Meie suitsupääsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rõngastatud lindude rändeleiud näitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rändeteed. Läbi Poola, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria kulgev rändetee jätkub seejärel ilmselt Vahemere idarannikul (leiud Liibanonist ja Iisraelist). Kaugränduri ohtlik elu. Pääsukese pikal rändeteel leiab väga erisuguse looduse, kliima ja inimasustusega paiku. Lind kogeb nii öökülmi ja lumetorme, kõrbe praepannikuumust ja liivatorme, troopilisi vihmavalinguid ja lopsakat küllust kui ka hävitavat põuakuivust. Niisama muutlik on pääsukese kuvand. Detsembrist veebruarini pääsukesed sulgivad: vahetavad välja kogu sulestiku, sealhulgas lennu- ja manööverdusvõime tagavad tiiva- ja sabasuled. Õhus saaki jahtiva ning palju rändava liigi elus on see suhteliselt lühike ajajärk erakordselt tähtis. Nii kasvav uus sulestik
Narva Vanalinna Riigikool Evelina Säkk 10. klass JAAPAN referaat geograafias Narva 2010 Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. . Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm. Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused ja lähedus Euraasia mandrile ( kuna Jaapan on
4 oli koduta veel 17 000 inimest. Kuritegelikud organisatsioonid jagasid elanikele toitu ja vett. Kobe maavärina õppetund oli kainestav iseteadvatele spetsialistidele, kes endast liiga palju arvasid. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Fuji mägi Jaapanlaste püha mägi Fuji on vulkaan, mille kõrgus merepinnast on 3776 meetrit. Mäekoonuse tipus avaneb vaatajale 600 meetrise läbimõõduga kraater
enamasti päikesepaistelisi päevi. Suvi, mis kestab Poolas juunist augustini, on üldiselt vähem niiske, kui talv. Sajud ja äikesetormid vahelduvad kuiva, päikesepaistelise ilmaga. Varakevad on tavaliselt samuti päikesepaisteline ja soe, oktoobri keskel hakkab ilm muutuma jahedamaks ja vihmasemaks. Sügis hakkab muutuma talveks novembris. Talv, mis võib kesta ühest kuust kolme kuuni, võib tuua endaga kaasa lumetorme, kuid üldiselt on talvine sademetehulk madal. Oswiecim on tagasihoidlik linnake lõuna Poolas. Seda tuntakse paremini tema saksakeelse nime "Auschwitz" all. See linnake oli tunnistajaks suurele inimeste poolt tekitatud kurjusele. Ligi poolteist miljonit inimest hävitati selles, suurimas II Maailmasõjaaegses natsi hävituslaagris. Tänapäeval on sellest tehtud muuseum, mis meelitab ligi miljoneid turiste igal aastal. Linnakese ajalugu ulatub 12. sajandisse
Loomad haigestusid ning pikemat aega püsimajäänud väävligaasid õhus takistasid rohu kasvmist kirjeldab Rast (1988) oma raamatus. Uusaja suurim vulkaanipurse toimus 1815. aastal Indoneesias, kus Tambora vulkaan paiskas õhku 400 000 miljonit tonni väävligaase ning sada kuupkilomeetrit kivimeid. Selline kogus gaasi ja tuhka sai mõjuteguriks kliima jahenemisele. 1816. aasta suvel esines USAs lumetorme ning suvele omased ilmad Euroopas puudusid täielikult (Anvelt, 2006). Eesti ilma mõjutab vulkaaniline saaste kuni kahe aasta jooksul peale purset. Kuna enamus vulkaane paikneb ekvaatori lähistel siis hajuvad gaasid pooluste suunas. Vulkaanilised gaasid jõuavad kõrgemale kui 10 kilomeetrit. See muudab õhu läbipaisvust kehvemaks ja vähendab päikesekiirguse intensiivsust (Ohvril, 2005) Vulkaanid eraldavad õhku 130-230 miljonit tonni CO2 aastas (Garlach, 1999, 1991),
Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. 5.2 Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. 5.3 Taimed ja loomad Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris
1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kōbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. 4. Jaapani kultuur, kunst ja usk Jaapani kalligraafia Kirjandus
Kong (1125 m). 3 Maavaradest leidub Jaapanis lubjakivi, väävlit ja kivisüsi. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm. Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused. ja lähedus Euraasia mandrile. Õhutemperatuur
Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks saarel on talved külmad ja sajab palju lund. ase Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Kolmas tase Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled Neljas tase toovad kaasa lumetorme. Suved on Viies tase Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos
Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on pikad külmad talved ja sajab palju lund ning suved on jahedad. Temperatuur võib langeda kuni −40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme, suvel on õhutemperatuur 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Umbes 73% Jaapanist on kaetud metsa ja mägedega ning on sobimatud põllumajandus-, tööstus või kodukasutuseks. Selle tulemusena asuvad elamiskõlblikud alad
Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Taimed ja loomad Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris
ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest .1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. KLIIMA Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. RAHVASTIK Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas.
KOKKUVÕTE USA on üks suurima territooriumiga riike maailmas, suuruselt umbes pool Venemaast ja peaaegu sama suur kui Hiina. Ameerika Ühendriigid (USA) asub Põhja-Ameerikas ning koosneb 50-st osariigist. Riigi põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ühendriikides esineb aastaringselt erinevaid erakorralisi ilmanähtusi nagu lumetorme, üleujutusi, orkaane, tornaadosid ning metsatulekahjusid. Läänerannikul võib esineda ka maavärinaid. Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Peamised maavarad süsi, nafta, maagaas, raua-, vase-, plii-, tina-, vanaadiumi- ja volframimaak, kuld, hõbe, uraanimaak. USA on paljude tehnoloogiliste uuenduste kavandaja ja juurutaja (eriti arvutitehnika, meditsiini, kosmoseuuringute ja sõjanduse vallas)
maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus. Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked. Hüdroloogilised loodusõnnetused on üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid. Meteoroloogilisteks loodusõnnetusteks nimetatakse lumetorme, tsükloneid, põuda, rahetorme, kuumalaineid ning tornaadosid. Omaette rühma moodustavad tulekahjud, mis on levinud eelkõige metsades ja põõsastikes, kuid ka turbarabades ning rohumaadel. Tervisega seotus loodusõnnetused on epideemiad ning näljahädad. Viimases kategoorias on maavälised ehk kosmilised loodusõnnetused: taevakehade (peamiselt meteoriitide) kokkupõrked maaga, päikesepursked ja röntgenikiirguse pursked.
6 ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. ( 1 ) 2.4 Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. ( 1 ) 2.5 Taimed ja loomad Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris
kui Rootsi. Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks
Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. 48% metsast on istutatud mets. Jaapani metsad paistavad silma suure. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Veevarud Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel
Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. 3.2. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. 3.4. Maavarad: lubjakivi, väävel, kivisüsi. Jaapanil on vähe tootmisväärseid varusid. Suured tootmiskulud teevad kivisöe
ookeanide veetase 55m. Arktika piirjoon ei ole jääga kaetud rannik ega lõunapolaarjoon vaid meres asuv nähtamatu piirjoone e. Antarktiline konvergents, kus Antarktikast põhja poole voolavad külmad veed kohtuvad lõunasse liikuvate palju soojemate vetega. Konvergents nihkub aastast aastasse ja märgib piiri , kus parasvöötme maailm lõpeb ja polaarmaailm algab . Madala temp. tõttu on aurumine väike ja sademeid vähe. Tuul põhjustab lumetorme. Antarktika loomad elavad meres või mere lähedal. Merelinnud : pääsutormilind, albatross, kajakad, tiirud; pingviinid; küürvaalad; delfiinid, pringlid hülged , vähid kalmaarid jt. Antarktikas puudub alaline elanikkond, vaid teadlased teevad atmosfääriga seotud katseid 70 uurimisjaamas. (Weber, 2005, 73) Antarktis on hiiglaslik jääga kaetud maismaa. Ümber pooluste päripäeva puhuvad tormituuled suunavad vee läänest itta. Hoovused tõstavad vett
Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Taimed ja loomad Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris
Keralas on mitmekesine loodus (väga palju kookospalme). Lääne Ghati mägedes (500 2700 m) on looduspargid, kus elavad tiigrid, metsikud elevandid, ahvid, antiloobid ja piisonid. Mäenõlvu katavad tee, kohvi ja kummipuuistandused ning vürtsifarmid. Jaapan : Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni 40° C ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Suvi on soe ja kuiv, talv võib olla külm. Põhiline vihmahooaeg on juunis ja juuli alguses. Taifuunid võivad
annaabi.ee 
