Versailles' loss VERSAILLES' 20km Pariisist edelasse Versailles' linn Versailles'i linn tekkis lossi ümber Lossi üldpind 51,200m² Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha) UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud 30a Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU
Alatskivi loss Alatskivi (Allatzkiwwi) loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas,Tartumaal. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal Lossipark Lossipark rajati 18.saj. Lõpus Selle suurus on 130 ha , mis koosnes parkmetsast, roosiaiast ja vabakujulisest Inglise pargist Lossi ümbritseb erinevate kõrgustega maakivist müür, mille lai läänevärav on kahjuks hävinud. Põhjapool sinetab orus Alatskivi järv. Lossi restaureerimine Loss on teinud läbi kümne aasta jooksul ulatusliku muutuse kus enamus osas on jääänud ehitis ja selle sisu endiseks . 1999.aasta detsembris toimus lossi äratuskontsert. Liivi
Kadrioru loss Anna Kissametova M-14 Kadrioru loss Kadriorg asub Pirita ja kesklinna vahel. Loss on ehitatud barokkstiilis. Seal asub Kadrioru kunstimuuseum. 1725. aastal valmis loss põhiosas. Lossi ajalugu Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (Catharinenthal ). Loss ja park on kavandatud Itaalia arhitekti Nicola Michetti poolt. Kadrioru park Alumine ja ülemine lossipark kujundati Prantsuse stiilis. Ülejäänud park on kujundatud Inglise stiilis. Algne lossi ja pargi suurus oli 100 hektarit. Kuni 18. sajandi lõpuni pügati puid, kuid enam seda ei tehta. Lossi kunstimuuseum Tutvustab, kogub ja säilitab vanemat väliskunsti. Muuseumist leidub maali-, graafika-, skulptuuri- ja tarbekunsti. Kadrioru muuseum on ainus muuseum Eestis, mis on pühendunud väliskunstile. TÄNAN KUULAMAST!
saj. ehitatud Whitehalli palee ja mitmesugused valitsusasutused Whitehall palace Suurbritannia valitsuse peakorter Buckinghami · Klassitsistlikku väljakukujundust palee esindab Londonis kolmnurkse kujuga väljak Trafalgar Square. · Ansambliline arhitektuur St. James Park · Üheks tähelepanuväärseimaks panuseks linnaehitusse on pargid · Lossipark, St. James Park, Green Park, Hyde Park, Green Park Regent's Park jm Hyde Park Trafalgar Square · Kujunesid nn. rahvuslinnaosad 1. Whitechape juudi kvartal. 2. Limehouse hiina linnaosa jne. ·. Linnaosadesse rajati enamik suuri spordiehitisi Epsome Wimbledoni Vana Wembley hipodroom staadion staadion
" Von Glehn ei nikerdanud ainuüksi eriskummalist mööblit. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. 1910. a alusatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida huvilised võisid tasu eest kasutada. Tornis asus Glehni "värkstuba", vahekorruseid kasutati õunahoidlana. Lossipark 19. sajandi lõpukümnenditel jättis Nicolai von Glehn Jälgimäe mõisa oma poja järelevalve alla, et ise Nõmmele asuda. Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlval sai Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast. Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe väikese basseiniga palmimaja. Lossi tänava äärse pargi rajas Nicolai von Glehn 1896.
Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused
Keila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist. Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud. 3 Sangaste mõisa ajaloost Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarh...
õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt vastavalt hoolduslepingutele. Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. See on ka maastikukaitseala, kus kasvab peamiselt tüüpiline salumets. Kõrvuti kasvavad siin lepp, jalakas, künnapuu, pärn, vaher jt, leida võib saart ja saarvahtrat. Alusmetsas on kõige rohkem toomingaid ja sarapuid. Maapinda katavad naat, metspipar, kopsurohi jt rohttaimed. Haljastuse rajamisega alustati 1901
ebasümmeetria. ·Voluudid- rulluvate otstega detail ·eripärased aknad ja raamid(ovaalsed jne) ·kasutati fantaasiat ·värvilised kivid ·sisearhitektuur veel ülepaisutatum nt. Rooma Peetri kiriku ja selle ees oleva väljaku ümberehitus (Lorenzo Bernini poolt). Prantsusmaal 17.saj Versailles' loss. ·suur park ja hulk kõrvalhooneid ·üldpikkus 580m ·lihtne välisarhitektuur, luksuslik sisekujundus ·Peegligalerii- 73meetrit(ühel pool peeglid, teisel pool aknad) ·lossipark- prantsuse aiastiili musternäide-range kord, sümmeetria, geom. kujundid, pügatud puud ja põõsad. Inglismaal levis inglise pargi stiil- kõik võimalikult looduspärane, ebasümmeetriline, juhuslik ja pügamata. Täis üllatusmomente(paviljonid jms), eeskujuks oli hiina park. VenemaalBartolomeo Rastrelli(1700-1771) Talvepalee, Peterhofi lossi ja Tsarskoje Selos asuva Katariina lossi projekteerija värvikad, rohkete skulptuuridega, sisekujunduses
See on hilisklassitsismile iseloomulik piltmaastik: pitoreskne peisaa on aiakunsti võte, kus maastikku vaadeldakse kui raamitud pilti. Raam tekib lossi peaukse kohal asuvat rõdu toetavast neljast sambast ja rõdu enda põrandakonstruktsioonist. Peahoonest põhja poole jääv pargiosa selsamal jõe ja paisjärve vahelisel poolsaarel vaheldub märksa väiksemate pargiaasade ja tihedamalt istutatud aladega metsapark, kus harilik pärn, vaher, saar ja tamm annavad ohtralt järelkasvu. Sillapää lossipark on üle 600 puu- ja põõsaliigiga üks liigirikkamaid Eestis. Mainitud kodumaiste liikide kõrval kasvab siin veel harilikku hobukastanit, manduuria, aprikoosipuu, alpi kuldvihm, amuuri korgipuu ja palju teisi haruldasi ning ka külmaõrnu liike, kui arvestada Räpina asukohta. Kõigele lisaks pesitseb pargis üle 60 erineva linnuliigi ja ka erinevaid loomaliike, nagu näiteks oravad, siilid, tuhkrud, nirgid, nahkhiiri, kopraid ja saarmaid. Joonis
· Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. · Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. · Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid,purskkaevud, labürindid. · Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. · Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas. Lossipark · Versailles' aiad olidki algselt mõeldud puhkamiseks, enne kui õukond 1674. aastal sinna kolis ja enne kui 1682. aastast sai Versailles'st ametlik residents. · Aedades toimusid pidevad ehitustööd. · Kolmkümmend viis aastat tegid kuningas ja ta ülemaednik Le Notre plaane ning leppisid kokku nii suuremates kui ka igapäevastes väiksemates muudatutes. · 1664. aastal rajatud labürint kõrvaldati
madalamad on keskm kõrgema osaga ühendatud spiraalsete kaunistuste- voluutidega, tornikiivrid nt Raekoja hoone- ümarad paisutatud vormid 2. Prm- kuningas ning kunstiteosed telliti õukonnalt, kun tahtis näidata oma võimu, ei sobinud It pärane ülepaisutatus, antiigist eeskuju- nim. barokilik klassitsism- ühtlane valgus, ideaalmaastik. Arhitektuur- lossid olid olulised, millede juurde kuulus lossipark mis mood terviku. Arhitektuuri iseloomustab sümmeetriline, range, antiikeeskuju( kolmnurgad, sambad), ei olnud usuteemalisi pilte. Park oli sümmeetriline ja värviline, geomeetrilisteks vormideks lõigatud puud ja põõsad. N 2 olulisemat baroki aegset lossi: Versaille loss koos pargiga, Louvre loss 3. Hollandi mõju all olevad maad: kun oli kukutatud ning võim oli rahval( vabariik),
parkide lõi ta ka Vaux’ lossi ja Tuileires’ pargi. Oma suundumuse päris oma isalt, kes samuti töötas Tuileries’s kuninga aednikuna. André le Nôtre’i loomingus on esikohal kesktelg. Paljud motiivid on laenatud teistelt kultuuridelt, ka Itaalia maastikuarhitektuuri elemente esineb tema loomingus kuigi Roomat ja Vatikani külastades pidi arhitekt pettuma Itaalias kui kõrgkunsti esindajas. Kuulsaks sai Le Nôtre Voux-le-Vicomte lossi pargiga. Nimetatud loss ja lossipark loodi rahandusminister Nicolas Fouquet jaoks, kuid sellest tekkinud skandaali pärast heideti ta vangi ning uueks majandusministriks sai Jean Baptiste Colbert, kes soovitas kuningal enda võimu näidata läbi arhitektuurilise saavututse: Versailles’ loss. Versailles’ loss esindas monarhiat ning inimese valitsemist looduse üle. Sellele tihtipeale vastandatakse inglise parki, mis on maastikupark. Inglise pargi „leiutajateks“
toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks Teine park- metsapark- on avar looduslik ilupuistu tiikide taga kõrguval ligi 2 km. pikkusel ja 0,5 km. laiusel põhja- lõunasuunalisel vallseljakul. Metsapargi kujundamist alustati 1880.a , täiendati hiljem pidevalt, kusjuures jälgiti vabakujunduslikku stiili. Metsapark ei ole ilupuistu ainult kitsamas mõttes, vaid omapärane ja suur rakendusliku
Viljandi lossipark. · Park on oma nime saanud ordulossi varemete järgi .(is named after the ruins of the order castle) · Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada.(When the town started to grow in the second half of the 19th century the need for a recreational zone arose. In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.)
Borromeo poegade tellimusel Isola Bella kaljusaarele. 2. Saksamaa: Hortus Palatinus Kuningalossi aed Heidelbergis. Tellija kuurvürst Friedrich V. Ehitusaeg 1613-1638. Arc. Salomon de Caus ja õukonnaaednik Leonhard. Sanssouci Potsdamis lossi ja aiansambel Frederick II aed endisel Preisimaal. 3. Austria: Hellbrunni lossiaed Salzburgis Tellija peapiiskop M.S. von Hohenems. Ehitusaeg 1613-1618. Arc. Santiano Solari. Schönbrunni lossipark Viinis , kui hilisbaroki näide Habsburgide dünastia kuningaloss koos aedadega. Ehitusaeg 1696-1788. Parter, jahialad, kammeralad, bosketid, puiesteed. 4. Holland: Het Loo Tellija Madalmaade asevalitseja Oranje prints Willem III. 5. Inglismaa: Tudori-aegne aiaplaan Hampton Court kuninglikud aiad Theimsi ääres, prantsuse stiilis alleed, hollandi stiilis partnerid. 6.Venemaa Kuningliku perekonna
1999. aastal alustati lossi renoveerimisega. Sama aasta suveks renoveeriti pubi ning söögisaal. 2000 avati sisehoovis asuv koloniaalkauplus, 2003 valmis salong ning paigaldati keskküttesüsteem. 2004 avati saunakompleks. Samal aastal renoveeriti fassaad, samuti valmisid kivikattega parklad maja ette. 2005 valmis pargi servas asuv vanast moonakatemajast renoveeritud külalistemaja. Laitse Lossis on külastajatele avatud 1. korruse ruumid. Lossipark on alati avatud. Lisaks pubile on suveperioodil avatud päikesepoolne rõdu, mis mõneti kopeerib Veneetsia Doodzide palee rõdu. Juugend Tunnusjooned Vahendite hulk, mille abil juugend end avaldas, oli sama mitmekesine kui sellesse haaratud isiksuste arv. On raske, kui mitte võimatu, anda lihtsat juugendstiili definitsiooni. Siiski on võimalik välja tuua mõned põhjapanevad iseloomujooned, kui arvestada probleeme, millega
Louis XIV poolt, kelle senine residents Louvre'is ei olnud niivõrd uhke ega omanud kaugeltki taolist suurejoonelist aeda. Aga lossi ja aia rajajad said korrapealt kuulsaks. Prantsuse revolutsiooni ajal sai Vaux-le-Vicomte kõvasti kannatada, aed hävitati 1789. a. Selle restaureerimine algas 1875. a ning seda täiendati aja jooksul veelgi. Praegu on Vaux-le-Vicomte üks Prantsusmaa paremini säilinud barokkparke. Versailles loss ja lossipark paikneb Pariisi külje all, hõlmates ca 12 km² suuruse maaala. Versailles' pargi kohta on öeldud, et peale pargi oli see ka suur allegooria: Päikesekuninga ja tema ajastu sümboolne ülistus. Päikesekuningas Louis XIV otsustas näidata, et riik oli tõepoolest tema ise - kui mitte tema üksi, siis koos õukonnaga. Nõnda algaski ajakohase residentsi, Versailles' lossi, parkide, kasarmute, paraadväljaku ja teenistujate linnaku rajamine. See oli
annaabi.ee 
