vasakult paremale nõrgenevad 7) Mitu rühma ja perioodi on tabelis ? 7 perioodi, 18 rühma 9) Elektroniskeemi koostamine aatomi kohta ? 10) Mis on isotoobid ? Isotoob on ühe ja sama keemlise elemendi aatomeid, mis erinevad neutronite arvu poolet tuumas. 11) Mis on elektronoktett ? 8 elektroniga väliskiht, mis esineb väärisgaasides 12) Mis on väärisgaasid, metallid ja mittemetallid ja kus kohas tabelis asuvad ? Väärisgaasid on elemendid mille aatoimid ei liida ega loovuta elektrone, sest neil on püsiv väline elektronkiht, asuvad 8 A rühmas, Metallid on elemendid, mille aatomid loovutavad elektrone Mittemetallid on elemendid mille aatomid liidavad ja loovutavad elektrone, asukoht paremal üleval nurgas. 13) Metalliaatomid loovutavad elektrone. 14) Mis on keemiline element ? Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 15) Miks VIII A rühma väärisgaasid ei liida ega loovuta elektrone ? Sest neil on püsiv väline elektronikiht
energia muutus reaktsioonides. 1. vrisgaasid ei seo ega loovuta elektrone,nad on psivas olekus. viskiht 8e- |heelium| kik aatomid pavad saavutada tidetud vliskihti. a- elektronideloovutamine-positiivne katioon b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ
Keemia Väärisgaasid 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sellepärast, et väärisgaasid on haruldased ja neid on vähe. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? Väärisgaaside väliskihil on 8 elektroni, va. Heelium. 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Neil on juba oktett, mis tähendab, et nad ei loovuta ega ei võta juurde elektrone. 4. Kuidas avastati argoon? Rayleigh juhtis mitme tunni vältel õhus olevast lämmastikust ja hapnikust läbi elektrisädemeid, mis sidusid nad kokku NOks, alles jäi aga tundmatu aine mida oli 1/120 õhu massist  seda tundmatut gaasi hakati alates 1894a. nimetama argooniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? Flooriide, oksiide ja ka floriidioksiide ( nt. XeF6, XeO3 ja XeF4O) 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks
Edu kolm tugisammast Edu saavutamiseks on väga palju erinevaid võimalusi, kuid neid on kõigil on ühtsed tugisambad. Need tugisambad on enesekindlus, kindel siht ja võim ohverdama asju, mis meile meeldivad. Enesekindlus on üks tugisammastest, et olla edukas. Näiteks kui minul puuduks enesekindlus ei oleks ma saanud Viimsi Keskkooli. Julguseta ei suudaks me langetada tähtsaid otsuseid, mis võivad muuta meie elusid. Näiteks minu isa langetas otsuse minna Saksamaale õppima ja tänu sellele sai ta edasi õppida, Tartu Ülikooli,et hiljem saada hea töökoht Enesekindlus on kindlasti üks omadustest, mis tagab inimestele edukuse. Kui me ei ole nõus ohverdama asju, mis meile meeldivad, siis ei saa me olla edukad. Näiteks ki mu vend ei oleks olnud nõus ohverdama enda vaba aega, et saada koolis häid hindeid ei oleks pääsenud vanalinna Hariduskollegiumisse . Ohverdusi ei või teha liiga palju, kuna kui me ei tee mida...
Süsinik ( C ) kuulub IVA rühma ja asub 2. perioodis. Ta on suhteliselt väheaktiivne mittemetall. Süsiniku aatomid keemilistes reaktsioonides ei liida ega loovuta elektrone vaid annavad põhiliselt vähepolaarse kovalentse sidemega ühendeid. Süsiniku oksüdatsiooni aste võib olla -IV kuni IV. Süsiniku aatomid annavad omavahel suhteliselt püsivaid kovalentseid sidemeid. Kuna erinevate kombinatsioonide arv on tohutu, on süsinikuühendeid oluliselt rohkem kui kõiki teisi ühendeid kokku. Süsinikuühendid on eluslooduse aluseks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Kuigi süsinik ei
vältida, kuid tulemuseta. NSV Liit ja Saksamaa salajased läbirääkimised mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08.1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSV Liidu mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid olnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti selle peale, et mõjusfäärid ei tähenda Eesti okupeerumist ja siin elavate sakslaste tõttu ei loovuta Saksamaa Eestit täielikult NSV Liidule. Eesti kuulutas end neutraalseks ehk erapooletuks. 1939.a. 01.09 algas sõda Saksamaa ja Poola vahel. Eesti hakkas toetust otsima Saksamaalt, Soomelt ja lätilt, kuid meile vastati eitavalt. Niisiis oli Eestil valik, kas alustada Venemaaga sõda või sõlmida leping. 1941. Aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väed Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti
oksüdatsiooniaste -II 2C + O2 2CIV O Vesinikuga reageermine- süsinik on oksüdeerija C + 2H2 C H4 II -II - IV I 2 Reageerimine Süsinik reageerib metallioksiididega, mille tulemusena tekib metall. C + CuO = Cu + CO2 Süsinik reageerib vesinikuga, tekib kõige lihtsam orgaaniline ühend metaan. CH4C + H2 = CH4 Süsinik tavaliselt elektrone ei loovuta ega liida, vaid moodustab teiste aatomitega ühiseid elektronpaare. See tähendab moodustab kovalentseid sidemeid. Süsinikul on 4 paardumata (üksikut) elektroni väliselektronkihis. C + 6| 2) 4) Süsinik võib olla reaktsioonides nii redutseerija (elektronide loovutaja) kui ka oksüdeerija (elektronide liitja) Omapära Süsiniku aatomite omapäraks on võime moodustada pikki, püsivaid, erineva kujuga süsiniku aatomite ahelaid .
asjadest midagi leidnud. Iga väiksemgi heategu on alati teretulnud. Minu ema osaleb verekeskuse üritustel, kus loositakse vereandjate vahel välja Avoni kosmeetika tooteid. Varem käis ta ise ka verd andmas, aga enam ei tohi. Tervis ei luba. Nii siis ema leidis võimaluse teisiti teha head. Omalgi on plaanis kui saan kaheksateist ja kaal võimaldab hakata doonoriks. Kunagi ju ei tea kui omal abi vaja. Siis ehk on lootust, et ka mind aidatakse. Öeldakse ju loovuta verd ja päästad elu. Usun, et nii ka on. Meil ju palju inimesi kellele vaja vereülekannet teha. Siin kohal tahaksingi lõpetada sõnadega ,,Ükski heategu ei jää märkamata. Keegi ikka märkab!
· Keemilised omadused  reag. Metallidega, vesinikuga, aktiivsem tõrjub vähemaktiivsema ühendist välja. · Tähtsamad ühendid + kasutamine i. HF  vesinikfluoriid ii. NaCl  keedusool iii. KCl - kivisool 10. Väärisgaasid : · Aatomi ehitus  välisel elektronkihil on 8 elekroni. · Füüsikalised omadused Âväga püsivad. · Keemiliste omaduste puudumine ja põhjendus  kuna ei loovuta ega liida elektrone. · Kasutamine  11. Võrdle fluori, kloori, broomi, joodi · Olekut i. Vedel  Br2 ii. Tahke  I2 iii. Gaas  Cl2, F2 · Värvust i. Kollane  F2 ii. Rohekaskollane  Cl2 iii. Must  I2 iv. Punakas  Br2 · Mürgisust  kõik on mürgised 12
NSVL ja Saksamaa salajased läbirääkimised, mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08. 1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSVL-i mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti et mõjusfäärid ei tähenda Eesti okupeerumist. Loodeti, et siin elavate sakslaste tõttu ei loovuta Saksamaa eestit täielikult NSVL-le. Eesti kuulutas end neutraalseks ehk erapooletuks. 1939.a. 01.09  algas sõda saksamaa ja Poola vahel. 24. September 1939.a. esitati Moskvas Eesti välisminister Selterile nõue- lubada Nõukogude Liidu mere- ja õhujõud vabariigi territooriumile piiride kaitseks. Eesti hakkas toetust otsima. Saksamaa vastas eitavalt, Soome ja Läti ka. Eestil oli valik: kas alustada Venemaaga sõda või sõlmida leping. 23. august 1939.a
· kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsuperoksiid Peroksiide kasutatakse nt õhu tasakaalu parandamiseks (kosmoselaevades jne) Li · LiOH laguneb kuumutamisel · Li + O2 tekib ainsana leelismetallidest tavaline oksiid Ca (Mg) · mõnevõrra kõrgem sulamistemperatuur võrreldes leelismetallidega · ei loovuta nii kergesti elektrone kui leelismetallid · leidub looduses aint ühenditena · toodetakse · CaO ehk kustutamata lubi, seob õhust CO2 (tekib CaCO3), kasutatakse järvede happelisuse vähendamiseks · Ca(OH)2 ehk kustutatud lupja kasutatakse põllumajanduses (happeliste muldade lupjamisel, viljapuutüvede valgendamisel kaitseks kahjurite ja külmalõhede eest) · Kustutamata lubja segu liiva ja veega - lubimört · CaSO4 x 2H2O ehk kips ehituses · CaSO4 x 0
Neile meeldib kohtuda uute inimestega ja suhelda vanade tuttavatega. Hispaanlased on väga egoistlikud, kuid seejuures äärmiselt sõbralikud ning seltsivad. Nad on täielikud vastandid eesti külmadele inimestele. Nendest pulbitseb välja energiat ja elurõõmu. Kuid ärge laske end petta, hoolimatta sellest, et nad on väga sõbralikud, ei tasuks neilt paluda teenet või asja ilma ise midagi vastu andmata, kuna nad ei loovuta midagi oma isiklikust heaolust teiste heaolu tarbeks. Samuti tuleks ette vaadata nende kõnetamisel ja kritiseerimisel. Nad ei salli silma otsasgi kui neid arvustatakse. Leian, et hispaanlased on rahvus kellelt eestalstel oleks palju õppida ja eeskuju võtta.
*Mõnevõrra kõrgema sulamistemperatuuriga *CaCO3-lubjakivi e. paekivi on ka kriit ja ka marmor *Kõvemad kui leelismetallid *CaSO4-kips(CaSO4*2H2O) *Ca3(PO)4- fosforiit ehk apatiit *Tuumalaeng on suurem *CaCO3 · MgCO3- dolomiit *Ei loovuta nii kergesti elektrone. **Asbest- kasut. Eterniidi valmistamisel. (Mg) *Rohelistes taime osades, klorofülli koostises. (Mg) *On tähtis ka elusorganimidele. (Mg) 4. Tähtsamad Ca ja Mg ühendid ning nende kasutamine.
- on esimene element. Paikneb I perioodis IA - kaheksas element. Paikneb II perioodis VIA rühmas. rühmas. H +1| 1) O +8| 2)6) aatom p= 8 p= 1 é= 8 é= 1 n=8 n= 0 m= 2 Reaktsioonides enamasti ei loovuta elektrone. Liidab 2 é, seega miinimum o.a. Reaktsioonides loovutab oma ainsa é, seega on ÂII. vesiniku ioon H +on tegelikult prooton. II Looduses II Looduses a) lihtainena on väga levinud, moodustades a) lihtainena Maal ei esine. H 2 on palju ~20% õhu koostisest. kosmoses. Ta esineb tähtedes, tähtede b) Ãœhenditena on Hapnik Maakoores kõige
Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, millest saame vaid ise loobuda või seda loovutada. Aga me ei loobu ega loovuta. Meie koosolemise tahet tõestab kogukondlik ja vabatahtlik tegevus, millest on saanud meie elu kindel pärisosa. Me tähistasime koos oma riigi 90. sünnipäeva ja tänasime nii meie riigi rajajaid ja hoidjaid. Nii nagu nemad ei kõhelnud 90 aastat tagasi, ei kõhkle ka meie, et Eestil jagub jõudu ja tarkust hakkama saada oma igapäevaste, aga ka kõigi homsete probleemidega. Sest tunnistame endale, et seekord astume uude aastasse pigem kõhklemisi kui uljalt
heinamaa kuusk, kaseosi, nurmekuusk Aasosi kasvab enamasti niiskematel ja varjukamatel kasvukohtadel, harvem päris valges. Nii võib aasosja kohata nii heinamaadel kui metsaservades ja isegi võsastikes. Kui aasosja eosed kuskil juba idanenud on, siis ta nii kergesti oma kasvukohta ei loovuta. Pigem laiendab ta enda alla jäävat ala teiste taimede arvelt. Selleks ei ole tal enam eoseid vaja. Nagu kõikidele osjadele omane, on ka tal maa all roomav pikk risoom, mis pidevalt otsib vallutamiseks uusi alasid. Aasosja ei ulatu aga kuigi sügavale, sest aasal ja metsas kasvamiseks sellest sügavusest piisab. Nii ei kuluta aasosi rohkem energiat, kui ainult emataimest veidi kaugemale levimiseks. Lisaks risoomi abil levimisele saab aasosi, nagu teisedki eostaimed, paljuneda eostega. Eosed
neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Reaktsiooni käigus süsinik ei loovuta elektrone ja moodustab neli kovalentset keemilist sidet. Süsiniku eripära võrreldes teiste keemiliste elementidega on moodustada arvukalt erinevaid ühendeid. Seda võimaldavad järgmised omadused. 1. Süsinik moodustab keemilisi sidemeid teiste süsiniku aatomitega. 2. Süsiniku 4 keemilist sidet võivad kombineeruda tabelis esitatud viisil: Tabelis on erinevate variantide näited esindatud orgaaniliste ühendite struktuurivalemitega,
oma tahtega, kui kõik võimalused tahte realiseerimiseks puudusid. Peale kohtumist Metsavennaga sai Peetrile selgeks, et valik tuleb teha, et edasi liikuda. Sõduri tee on põhimõtete valik, tahte kogumine, millest oli alati rääkinud Kapten. ,,Kui hing on tugev, on ka teod õiged ."(lk 230). Ei ole olemas teist teed sisemise vabaduseni kui sõduri tee. Tahte murdumise hetkel leidis endale Sõdurjumala. ,,Sõdurjumala teener ei karda surma, ei aja taga kasu, ei loovuta oma tahet ja elab sisetunde järgi."(lk"279). Sõdurjumala peremeheks oli tol ajal unistustes iseseisev Eesti.Ta oli valmis minema võitlusse Eesti riigi eest allmaaliidrite abiga hangitud relvadega ja piiritu kaitsetahtega. 5. a) Inimene ei ole vaba ühiskonnas, kus on nii palju valet. Üsna kiiresti taipas noormees, et kõik see, mis ühiskonnas toimus, oli totaalne vale. Elu kulges loosungite tähe all. Tekkis küsimus, et ,, kuidas saab
hoiavad metalli kristallvõre koos. Redokreaktsioonid - reaktsioonid, millega kaasneb elektronide üleminek ja elemendi O.a muutus. Metall + hapnik = oksiid ! metallid on redoksreaktsioonides redutseerijad ! Metall + hape = sool + vesinik Metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Metall + soolalahus = uussool + uusmetall SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+62)4) # ei liida ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi...) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33). Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina.
hoiavad metalli kristallvõre koos. Redokreaktsioonid - reaktsioonid, millega kaasneb elektronide üleminek ja elemendi O.a muutus. Metall + hapnik = oksiid ! metallid on redoksreaktsioonides redutseerijad ! Metall + hape = sool + vesinik Metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Metall + soolalahus = uussool + uusmetall SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+6│2)4) # ei liida ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi…) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33). Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina.
Tekib oksiidi reageerimisel veega. Fosforhape lahustub hästi vees. Keskmise tugevusega hape. Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) 2H3PO4 + 3CaSO4 Divesiniksulfaadid lahustavad vees hästi, vesinikfosfaadid ja fosfaadid mitte. Tavaliselt kasutatakse fosforit väetisena. Süsinik ja räni IVA rühm, o.-a. vahemikus ÂIV kuni IV. Süsinik on vähemaktiivne, aatomitel neli vähepolaarset kovalentset sidet. Väliskihi orbitaalide ja elektronide arvud võrdsed, ei liida ega loovuta seetõttu elektrone. Ränikristallil on metalne läige, võib olla pooljuht, kovalentsed sidemed ei ole püsivad. Süsinik on looduses vähelevinud. Süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. Teemantis on süsiniku aatom seotud kovalentse sideme abil nelja naaberaatomiga, korrapärane ja ühtlane ehitus. See muudab ta kõrge sulamistemp. Ja kõva. Grafiit on tumehall, kerge läikega, koosneb nõrgalt seotud süsiniku aatomite kihtidest, üsna pehme, juhib elektrit.
5) AgCl  hõbekloriid  valgustundlikkuse tõttu kasutatakse seda fotopaberite valmistamisel 17 Cl 7 35,453 8 Kloor 2 Süsinik Süsinik asub keemiliste elementide perioodilisustabelis teises perioodis ning IVA rühmas. Süsiniku aatomnumber on 6 ning aatommass on 12,01115. Süsiniku aatomi elektronskeem on C: +6|2)4). Reaktsiooni käigus süsinik ei loovuta elemente ning moodustab neli kovalentset sidet. Süsiniku eripära võrreldes teiste keemiliste elementidega on moodustada arvukalt erinevaid ühendeid. Süsinik on mittemetall. Süsiniku sulamistemperatuur on 3800 kraadi ning keemistemperatuur on 4830 kraadi. Värvitu ning õhust raskem. Süsinik esineb looduses kahel erineva lihtainena: teemandi(värvusetu) ja grafiidina(must). Oma levikult maakoores on
ette vajadust asendada see, keda seni oli peetud keele valdajaks, keele enesega; tema nagu ka meie arvates on kõnelejaks keel, mitte autor; kirjutada tähendab saa vutada eeldatava ebaisikulisuse kaudu -- mida ei tohi mingil juhul segamini ajada realistliku kirjaniku kastreeriva objektiivsusega -- olukord, kus tegutseb, ,,toi mib" ainult keel, mitte ,,mina": kogu Mallarmé poeetika seisnebki autori taandamises kirjutuse kasuks (mis tähendab, nagu hiljem näeme, tema koha loovuta mist lugejale). Valéry, kes oli takerdunud ,,mina"psühholoogiasse, küll mahendas Mallarmé seisukohti märgatavalt, ent tuginedes oma klassitsismihuvi ajel retoorikaõpetusele, õõnestas ja naeruvääristas pide valt Autori tähtsust, rõhutades tema tegevuse keelelist ja justkui ,,etteaimamatut" iseloomu; kõigis oma proosateostes astus Valery välja kirjanduse sõnalise põhiolemuse eest, mille kõrval igasugune apelleerimine kirjaniku siseelule näis talle puhta ebausuna. Isegi Proust,
Kuna sidumise sõltuvus O2 partsiaalrõhust on hüperboolne, suudab Mb intensiivselt töötavas lihases madala osarõhu juures (5 mmHg) vabastada O2, et lihasrakkude mitokondrite tsütokroomid toodaks ATP. Mb küllastub hapnikuga madala partsiaalrõhu juures. Mb on ehituse tõttu O2 spetsiaalsalvestaja ja ajutine depoo lihaskoe suure hapnikutarbe jaoks koomavate pingutuste korral. Mb ei saa töttada O2 transpordijana kopsudest kudedesse, sest 2+ mmHg tasemel ta hapniku ei loovuta. 3.2 Hemoglobiin Sisaldub veres. Erütrotsüütides. Kvaternaarne struktuur  2 alfa ja 2 beeta polüpeptiidi. Koosneb globiinist ja 4 heemist. Funktsioon  O2 sidumine kopsukapillaarides ja transport kudedesse. O2 sidumisel toimub SU kooperatiivsus, see tagab selle, et kopsukapillaaris O2 partsiaalrõhu üsna kitsas vahemikus toimuvast muutusest piisab, et tagada Hb O2-ga küllastamine efektiivsus ja kiirus. Tänu kooperatiivsusele tagab vaid
kordumine. * Tänu perioodilisele korduvusele saab sarnaste omadustega elemendid paigtada perioodilisustabelis üksteise alla ühte rühma, alustades nii aeg-ajalt uut perioodi. * Lihtsaineid jagatakse metallideks ja mittemetallideks  lihtaineid on ~400 (elemente millest moodustuvad 90) ja liitaineid ~1010. -) Lihtained liigitatakse metallideks (loovutavad elektrone, redutseerijad); mittemetallid (liidavad/loovutavad elektrone, oksüdeerijad/redutseerijad); väärisgaasid (ei liida/loovuta elektrone). * Mida kergemini element loovutab elektrone, seda metallisemad omadused, mida kergemini seob, seda mittemetallilisemad omadused. Väärisgaasidel puuduvad need omadused. * Määratud tuumalaengu ja aaromiraadiusega  metallilised ja mittemetallilised omadused. * Elemendi mittemetallilisust iseloomustab elektronnegatiivsus ehk aaomi võime siduda endaga elektrone. Need kasvavad alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest sellistes
Vesiniku saamine. 1.) laboratoorselt: Zn+2HCl=ZnCl2+H2 2.) tööstuses:a)veeauru juhtimisel üle hõõguvate süte: C+H2O = CO+ H2(H2 eraldatakse sügavjahutamisel) b) maagaasist: CH4+H2O=CO+3H2 3.) väga puhast H2 saadakse vee elektrolüüsil: 2H2O2H2 +O2 Katoodil eraldub vesinik ja anoodil eraldub hapnik. Halogeenid. VII A rühm: F2 ,Cl2 ,Br2 ,I2 . Aatomi ehitus. 7e- välisel kihil: ns2 np5 , 1 paardumata e- (1 side) Min. o.-a. ÂI, maksimaalne o.-a +VII (va.F, mis kunagi ei loovuta ühtki elektroni). Aatomiraadius kasvab rühmas ülalt alla, seega väheneb e- sidumise võime (elektronegatiivsus) ja väheneb mittemetallilisus. Kõik halogeenide molekulid on kahe aatomilised: F2 ,Cl2 ,Br2 ,I2 . Füüsikalised omadused: Kõik mürgised.Rühmas ülalt all kasvab tihedus, st0,kt0 tõuseb, värvus tumeneb. F2 helekollane mürgine gaas Cl2 rohekaskollane mürgine gaas Br2 punakaspruun mürgine vedelik I2 mustjas metalse läikega mürgine tahke aine.
väärtuse taha, aatomi "laengu" märk tema väärtuse ette. H2O Al3+ SO 2- 4 Ca3(PO4)2 2(+1) -2 3(+2) 2(3-) Oksüdatsiooniastme leidmisel tuleb silmas pidada järgmist. 1. Ühe ja sama keemilise elemendi aatomite vahel moodustunud kovalentne side on mittepolaarne, sest ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. Kumbki aatomitest ei loovuta elektrone ega võta neid juurde - moodustunud side ei anna aatomile oksüdatsiooniastet. Seega võrdub kõikide lihtainete oksüdatsiooniaste nulliga. 2. Side samade aatomite vahel (O-O, CC ja S-S) on kovalentne ja mittepolaarne ega muuda nende elementide oksüdatsiooniastet, seetõttu on vesinikperoksiidis (H-O-O-H), etüünis (H-CC-H) ja divesiniksulfiidis (H-S-S-H) on hapniku, süsiniku ja väävli oksüdatsiooniaste -1. 2 3
Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti järsult. Sellepärast Apollon meid nuhtlebki." Nende sõnade peale tõuseb sumin ning kõik pilgud pöörduvad kreeklaste juhile Agamemnolile. Tema käes ongi Chryseis orjatariks, ja seega on tema võimuses tüdruk isale tagasi anda ning seeläbi Apolloni raevu vaigistada. Keegi aga ei söenda seda talle öelda. Mitte keegi peale Achilleuse, kes lausub:" Valdjas, tee, mis on sinu kohus. Loovuta tüdruk." ,,Mina loovutagu tüdruk?" vastab Agamemnon solvunult. ,,Mina - teie juht? Kui ma seda teen, siis ainult ühel tingimusel: et Chryseise vastu antaks mulle teine niisama noor ja ilus orjatar. Ja ma tean, kust niisugust võtta!" ,,Sa mõtled ehk minu orjatari Briseist?" küsib Achilleus süngelt. ,,Jah!" kõlab karm vastus. ,,Ja kui sina teda mulle ei anna, tulen ma ja võtan ta sinu käest ise." Achilleus tunneb, kuidas raev paisutab ta rinda; vaevalt suudab ta seda vaos hoida,
Peab endale rahulikult ja külmavereliselt ütlema, et jumalatel taevas ei olnud kavatsusi iga hinna eest tagada ühele rahvale 50 korda rohkem maad, kui omab teine rahvas. Ei tohi lubada seda, et kaasaegsed poliitilised piirid varjaks meie eest igavese õiguse ja õigluse piirid. Kui on tõsi, et meie planeet omab piisaval hulgal maad kõikide jaoks, las siis antakse meile ka selline hulk maad, mis on meile vajalik elu jätkamiseks. Muidugi ei loovuta keegi meile maad vabatahtlikult. Siis astub jõusse meie rahvuse enesesäilitamisõigus ühes kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Mida pole võimalik saada heaga, seda tuleb võtta rusika jõul. Kui meie eelkäijad poleks minevikus eraldanud oma otsustused neist 70 patsifistlikest lollustest, millest me juhindume praegu, oleks meie rahvas vaevalt küll omanud praegu isegi vaid kolmandikku sellest territooriumist, mida me omame
annaabi.ee 
