(süsihappegaas, kusiaine) Platsenta on omalaadne kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. Platsenta eritab naise organismi erinevaid hormoone, mis reguleerivad emakalihaste kokkutõmbumist, st sünnitegevuse algust. Emalt lootele: · Hapnik · Toitained, sh vesi · Antikehad · Hormoonid · Ravimid · Osa mürke · Haigusttekitajaid Lootelt emale: · Süsihappegaas · Kusiaine · Jääkained · Vesi · Hormoonid Lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse (looterakud on väga veerikkad) ja temperatuurimuudatuste eest. Idulane- Varaseimas arengujärgus olev inimorganism, kellel pole inimesega välist sarnasust. Loode- Inimorganism alates kolmandast arengukuust, tal on teatud väline sarnasus inimesega.
Munandite verevarustushäired Mis võib kahjustada loodet tema arengu käigus? Füüsikalised mõjutajad (nt rappumine, põrutused, kitsad riided, löögid, kiirgused) Ema haigused (nt süüfilise bakterid, toksoplasma, punetised) Keemilised ühendid (nt lahustid, nikotiin, alkohol, ravimid Platsenta roll emalt lootele ja vastupidi Platsenta kaudu toimub loote ja ema vahel ainete vahetus. Ema annab lootele vajalikke aineid ja võtab lootelt vastu jääkaineid Ema annab lootele hapniku, toitained, antikehad, hormoonid, ravimid, osa mürke ja haigusetekitajaid. Loode annab emale süsihappegaasi, kusiaine ja teised jääkained, vee, hormoonid. Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab jääkaineid. Terminid Imik- kuni üheaastane inimlaps Loode- alates kolmandast arengukuust emakas arenev inimorganism. Vastsündinu- sünnile järgnev elujärk (esimesed 10 päeva) Nooruk- inimene kes areneb täiskasvanuks (u.21-22.a)
Tagab stabiilse siekeskkonna 5. On loote joogi- ja uriinikeskonnaks Koorioni iseloomustavad hatud, mis osalsevad lootepoolse platsenta kujunemises. Kui koorin ja emaka limaskest kokku kasvavad, tekibki platsenta. Koorionihatud rebenevad sünnitusel = oeri. Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval, toimima aga 2. Arengukuu keskel, see kaalub u pool kilo, pindala võib olla u 15 ruutmeetrit, see moodustab sagarikke. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3. Toodab hormoone (progesteroon kontrollib sünnituse aegust) Lk 122 tabel pähe Lootejärgsed arengustaadiumid: 1. Noorjärgne ehk juvehiilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium (enamik ei jõua siit kaugemale) 3
rakud moodustama organeid. Nt. peaaju ja süda. 9. Nädalal on olemas kõik kehaosad, organid ja enamus organitest toimivad. 5. Mis on platsenta? Selgita selle osa ainevahetuses ema ja loote vahel! Platsenta on ema ja loote ühine organ. Sisaldab ema ja lootevere kapillaare. Platsenta kaudu toimub ainevahetus ema ja lootevere vahel. 1. Loote verre lähevad hapnik ja toiteained. 2. Süsihappegaas ja jääkained lähevad lootelt emaverre. 3. Platsenta kaitseb haiguste eest. 6. Arengut kahjustavad tegurid! 1. Emahaigused punetised, hiv (ema peab sööma igast ravimeid, et loode et saaks seda hiv'i) 2. Keemilised ühendid alkohol, tubakas, heitegaasid, juukselakid, küünelakid jnejne .. Kõik mis haiseb ka (remondi töövahendid ja vedelikud) 3. Füüsilised tegurid põrutused, kiiritus jnejne. Kõige kahjulikumad on need kõik siis, kui laps on idulase arengus. 7
10. Millise aja jooksul pesastub rakukobar emaka seinale? 6.-8. päeval 11. Nimeta vähemalt 2 viisi vältimaks suguhaigustesse nakatumist! Kondoom, vältida juhusuhteid 12. Lootele mõjuvad/kahjustavad tegurid Bioloogilised – haigustekitajad (viirused, bakterid) Füüsikalised – kiirgused, löögid, põrutused Keemilised – ravimid, nikotiin, tubakas, narkootikumid 13. Ema ja loote vaheline ainevahetus Emalt → lootele Lootelt → emale Hapnik Süsihappegaas Toitained sh vesi Kusiaine jt jääkained Antikehad vesi Hormoonid Hormoonid 14. Suguhaigused Viiruslikud: Genitaalherpes, kondüloomid, AIDS (tekitab HI-viirus) Algloomade põhjustatud: Trihhomonoos Bakteriaalsed: Klamüdioos, gonorröa, seenkolpiit, süüfilis 15
Moraalselt valeks saab abordi lugeda ka radikaalsemal juhul, võrdsustades selle mõrvaga. Aktsepteerides aborti, muudetaks vastuvõetavaks ka tapmine. Seeläbi väheneks inimeste austus elu vastu. Abordi mõrvaga võrdsustamiseks on peamine meetod situatsiooni inimsuse mõiste rakendamine. Oma põhiolemuselt on loode nagu laps või täiskasvanu. Inimestena on kõigil kolmel võrdne moraalne väärtus. Ja kuna lapse või täiskasvanu elu lõpetamist peetakse valeks, muutub vääraks ka lootelt elu võtmine. Kuigi seletusi ja põhjendusi, miks aborti valeks ning amoraalseks võib pidada, leidub omajagu, on neile vastukaaluks hulgaliselt mõjusaid argumente, mis aborti õigustavad ning selle seadusega keelustamist taunivad. Naist tuleb käsitleda inimese, mitte loodet kandva anumana. Tema moraalseid õigusi ja vajadusi ei saa eirata ning neile tuleb tähelepanu pöörata. Üheks olulisimaks moraalseks õiguseks peetakse õigust oma keha üle ise otsustada
Allantois ehk kusekott. Tekib kesksoole jätkest, sisaldab veresooni ja annab aluse nabaväädi (40-50cm) kujunemisele. Kõikidel pärisimetajatel on naba. Teistel ei saa naba olla. 3. Koorion ehk irdkest (kõldkest). Kõige välimisem, hatulise ehitusega kest, annab lootepoolse osa platsentast. 4. Rebukott. Inimesel tühise osakaaluga, rebu pole vaja, sest ta saab emalt vajaliku. 5. Platsenta ehk emakook - koosneb ema- ja lootepoolsest osast. Ülesanded: a) gaasivahetus - lootelt süsihappegaas, emalt hapnik b) ainevahetus - lootelt kusiaine, emalt näiteks glükoos, aminohapped c) kaitsefunktsioon - see on biobarjäär, mis peab kinni paljusid haigustekitajaid ja kahjulikke molekule d) toodab hormoone, vt hormoonide osa Postembrüogenees Kasv See on organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu pöördumatu suurenemine ajas. Kasvutüübid 1
Kusekott e. Allatois sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat o Vahendab ema ja loote vahel toitaineid Kõldkest e. Koorion kujundab loote poolse osa platsentast 7. Platsenta ehk emakoogi tekkimine Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Kujuneb välja ~ kuu vanusel embrüol. Emalt lootele Lootelt emale · Mürkained hormoonid · Antikehad ainevahetus jääkproduktid · Hapnik · Toitained · hormoonid 8. Kuna loode on ühendatud ema vereringega ei tohi rasedad juua alkoholi. Läbi platsenta jõuavad mürkained looteni ja tarbides alkoholi jääb loode purju. Kuna loode on väiksem ja nõrgem võib tema olla juba purjus enne kui ema tunneb alkoholi mõju oma organismis. Isegi
Hulkraksus võimaldab rakkude eristumist ja seega kudede teket). Lõigustumine (järg): blastula/blastotsüst ehk põisloode • Kobarloote rakud paigutuvad ümber -> areneb blastotsüst. • 6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub loode (blastotsüst) emaka seinale. • Koorion ehk kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku => platsenta • Platsenta: hapnik, toitained, hormoonid emalt lootele ainevahetuse jääkprodukid lootelt emale. * Emal ja lootel pole ühine vereringe, ained peavad läbima vastavate veresoonte seinu. Kahjuks pääsevad sealt läbi ka mõned haigustekitajad (viirused, aga ka mõned bakterid). Blastotsüst (imetajatel, sh inimesel) Alamatel loomadel nim. blastula Embrüoblast - sisemine rakkude mass, millest areneb organism/ nt inimene. Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad lootekestad (abiorganid) loote arengus. Blastotsööl ehk õõs –
(sõnajalad, kollad, osjad) 3) sügootne meioos - N: lihtsamatel hallitusseentel kasvavad keharakud kokku. NB! lihtsatel hallitusseentel ei saa sugu määrata( + ja - tüvi). Platsenta e. emakook : * hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg. * platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit. Platsenta ülesanded : 1) ainevahetus - emalt lootele läheb hapnik ja toitained. Lootelt emale läheb süsihappegaas ja jääkained. 2) kaitse kindlustamine - platsenta ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad antikehad(tekib kaasasündinud immuunsus, kuid loob eelduse vererühmade konfliktiks. 3) toodab hormoone - progesteroon kontrollib sünnituse algust. relaksiin suurendab liigeste liikuvust. mittesug. palj. eelis: lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond puudus: järglased on geneetilselt ühesugused taimed, alamad loomad
Platsenta tekib koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvu tulemusena. Koorioni hakud sündimise käigus rebenevad ja see veri mis tuleb see tulenebki hatude rebenemisest) Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval. Hakkab toimima teise arengukuu keskel. Platsenta võib kaaluda pärast umbes pool kilogrammi. Platsenta moodustab sagarik ja selle pindala on 15 ruutmeetrit. Platsenta Ülesanne: 1) ainevahetus emalt lootele lähevad hapnik ja toitained, lootelt emale jääkained ja süsihappegaas 2)kaitsekindlustamine ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad ka antikehad ja tekitavad kaasasündinud immuunsuse. Toob eelduse vererühmade arenemisele. 3) toodab hormoone progestoroone (sünnituse algust reguleerib) ja mingi veel mis mingi liigestele jamab Biogeneetiline reegel inimene lootena kas kala või linnu moodi. Lootelise arengu käigus läbib organism eelajaloolisi etappe.
nimetatakse viburi olemasolu); Loote alge (sügoot, moorula algstaadium) areneb varajases staadiumis munaraku tsütoplasmas olevate toitainete baasil (kui iseärasusena nimetatakse munaraku suurt tsütoplasma hulka); Sugurakkude vahel puudub koostöö (lähtuvalt faktist, et sugurakud ei moodusta kude). Normaalse organismi arenguks on tarvis sugurakkude liitumist ehk viljastumist (tulenevalt nende haploidsusest). KÜSIMUS Paljunemine 4. On tehtud katse, kus gastrulastaadiumis lootelt eraldatud teatud piirkonna rakukogumik siirdati teise samas arengustaadiumis lootesse. Retsipiendist (nn vastuvõtjaorganism) arenes mõningate topeltorganitega isend (süstikkalal kaks selgroogu, kaks närvitoru jms). Mida selle katsega taheti tõestada? Kuidas on antud nähtuse nimetus? Kommentaar Paljunemine 4. Nähtus, kus rakkude eristumine ehk diferentseerumine kutsub esile naaberrakkude eristumist, kannab nimetust embrüonaalne induktsioon. Keemilisi aineid, mille kaudu
tombu. Tuleb veel natuke pressida. Vajadusel tehakse süst (oksütotsiin), mille tulemusena tõmbub emakas rutem kokku ja väheneb ka veritsus. Kui platsenta on väljutatud, kontrollib ämmaemand, kas osa sellest pole emakasse jäänud. Nabaväät on platsentaga ühenduses ja umbes 50-80 sentimeetrit pikk. Ta koosneb kolmest veresoonest, mille ümber on tugev tarretiselaadne kude. Üks veresoontesttranspordib lootele hapnikurikast verd. Teised kaks transpordivad vere lootelt tagasi platsentasse, kus jääkained imbuvad edasi ema verre.Kui emakakaelas, tupes või lahklihal esineb rebendeid, õmbleb ämmaemand need kokku. Seda tehakse tavaliselt kohaliku tuimestusega või ka naerugaasiga nii, et nõelapisteid ei ole eriti tunda. Niit lahustub tavaliselt ise, kuigi võib minna paar nädalat enne, kui see on täiesti kadunud ja ei sega sind enam (vaataka lk 81 ja lk 97). Vahel, näiteks siis, kui sul on palju sügavaid rebendeid, õmbleb sind arst
ainevahetus. Loodet ühendab platsentaga nabaväät, milles on suured veresooned ja mida mööda liiguvad vajalikud ained lootesse ja lootest platsentasse jääkained. Ka ema veresooned on platsentaga ühendatud. Ema ja loote vered aga ei segune. Ema peab õigesti toituma, et loode saaks kõik vajalikud ained. Peab sööma toite, mis saldavad kõiki põhi-ja mikroaineid. Emalt lootele: hapnik, toitained sh vesi, antikehad, hormoonid, ravimid, osa mürke ja haigustekitajaid Lootelt emale: süsihappegaas, kusiaine jt jääkained, vesi, hormoonid. Plantsenta on kaitseorgan, mis ei lase kõik aineid looteni. Loote normaalne areng kestab ~280 päeva (40 nädalat). Sünnitegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14h, järgmistel kordadel on see aga juba lühem. Tavaliselt sünnib laps pea ees. Nabanöör lõigatakse lahti ja seotakse kinni. Vastsündinu hakkab iseseisvalt hingama.
Kui Dolly puhul kasutati kloonimiseks taiskasvanud looma rakku, siis vasika kloonimiseks kasutati looterakku. Loote teatud rakkudele on iseloomulik vaga kiire paljunemine ja voime areneda koigi kudede rakkudeks. Seetottu on loote rakutuumast jarglase loomine suhteliselt lihtsam. Kui Dolly saadi 277. katsel, siis 1999.a jaanuaris sundinud kolmikvasikate loomine onnestus umbes 50. katsel. Koige uldisemalt toimub looterakkude abil kloonimine jargmiselt: 1) Lootelt parit rakke kasvatatakse algul katseklaasis, lisades neile kasvu ja arengut stimuleerivaid aineid 2) Valitakse valja sobivate pusivate omadustega rakuliin (rakukloon) 3) Viljastatud munarakust eemaldatakse tuum 4) Kloonitud looterakk uhendatakse elektriimpulsi abil munarakuga 5) Munarakk hakkab jagunema, arenedes mitmekumnest rakust koosnevaks embruoks 6) Embruo siiratakse lehma emakasse, kus ta areneb vasikaks. Sarnaselt toimides on voimalik uhe rakuklooni rakkudest saada piiramatul hulgal
kasvavad kokku) 4) Paralleelsusnähe e. parallellism- saab mõttelise joone läbi tõmmata, kaks laiali laba 5) Totaalne moondumine- nt linnujala moodi, loidjad moodustised jne. 6) Ämbliksõrmsus- sõrmeliigesed on erakordselt liikuvad REK: Histo- ja organogeneesi ning rakkude eristumise kohta REK küsimusi pole LOOTEKESTAD Inimese näitel Ajutised organid, mis soodustavad lootelise arengu toimumist. 1) Amnion e. vesikest- vt vee funktsioonide alt. Amnioni vedelikku koos lootelt eraldunud rakkudega kasutatakse sünnieelses diagnostikas (vaja kasvatada, et uurida) 2) Allantois e. kusekott- kujuneb soole keskpiirkonna jätkest, annab aluse nabanöörile (- väädile), milles on veresooned. Allantoisi olemasolu tõestab naba 3) Koorion e. irdkest (kõldkest)- kõige välimise hatulise ehitusega lootekest, mis annab lootepoolse osa platsentast. Koorioni hatud on moodstunud loote rakkudest. Koorioni hatte
3.2.3. Platsenta väljutamine Emakas tõmbub uuesti kokku ja väljutab platsenta. Selle jaoks tuleb veel natukene pressida. Et emakas kiiresti kokku tõmbuks ja veritseks vähem, tehakse vajadusel süst. Ämmaemand peab kontrollima, kas kogu platsenta on väljutatud. Platsentaga ühenduses on nabaväät ja see on kusagil 50-80 sentimeetrit pikk. See koosneb kolmest veresoonest , mille ümber on kude. Üks veresoon transpordib hapnikurikast verd, teised kaks transpordivad vere lootelt platsentasse tagasi. Juhul, kui emal tekkisid rebendid, õmbleb ämmaemand need kinni, kasutades kohalikku tuimestust. Kui lapse ja emaga on kõik hästi, saab koju minna juba 6 tundi peale sünnitust (AS, Kliinik Elite). 3.3. Enneaegus Laps on õigeaegne, kui ta on sündinud aja jooksul, mil ema on teda kandnud 38-42 nädalat pärast viljastumist. Lapsed, kes on sündinud enne 38. Nädalat, nimetatakse enneaegseteks.
verega täidetud õõnsused on teine ruum. Ema ja loote vered ei segune. Kogu ainevahetus käib läbi membraanstruktuuride. Ema ja loote veri segunevad loomulikul sünnitusel. See paneb aluse hilisematele vererühmade konfliktidele. Ülesanded: a. Gaasivahetus loode saab hapniku ja annab CO2. Loote hemoglobiin on paremini hapnikku siduv. b. Kindlustab ainevahetuse emalt lootele: glükoos. Lootelt emale: kusiaine. c. Kaitse: 1) takistab kahjulike ühendite minekut lootesse, nt. paljud ravimid, toksiinid, haigustekitajad. 2) läbi platsenta jõuavad looteni ema antikehad, tekib omandatud immuunsus, mis kestab mõned kuud. d. Toodab hormoone, mis reguleerivad sünnitustegevuse algust. Probleem on enneaegne sündimine. Samuti ka üleaegne sündimine. Postembrüonaalne areng
Nabaväät ühendab platsentat ja loodet. Pärast sünnitust nabaväät katkestatakse ja selle jäljeks on naba. Iseloomulik vaid pärisimetajatele. 3. koorion ehk ird(kõld)kest, loote kõige välisem kest ja annab loote poole osa platsenta. 4. platsenta e. emakook kombineeritud lootekest, mis koosneb loote poolsest osast ja ema poolsest osast. Emaka limaskesta tekkinud lakuunid, millesse suubuvad ja väljuvad veresooned. Platsenta ülesanded: a) gaasivahetus, lootelt CO2 ja lootele O2. loode peab hapniku omastama ema hemoglobiinilt. Loote hemoglobiin seob hapniku palju tugevamini. Kui vastsündinul läheb üle kopsuhingamisele siis nii efektiivset hemoglobiini pole vaja, tekib sündinutel ka füsioloogiline kollasus(bilirubiin). b) Ainevahetus, lootelt kusiaine, lootele aminohapped c) Kaitseline: 1) barjääri tasand, platsentast tekib biobarjäär, mis peab kinni
Ta sees on veresooned. Koorion e. kõld või irdkest : - kõige välimine lootekest. koorioni iseloomustavad hatud. Hatud osalevad lootepoolse platsenta kujunemises. - sündimise käigus koorioni hatud rebenevad, ja tekib veritsus. Platsenta e. emakook : * hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg. * platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit. Platsenta ülesanded : 1) ainevahetus - emalt lootele läheb hapnik ja toitained. Lootelt emale läheb süsihappegaas ja jääkained. 2) kaitse kindlustamine - platsenta ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad antikehad(tekib kaasasündinud immuunsus, kuid loob eelduse vererühmade konfliktiks. 3) toodab hormoone - progesteroon kontrollib sünnituse algust. relaksiin suurendab liigeste liikuvust. Sünnitus : - protsess, millega looteline areng(Toimub emakas!) lõpeb. - algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega.
miseks kasutati looterakku. Loote teatud rakkudele on iseloomulik väga kiire paljunemine ja võime areneda kõigi kudede rakkudeks. Seetõttu on loote rakutuumast järglase loomine suhteliselt lihtsam. Kui Dolly saadi 277. katsel, siis 1999.a. jaanuaris sündinud kolmik- vasikate loomine õnnestus umbes 50. katsel. 55 Kõige üldisemalt toimub looterakkude abil kloonimine järgmiselt: 1) Lootelt pärinevaid rakke kasvatatakse algul katseklaasis, lisades neile kasvu ja arengut stimuleerivaid aineid 2) Valitakse välja sobivate püsivate omadustega rakuliin (rakukloon) 3) Viljastatud munarakult eemaldatakse tuum 4) Kloonitud looterakk ühendatakse elektriimpulsi abil munarakuga 5) Munarakk hakkab jagunema, arenedes mitmekümnest rakust koosnevaks embrüoks 6) Embrüo siiratakse lehma emakasse, kus ta areneb vasikaks.
sisse viidud rakkudest surnud. Samuti tihti ei hakka tüvirakud täitma rolli, mida me soovime, et nad täidaks, näiteks ei taasta funktsioneerivat närvkudet. Lisaks suremusele kipuvad sisse toodud tüvirakud ka rändama minema, võib tekkida vähk. 44. Missugused on inimteraapias kasutatavad potentsiaalsed tüvirakkude allikad? 1) võtta inimeselt endalt tüvirakke, näiteks luuüdist, ning anda neid talle mujale tagasi. 2) Võtta lootelt. 3) võtta viljastatud munaraku blastotsüstist. 4) Võtta kloneeritud munaraku blastotsüstist 5) võtta lähedaselt sugulaselt? * loomadelt, hiired, sead aga see pole siis tüviraku tasemel, see on see, et võtad hiirelt tüviraku (või võtad hoopis koe), kasvatad neeru ning siis siirdad inimesele tegelikult siiski teed temast veidi GMO, lased tal enda sees kasvatada organi, opereerid välja ja siirdad inimesele (loom võib surra!) 45
Nabaväät Nabaväät ühendab loodet ja platsentat, seega ühendab loote emaga. Nabaväädi pikkus on umbes 50cm, tema läbimõõt on 1,5-2cm ning ta on spiraalselt keerdunud. Väljast katab nabavääti amnion, sees on aga nn. Whartoni sült, milles kulgevad veresooned. Veresooni on 3: 2 arterit ja üks veen. Eripärane on see, et lootel kulgeb nabaväädi arterites vensoosne s.t hapnikuvaene-, jääkainetega veri, mis suundub lootelt platsentasse ning veenis kulgeb hapniku- ja toitaineterikas veri, mis suundub emalt lootele. Veeni valendik on laiem ja sein õhem, arterid on kitsa valendikuga ning tugeva lihaselise seinaga. Loode Loote arengus eristatakse järgmisi arengustaadiume: 1. blastogenees: need on esimesed 15 eostumisjärgset päeva. Viljastatud munarakk rändab munajuha kaudu emakasse, perioodi lõpuks pesastub emaka limaskestas.
Lootel on eriline ülihästi hapnikku siduv hemoglobiin- kui minnakse üle kopsuhingamisele siis osa hemoglobiini laguneb, millega kaasneb füsioloogiline kollasus paar päeva pärast sündi. Kollaseks läheb ka siis kui on vererühmade konflikt siis on bilirubiin see, mis värvib kollaseks, bilirubiini kõrge tase on neurotoksiline. Pannakse sinise valguse kätte klaaskirstu:D. 2.) Ainevahetus- emalt lootele glükoos, lootelt emale kusiaine. 3.) Platsenta täidab kaitse rolli 45 läbi platsenta ei lähe valdav osa baktereid, peab kinni ka suure molekulmassiga kehavõõraid ühendeid- platsenta kaitsetoime ei ole täielik (laseb läbi alkot, nikotiini ja ravimid ehk siis mürgid). Loode ei suuda alkot lagundada ja alko toime on mitmekordne. 4. Platsenta toodab ka hormoone progesteroon, platsenta poolt sünteesitud hormoonid kontrollivad sünnituse algust
Aglutinatsioonil põhinevad meetodid: Hemaglutinatsioonitestid: antigeen-antikeha kompleksi teke toimub erütrotsüüdi pinnal, mistõttu tekib erütrotsüütide sadestumine- hemaglutinatsioon. Selle visualiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Hemaglutinatsioonteste kasutatakse veregruppide määramisel. Coombs`i testid: Otsene Coombs`i test määrab immuunkompleksidega kaetud erütrotsüütide olemasolu. (Nt reesuskonflikti korral võetakse lootelt verd, kus eraldatakse erütrotsüüdid, mis on kaetud ema antikehadega. Neile lisatakse katselooma anti-antikeha. Tekib aglutinatsioon.) Kaudne aga määrab erütrotsüütide membraani antigeeni vastase antikeha olemasolu uuritavas seerumis. (Nt reesuskonflikti korral võetakse ema seerum, kuhu lisatakse Rh+ erütrotsüüte. Pestakse ära seondumata antikehad. Segule lisatakse katselooma anti-inimese antikehi. Toimub aglutinatsioon.) Lateksaglutinatsioon: pole kõige usaldusväärsem
annaabi.ee 
