Loomariik Kadi Bruus Loomariik jaotatakse järgnevalt: Selgrootud (nt. ussid, teod) Selgroogsed Jaotatakse tinglikult veel 5 rühmaks: 1. Kalad 2. Imetajad 3. Roomajad 4. Kahepaiksed 5. Linnud Kalad Linnud Roomajad Kahepaiksed Imetajad
1 ) Pane sündmused õigesse järjekorda, alustan esimesest. 1. Tekkis planeet Maa 2.Maal tekkis elu 3.Esimesed tuumaga organismid 4.Tekkisid esimesed hulkraksed organismid 5.Esimesed hulkraksed loomad 6. Esimesed maismaataimed 7.Esimesed maismaaselgroogsed 8.Maal kasvasid suured sõnajalgtaimed 9.Sauruste jt roomajate valitsemisaeg 10.Imetajate ja õistaimede valitsemisaeg 2) Kirjutan nii nagu õige on. Elu tekkis ürgookeanis. Esimesed organismid olid üherakulised ja tuumata algloomad. Aguaegkonnas arenesid hulkraksed taimed ja seejärel hulkraksed loomad. Esimesed selgroogsed olid kalad. Kui ookeanis kasvasid juba taimed, arenesid seal esimesed loomad. Need olid kalad, kes hingasid veehapnikku. Keskaegkonnas , mil kliima oli niiske ja soe valitsesid maal roomajad. Kui kliima muutus, said valitsejateks imetajad, kes on kuivuse jakülma eest paremini kaitstud. 3) Millised kolm taimerühma kasvasid kivisöeajastul kõrgeks metsaks ? Kollad, O...
ELU TEKKIMINE JA TAIME- NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON ÜRGOOKEAN JA ELU TEKE · Maa tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi · Esimesed organismid tekkisid 3,5 miljardit aastat tagasi · Maailma meri · Üherakulised ja tuumata · Fotosünteesivad bakterid BAKTERID -------=> TAIMED MAISMAAL · Esimesed hulkraksed organismid võisid olla vetikad Maakera ajalugu alates tekkimisest kuni tänapäevani jaotatakse viieks aegkonnaks. 1) Ürgaegkond 2) Aguaegkond 3) Vanaaegkond 4) Keskaegkond 5) Uusaegkond LOOMADE ARENG · VANAAEGKOND · Käsn · Kala · Maismaataimed · Ämblikud, putukad (selgrootud) · KESKAEGKOND · Selgroogsed kalad (said hingata õhku) · Roomajad, sisalikud · Saurused · UUSAEGKOND · eellased ja neist inimene ELUSORGANISMIDE ARENG AGUAEGKOND----- =>TÄNAPÄEV Aitäh kuulamast!
maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnanibu meestel rudimendid- taandarenenud loomariigi tunnused kõikidel inimestel nt: ussijätke, pimesool jne. - DNA-sarnasus - Enbrüonaalsed tõendid ehk loodete sarnasus - sordi- ja tõuaretus, mis näitab seda, et suhteliselt lühikese ajaga saab kujundada / esile kutsuda. Nt: valge klaar. 2. Taimeriigi areng Maal Vanimad hulkraksed organismid on käsnad (pärinevad Hiinast 570 aastat tagasi) Hulkraksetele järgnes taimeriigi evolutsioon:
Bioloogia küsimused ja vastused Lehekülg 60 ja 63. 1. Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. 2. Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Pereelu- nii inimesed kui ka inimahvid hoolitsevad oma laste eest, aga kui nad juba piisavalt suured, peavad lapsed ise hakkama saama. * Üksteisega suhtlemine- sarnasus on see, et nii inimene kui ka inimahv kasutavad suhtlemiseks miimikat.
aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanaevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Loomariigi evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine
2007 Evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid vees, samuti ka taimed. Esimesed hulkraksed loomad tekkisid vees, kuid palju hiljem kui hulkraksed taimed. Need olid erinevad käsnad ja ainuõõssed. Seejärel kujunesid teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vanaaegkonna alguseks meres olid kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Nendel kujunesid välja erinevad kaitsekohastumused (nt. kaitsev rüü, mürginäärmed, kiired liigutused/liikumine jne.)
Inimese ja inimahvi võrdlus 12.klass · Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. · Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (98%). · Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis.
Sotsiaalne evolutsioon on inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajalooline areng ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikkuse kuhjumine järlaspõlvkondades. Inimene on ammu muutunud paljude teiste liikide evolutsiooni oluliseks mõjutajaks ja võimalik, et ohuks ka iseendalegi. Elu areng Maal Elu vees Eluvormid eelised Elu veest maismaale Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal Elu areng Maal Elu vees Eluvormid Prokarüoodid (3 miljardit aastat tagasi) Eukarüoodid (2 miljardit aastat tagasi) Fotosünteesivad proküraoodid Hulkraksus (1 mijardit aastat tagasi) Elu areng Maal Taimeriigi evolutsion maismaal Ürgraikad (sõnajalgtaime) 410 440 miljonit aastat tagasi Paljasseemnetaimed 300-350 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud sõnajalgtaimed 280-360 miljonit aastat tagasi
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks. Tänapäevaste loomade ja taimede liigid arenesid palju varasematest liikidest, mis nüüdseks on välja surnud. 4
Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed) Erituselundkond: selgrootud- neerutorud, selgroogsed- neerud Närvisüsteem: keskns ajud(pea+ selja), piirdens- närvid(somaatiline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju Sisenõrenäärmed: sisenõrenäärmed, hormoonid Sigimiselundkond: munasarjad- munarakud, seemnesarjad- seemnerakud 6) Loomariigi süsteem Riik.- LOOMARIIK (hmk selgrootud(käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, rõngussid, lülijalgsed, limused, okasnahksed)+ hmk keelikloomad(süstikkalad+ selgroogsed)) Klass: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad 7) Selgrootute paigutamine hõimkonda+ klassi ( OMA AJUDEGA!!) 8) Selgrootute hõimkondade, klasside isel+ näited (5) Käsnad *elavad merede ja ookeanide põhjas kinnitunult *pole loomadega väliselt sarnased *keha läbivad kanalid *veeringe
(kromosoomides). · Kõik elusorganismid on arenemisvõimelised. Arenguvõime eluslooduses on kahel tasandil: 1. isendi tasand ehk individuaalne areng ehk ontogenees algab viljastumisel ja lõpeb surmaga. 2. organismirühmade tasand- evolutsioon toimub tuhandete ja miljonite aastate jooksul lihtsamast keerulise suunas. · Reageerimine väliskeskkonna muutustele ja ärritustele: 1. Närvisüsteemi abil- suurem osa loomariigi esindajaid 2. Taksise abil- valgumolekulide tundlikkuse abil tunnetatakse keskkonna muutusi. Reageeritakse valguse ja keemilise koostise muutustele.
TALU JA TALURAHVAS Talupoeg ja loodus. Muistsel ajal oli inimese side loodusliku keskkonnaga eriti tihe. Inimese sõltuvus loodusest oli nii tugev, et inimene ei teinud vahet enda ja ümbritseva looduse vahel. Inimene, kollektiiv (perekond, sugukond, kogukond) ja maa, mida inimene valdas olid üksteisega tihedas seoses. Maa omamine tähendas vabadust - olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Ka eesti talupoeg oli tihedalt seotud loodusega. Suur austus oli nii taime- kui loomariigi vastu. Loodus ja inimene elasid ühes rütmis. Talupoja jõuetus looduse ees kajastub kujukalt eesti rahvaluules. Lauludes palutakse loodusjõude ja püütakse nendega hästi läbi saada. Loodus võis anda haigusi ja neid ka ära võtta. Eriline koht talupoja mõttemaailmas oli hobusel, kellest olenes talutöödega toimetulek. Va...
-Selline stabiilsus püütakse tagada sõltumata väliskeskkonnas asetavaist muutusest HOMÖOSTAAS sisekeskkond Kõikidele irganismidele on omane paljunemisvõime -Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel -Ainuraksed organismid paljunevad pooldumise teel -Hulkraksetel organismidel valmivad isas-ja emasrakud , nende ühtimisel viljastumise käigus saab uus organism . suguline paljunemine on iseloomulik taime kui ka loomariigi esindajatel. Mittesuguline paljunemine on aga enam levinud taimede hulgas. -Loomariigis paljunevad mittesugulisel teel alamarengutasemel liigid Järglased meenutavad väliselt vanemaid Sellise otsese arengu puhul organismid küll kasvavad , kuid sise- ja välisehituse põhiüübid jäävad endiseks -Samas aga munast väljunud teeb läbi moondelise arengu Areng on iseloomulik organismidele -See algab sugulise paljunemise korral viljastumise hetkest surmaga
Onychophora Küüsikloomad ehk onühhofoorid Euperipatoides rowelli Taksonid Onychophora Fossiilid Küüsikloomad Segmenteerunud ussid, kes elavad ainult maismaal Iseseisev loomariigi haru (kuuluvad esmassuusete hulka) Elavad troopikas, subtroopikas Vajavad eluks kõrget õhuniiskust 186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga Jalgade otsas küünised Tundlad Keha eesotsas eendid tundlad eendid lõuad
Eesti mardikad Peetereeter siia käib nimi lolol Mardikalised Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts Eestis on mardikaid enam vähem 3400 liiki Mardikalised elavad põhiliselt maismaal Mardikalised jagunevad enamasti röövmadikalisteks ja segatoidumardikalisteks Mardikaliste tunnuseks on tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad Harilik käätsusikk Harilik käätsusikk on eestis üks tavalisemaid mardikaid. Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad
EVOLUTSIOON 1. Süsteemiühikud, inimese asukoht loomariigi süsteemis. Taksonid - 1)Riik 2)Hõimkond 3)Klass 4)Selts 5)Sugukond) 6)Perekond 7)Liik Inimese asukoht - Riik: loomad, Hõimkond: keelikloomad, Klass: imetajad, Selts: primaadid ehk esikloomalised, Sugukond: inimlased, Perekond: inimesed, Liik: tänapäeva inimene 2. Mõisted Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest
primitiivsemad mehhanismid kui binokulaarne nägemine ja stereopsis. Kõige sarnasem moment stereopsisele on hetk, enne saagi ründamist, mil kameeleon fokusseerib mõlemad silmad ühele punktile. Kameeleonid suudavad näha nii meie jaoks nähtavat kui ka UV-valgust. See on tõetatud sellega, et UV-valguse käes nende sotsiaalne käitumine elavneb ja paljunemine on rohkem tõenäoline. (Ott 1998) KASUTATUD KIRJANDUS Lenz.N. (2002). 1000 loomariigi palet. Ersen. Le Berre.F. (2000). The chameleon handbook. Ott, M.(1998). "Binocular vision and accommodation in prey-catching chamaeleons". Comparative Physiology A 182: 319-330. (2013). Map of life: Telephoto eyes in animals. http://www.mapoflife.org/topics/topic_280_Telephoto-eyes-in-animals/ http://en.wikipedia.org/wiki/Chameleon_vision http://www.asknature.org/images/uploads/strategy/f6b73865a35b39d2974e29905e8b1a8c/ chameleoneyesmorpho_vue.jpg http://instruction.cvhs.okstate
Arvestustöö: Elu teke 1. Kas toodud väide on õige või vale? Vale lause kirjuta õigesti. 6 p. a) Õige,orgaanilised ühendid võis ja võib tekkida Maale saabunud meteoriitidega b) Vale, keemiline evolutsioon toimus Maal A. Oparini teooria järgi osoonkihita ja hapnikuta. c) Õige, Vestiigiumide olemasolu viitab põlvnemisseostele ja võimalikele eellastele. d) Vale, katteseemne-taimed arenesid paljasseemnetaimedest. e) Vale, esmased maismaaloomad olid selgrootud putukataolised loomad. f) Õige, Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. 2. Paigutage järgnevad protsessid/nähtused loogilisse järjekorda. 3 p. b) keemiline evolutsioon f) Prokarüootsuse teke c)selgroogsuse teke d) püsisoojuse kujunemine a) hulkraksuse kujunemine e) e...
Lülijalgsed Carol Tamm Lülijalgsed Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest. Nad kuuluvad alamriiki pärishulkraksed. Tunnused Kitiinist välisskelett Lüliline kehaehitus Lülilised kehajätked (jalad, tundlad jms) • Alamhõimkond&Klass on Trilobita ehk trilobiidid. • Väljasurnud liik Trilobita ehk trilobiidid Trilobita – trilobiidid (väljasurnud)
Elusorganismi arenemine. d. Sotsiaalne evolutsioon – Inimühiskonna areng. Kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. 2. Mis võimaldab, kirjelda elu arengut Maal? Selgitage. a. Paleontoloogia – Teadus möödunud aegadel olevatest elus organismidest. b. Kivimkihid, jäljendid(fosiilid). c. Embrüonaalne areng. d. Geneetiline areng. e. Jäsemeluude areng. 3. Kirjeldage taimeriigi arengut ja loomariigi arengut. a. Ürgeoon – Elu teke, ainuraksed prokarüoodid. b. Agueoon – Fotosünteeesivate organismide ilmumine. Tekkis vaba haonik ja osoonkiht. Suguline paljunemine. Hulkraksete organismide teke. c. Kambrium – Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. d. Silur – Devon – Organismine siirdumine vest maismaale. Silusris
...............................4 OHUSTATUD LIIGID...........................................................................................................................................5 KAITSE TÄHTUS JA MEETODID.....................................................................................................................5 KAITSE KAHJULIKU INIMMÕJU EEST..................................................................................................................... 5 KAITSE LOOMARIIGI ESINDAJATE KAHJUSTAVA TEGEVUSE VASTU......................................................................6 TULEMUSED JA ARUTELU...............................................................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................
Algus (milj. aastat Kestvus (milj. Aegkond Ajastu tagasi) aastat) Kvaternaar 2 2 Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71 Keskaegkond Juura 192,5 56,5 Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon ...
Ka minu tuttavad läksid Austraaliasse tööle, et proovida midagi uut ja huvitavat. Samuti minnakse välismaale tööle sealse kõrgema palga ja paremate elamistingimuste pärast. Eesti rahvas on väga töökas ja truu rahvast , just sellepärast võtavad välismaalased tööle eestlasi. Kuid miks valisid minu sõbrad töötamiseks Austraalia? Kuna kõik inimesed ainulaadsed, siis oli neil erinevaid vaikuid, mõned tahtsid sinna minna vaid sealse looduse ja loomariigi pärast, teised aga selleks, et kogeda midagi sellist, millest nad kunagi unistada ei osanud. Tänapäeval liigub informatsioon nii kiiresti, et kohe on teada, kuhu on hea tööle või õppima minna. Austraalia palk on kõrge võrreldes Eesti normaalpalgaga ja elamistingimused olid samuti väga head. Ma arvan, et sellega võin öelda, et minu põlvkonna tulevik Eestis on vähe võimalusi pakkuv.
Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. 15. Kuidas algas inimese areng? 16. Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. 17. Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse? 18. Millised on europiidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? 19. Millised on negriidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? 20
1+ 2 simpansid 3+ 4 Ida- ja Lõuna-Aafrikas 5+ 6 püstikäimise ja lõualuude lühenemise (kihvade taandareng) poolest 7 kõrvalharu 8+ 9C 10 B 11 B 12 C 13 C 14 B 15 C 16 B 17 esikloomade (primaatide) 18 lõunaahvid (australopiteegid) 19 neoteenikas 20 2,5 miljonit 21 Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22 Aafrika 23 50000 24 ühtlustumise 25 sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna ajaloolises arengus, riikluse, kultuuride ja tehnoloogia arengus 26 nüüdisaegse inimese evolutsioon põhineb inimkonna ühtlustumisel. ilmselt kujuneb välja ülemaailmne inimtüüp, kellel puuduvad rahvus- ja rassitunnused 27 umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. 5000 a tagasi leiutati kirjakeel. lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul. kõige selle tõttu ongi inimkond viimase 10 a jooksul järjest kiirenevalt kasvanud. 28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõ...
inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.Newtonii nime all on teaduste ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooni- seadused. Karl Linne 1707-1778 Teadusajalukku on läinud botaanikuna.Leidis,et kogu elav loodus jaguneb kolmeks:taime-,looma- ja kiviriigiks.Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse. Antoine Laurent de Lavoiser 1743-1794 Prantsuse teadlane,kes järeldas,et metalli oksüdeerumisel toimub küll metalli ühinemine õhuga,kuid mingit flogistoni,mida metall ära annab,ei eksiteeri.Väitis,et õhk koosneb gaasidest,sisaldades viiendikku hapnikku ja neli viiendikku lämmastikku. Henry Cavendish 1731-1810 avastas 1766.aastal vesiniku ning seda hapnikuga ühendades sünteesis 1781.aastal tavalise vee.
Essee Mina kui 21.sajandi pärisinimene Mina kui inimene olen loomariigi esindaja ning kuulun keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaaride seltsi, inimlaste sugukonda ja inimeste perekonda. Oma liigilt olen ma Homo sapiens ehk tark inimene. Inimese kaugeteks eelkäijateks peetakse ahvinimesi, kes elasid umbes 6 miljonit aastat tagasi Ida- Aafrika aladel. Milline on 21.sajandi pärisinimese kujunemislugu? Tänapäeva teadlaste arvates sai inimese arenemine ahvilaadsetest loomakestest alguse palju miljoneid aastaid tagasi
inimeseni. 23. Looduslik valik on organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest, geenitriiv on geneetilise muutlikkuse allikas. 24. Pärilik muutlikkus on, kui organism sarnaneb oma vanematega, geenisiire on erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. 25. Inimese aju muutus evolutsiooni käigus väiksemaks, arenenumaks. 26. Inimese evolutsiooni määravad paljud loomariigi evolutsiooni astmed, ahvilaadsete eellaset arengut pärisinimeseni. 27. Inimeste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak kahejalgse liikumisega. 2) eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks. 3) peaaju areng, millega kaasnesid mõtlemis- ja kõnevõime. 28. Ei, inimese evolutsioon ei jätku enam praegu. 29. Sotsiaalne evolutsioon algas inimese tekkest. 30. Inimese evolutsiooni peamine suunav tegur on looduslik valik. 31
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
Kuid olen leidnud et sobiv oleks rääkida Vabadusest ja selle eksisteerimisest. Maailm on suur, nii suur et siin leidub kõike. Vaesust rikkust kurbust kui ka naeru. Kui me räägime vabadusest, siis leian mina et vabadust ei eksisteeri. Pole olemas kedagi, kes ei oleks ühel või teisel määralt milleski sõltuv. Ma ei räägi siin kohal vajadust saada toitu ja vett. Vaid kõigest sellest, mis on inimene suutnud luua enda über. Tegelikult ei erine inimene loomariigi seadustest absoluutselt. Nagu ka kõik teised loomad vajavad ka inimesed endale juhti ja territooriumi. Nii on see ka kõik välja kujunenud. Igal riigil on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad, igal riigil on omad juhid, keda me pimesi usaldame. Nii on ka kui tõmbaksime otsi koomamale. Igal perel on oma territoorium, mida nad kiivalt kaitsevad kui ka pere pea keda nad pimesi usaldavad. See on kui matrjoska milles kõige väiksemas nukus oleme
võrdlus 3)Pseudogeenid on organismides “vanad” geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. B i o g e o g r a a f i l i s e d t õ e n d i d- K u l t u u r t a i m e d e j a k o d u l o o m a d e a r e t u s e a n d m e d 1)tõestab analoogiat 2)tõestab liikide muutumisvõimet. TAIMERIIGI arenemine-vetikad- >sõnajalgtaim,sammaltaim->paljasseemnetaimed->katteseemnetaimed. LOOMARIIGI ARENEMINE-käsn->ainuõõsne->ussid->limused->lülijalgsed>selgroogsed ehk keelikloomad(kala->kahepaikne->roomajad->imetajad, linnud. EHITUSTÜÜBI ARENEMINE-ainurakne tuumata(bakterid, arhed)->ainurakne tuumaga(algloom, vetikad)->rakukogum(seened, vetikad)->hulkrakne erinevate rakkudega(käsnad)->hulkrakne kudedega(ainuõõssed)->hulkrakne organitega(taimed)-
Bioloogia kordamine 1. Evolutsioon mõiste ja vormid. - evolutsioon- kõige üldisemas mõttes mingi süsteemid pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. - I füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest kujunesid aatomid ja molekulid. - II keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest tekkisid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. - III bioloogiline evolutsioon elu areng esmastest elusolenditest tänapäevaste organismideni. - IV sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele b) elu tekkis isetärkamise teel. Spontaanselt. c) uskus, et algelistest olestest aren...
Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. MARDIKALISED Mardikad on kõige mitmekesisem ja arvukam putukarühm. Nende hulgas on röövputukaid, kõdu- ja taimtoidulisi, parasiite ning raipesööjaid. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neist enamik on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad, millega nad kaitsevad puhkeajal lennutiibu ja tagakeha. Lendamiseks kasutavadd nad kilejaid tagatiibu. Nad võivad toituda taimedest, lagunenud orgaanilisest ainest, sõnnikust ja raipest. LEPATRIINU Lepatriinu on putukate seltsi kuuluv mardikaline. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha
Orgaaniline keemia on noor teadus, sest iseseisva teadusharuna tekkis see alles 19. sajandil. Orgaanilise keemia algus aga ulatub kaugesse aega inimkonna ajaloos, sest orgaaniliste ainete ja nende töötlemisega hakkas inimene juba sel ajal kokku puutuma. Näiteks valmistati toitu, töödeldi loomanahku, kääritati marjadest veini ja veinist äädiakt, pressiti seemnetest õli ning saadi taimedest värvaineid. Taime- ja loomariigi põhjalikum uurimine algas 18. sajandil, sest siis tunti rohkem orgaanilisi aineid ja leiti ka sobivamad meetodid, kuidas nende ainetega töötada ning neid lähemalt uurida. Kuid juba enne 18.sajandit oli tehtud mitmeid katseid liigitada aineid mineraalseteks ja orgaanilisteks. Esimsese sellise liigituse autoriks loetakse Abu Bakr ar-Razidi. Rootsi keemiku J.Berzeliuse ettepanekul hakati 1808. aastast alates orgaanilisi ühendeid käsitlevat keemiat nimetama orgaaniliseks keemiaks
4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab jagada viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks omaette süstemaatilise üksuse - klassi
Leiutas diferentsiaalja integraalarvutuse.1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Looduse süsteem:Karl Linne.Huvitus loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse.Reisimuljete mõjul asus loodust süstenatiseerima.Leidis,et elav loodus jaguneb 3:taime,loomaja kiviriigiks.Kujutlus kiviriigist kui alavlooduse osast tekkis sellest,et põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkisid.Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist.Ta jagas taimeja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse,andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine.Tekkis flogistoniteooriapõlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria. Flogistoniteooria alusel seletati ka raua roostetamist kui aeglast põlemist.Prantsuse teadlane Lavoisier(17431794) tuli järelduseni,et metalli oksüdeerumisel toimub metalli ühinemine õhuga,kuid flogistoni,mida metall ära annab ei eksisteeri.Väitis,et õhk koosneb
Esimene inimliik tekkis umbes... 2,5 miljonit aastat tagasi. Nüüdisinimene tekkis... Aafrikas. Esimene inimliik arenes... Siredast australopiteegist. Kõige pikema eksisteerimisajaga inimliik on Püstine inimene. olnud... Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes... 100 tuhat aastat tagasi. Põllumajanduse areng algas umbes... 10 tuhat aastat tagasi. Inimene kuulub loomariigi süsteemis ........ seltsi. Esikloomaliste. Teadaolevalt olid esimesteks püstikäivateks Lõunaahv. inimlasteks... Eellastega võrreldes pidurdunud isendiarengut Neoteeniaks. nimetatakse... Vanemad kiviriistad on umbes ..... miljonit aastat 2,5 vanad. Neandertali inimese peamiseks levialaks oli... Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia. Nüüdisinimene tekkis tõenäoliselt .... kontinendil. Aafrika. Esimeste koopa- ja kaljujooniste vanus on umbes 50 000 .
mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: õhu saastamine; osoonikihi kahanemine; globaalne soojenemine; pinnase saastumine; vee saastumine; mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; looduse mitmekesisuse vähenemine; Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. 3 3. Õhu saastumine Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol
Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vindi kujutlusmängud või ka Kivirähki teatraalne loomariigi personifitseerimine. Samal ajal on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest üldiselt ei aktualiseeru Heinsaare novellides mitte niivõrd iseäralikud tegelased ja veidrad süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus. Me viibime esimesest leheküljest
.....................................................................................................lk 5 Kasutatud materjal.................................................................................lk 6 2 Seep Milleks on meil vaja pesemisvahendeid? Pesemisvahendite ülesandeks on aidata meil lahti saada mustusest. Paljud loomariigi esindajadki pesevad ennast, näiteks kass, kes teeb seda kareda keele ja sülje abil, elevant teeb selle töö ära oma lodi ja veega. Ürginimestele oli pesemisainetest ilmselt tuntud ainult vesi. Vanas Egiptuses kasutati vee kõrval ka liiva ja savi. Antiikses Kreekas olid küll väga uhked saunad, kuid sealgi oli pesuvahendiks ainult vesi. Vanad roomlased võtsid riiete pesemiseks kasutusele vana tuntud aine uut moodi - roiskunud uriini, millel oli oluliselt parem pesemisvõime kui puhtal
Sarnased kehavalgud viitavad nende sugulusele. Mida sarnasemad on eri liikide DNA ja kehavalgud, seda lähedasemas suguluses need liigid on. c) rudimendid Inimesel ja ka teistel loomadel on selliseid kehaosi, mis pole nende jaoks vajalikud, kuid mis on vajalikud alamate loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel. Rudimendid kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust. 9. Järjesta töös antud taimeriigi või loomariigi evolutsiooni etapid. Taimeriik: 1. ainuraksete vetikate teke 2. hulkraksete vetikate teke 3. esimeste maismaataimede ürgraigaste teke 4. sõnajalgtaimede teke 5. paljasseemnetaimede teke 6. katteseemnetaimede e. õistaimede teke Loomariik: 1. hulkraksuse teke 2. selgroo kujunemine 3. kopsude kujunemine 4. loomaraku teke 5. järglase arenemine maismaal kaitsva kestaga munas 6. püsisoojasuse teke 10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale.
Ehkki maailmameres sisalduv veekogus tundub inimmõistusele kujuteldamatult suur, moodustab see Maa üldmassist vaid ligikaudu 0,023 % ja ümbritseb meie võimast planeeti tühise niiskusekihina. 6. Elu Maal Maa ei tekkinud kohe koos elusolenditega. Oletatakse, et lihtsamad elusolendid, kelle keha on lihtsam kui rakk (näiteks viirus), tekkisid umbes 4 600 000 000 aastat tagasi.Taime ja loomariigi esindajad tekkisid alles 2700...570 miljonit aastat tagasi. Maa asukatele on eluks tarvis toitu, vett, soo-just, ruumi, paljudele lisaks veel õhku ja valgust. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Elusorganismid jaotatakse suurrühmadesse. :loomad, taimed, seened, bakterid. 7. Kokkuvõte ß Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest.
Eesti Loomastik Üldiselt Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariik Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid. Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Eesti loomad Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab tinglikult jagada viide rühma: kalad kahepaiksed roomajad linnud imetajad Imetajad Imetajad elavad kõigis elukeskkondades:
maksasammaldel, hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad Paljunemine toimus eoste abil Järgmisena tekkisid maale sõnajalgtaimed, osjad ja kollad. Sõnajalg taimedest on tekkinud kivi ja pruun süsi. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljuneva PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust 100 . . . 130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED. Loomariigi evolutsioon- 540 400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. kambriumi plahvatus. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi
taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. Pinnase saastumine Pinnast saastavad mürgised või kahjulikud ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad keemilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad
Teema: Irbis ehk lumeleopard Referaat Sisukord 1 1.1 Lumeleopardist...........................lk 1 1.2 Toitumine..................................lk 2 1.3 Paljunemine................................lk 2 1.4 Irbis ja inimene............................lk 3 1.5 Kasutatud kirjandus.......................lk 3 1.6 Pildid.......................................lk 3-4 Lumeleopardist Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu ...
Antropogenees Inimese evolutsioon Seisukoha, et inimene pärineb loomariigist võlgneme Charles Darwinile. Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed.Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid peamiselt neljal
väga erinevaks → toimub looduslik valik, nt. koeratõud (paljudel juhtudel erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist) Biogeneetiline reegel on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe ELU ALGUS MAAL - BAKTERITE EVOLUTSIOON, TUUMAGA RAKU TEKE, TAIMSE JA LOOMSE RAKU TEKE ENDOSÜMBIOOSIL, HULKRAKSUSE TEKE, TAIME- JA LOOMARIIGI ARENG 1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid - bakterid (eeltuumsed) - Heterotroofsed (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda ise) anaeroobsed (ei kasuta hapniku) bakterid - Läksid veepõhjast kõrgemale - Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakterid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
