Aminohapete süntees ja vajadused erinevatel loomaliikidel Richard Riispere Eesti Maaülikool 5.12.2014 Sissejuhatus • Aminohapped -> Valgud 22 Standardset aminohapet http://en.wikipedia.org/wiki/Protein#Nutrition • Loomad ei suuda ise sünteesida kõike 22-te aminohapet. • Aga nt. proliini suudab organism ise sünteesida, pole vaja omandada. (Osborne,T.B, Mendel,L.B, 1914:326) http://glossary.periodni.com/images/proline.jp • Vajalikke aminohappeid ei suuda loom ise sünteesida. Nt. aspartokinaas • Liikide erinevus ei seisne ainult füsioloogilistes erinevusest, vaid ka vanusest. http://www.allaboutwildlife.com/wp- content/uploads/2011/05/pandashyjk 20001.jpg • Young V.R., Pellett P.L., McLarney M.J. ...
STOP VIVISECTION! STOP ANIMAL TESTING! Vivisektsioonid on loomakatsed, mille vastu võitlevad loomakaitsjad paljudes maailmariikides. Iga aasta teaduslaborites hukkuvad miljonid loomad karmide katsete tulemusel. Loomadel katsetatakse ravimeid, kosmeetikat, relvi. Oma julmuselt vivisektsioonid ei jää alla teistele loomade piinamise vormidele. Kasse, koeri, rotte, hiiri, hamstreid, ahve, küülikuid ja teisi loomi piinatakse kuni nad surevad. Elusloomadel lõigatakse nahk lahti, neid piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse, kõrvetatakse keeva veega ja kui nad veel hingavad võetakse nahk maha, purustatakse pead, murtakse konte, - see pole veel täiuslik nimekiri meetmeid, mida vivisektorid kasutavad. Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele...
Animal Experimentation Based on the Constitution of Estionia, we are all born with equal rights. However, mankind denys that animals share these rights. Animals are just as entitled to the rights of living, avoiding pain as humans are. Nonetheless, we still abuse them, often even without a second thought. Despite the wide use of animal testing, the research gained from it is not helpful to mankind. The chemicals and medicines tested on animals reacts differently on every species. That is why results gained from animal testing could be incorrect and misleading. In many cases, not only are the results wrong, but the opposite can be true for humans; a drug may cure a disease in lab animals but have an bad effect when used in treating people for the same symptoms. Only the study of human patients will ultimately lead to valid research. Unfortunately, many institutions which commit v...
EMOTSIOONIDE VÄLJENDUMINE INIMESEL JA LOOMADEL Jekaterina Sei KELA I AÜ Mis on emotsioon? Emotsioon on subjektiivne teadvustatud elamus (emotsiooni kognitiivne komponent) koos kehalise aktivatsiooni (emotsiooni füsioloogiline komponent) ja iseloomuliku välise käitumisega (emotsiooni käitumusliku ehk väljendusliku komponendiga). Charles Darwin (1809-1882) Teos „Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel“ (1872) Leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. l NT: Teeb loom karvu turritades oma l keha l näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi ...
Geenitehnoloogia Rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid Marc van Montagu Molekulaarbioloog, kes avastas geenide ülekandumise agrobakteri (Agrobacterium tumefaciens) ja taime vahel. Esimene GMtaim umbrohutõrjet taluv tubakas (1983a) Esimene lubatud GMpõllukultuur pika säilivusajaga tomat (Ameerika Ühendriigid 1994a) GMpõllukultuure jagatakse kolmeks GMtaimed põllumajanduses ja toiduainetööstuses Herbitsiidiresidentsed taimed Suurim grupp kasvatatavatest GMpõllukultuuridest (6372% GM põllukultuuride kasvupindadest) Taimed, mis ei hukku teatud keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamisel. Neid on kaks tüüpi: a) glüfosaadi suhtes residentsed (sojauba, mais, suhkrusorgo, raps, lutsern, puuvill) b) glüfosinaadi suhtes residentsed (raps, puuvill, mais, suhkrupeet) Glüfosinaadi ka...
Essee Astrid Strandberg Embrüotehnoloogia vahend parima elusolendi saamiseks Embrüodega on tänapäeval võimalik spermide seast eristada parima viljakusega sperme ja nii saada hea eluvõimega lapsi, palju loomi ja loodetakse ka leida selle abil ravim haiguste ravimiseks. Embrüode uurimine ja siirdamine on aga paljudele eetiliselt vastuoluline. Paljud inimesed leiavad, et kui laps peab tulema siis ta tuleb ja seda loomulikul teel. Neid inimesi, kes nii arvavad on üsna palju. On ka olnud olukordi, kus lapsi on tulnud nii palju, et seda peetakse ebaeetiliseks. Mina aga arvan, et kui on perekond, kes soovib lapsi saada aga neil see ei õnnestu näiteks mingi terviserikke tõttu, siis ongi selleks üks hea võimalus embrüosiirdamine. Üks võimalus on, et naiselt võetud munarakud ja mehelt võetud spermidest katseklaasis tekkinud embrüod viiakse naise sisse....
ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid) Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid söök koos munadega Inimene KALAD toores liha Parasiidid inimestel ja loomadel Lemmikloomadel on mitemesuguseid parasiite. Enamus parasiidid on omased loomadele, kuid on ka selliseid, kes võivad nakatada ka inimest. Esmalt satub parasiit looma karvadele. Looma paitades, liigub parastiit inimese käe peale ja edasi suhu. Nakatumine Vastsetega Munadega · Toores/küpsetam · Pesemata käed ata liha. · Saastunud joogivesi
Inimesed, kes elavad värskemas õhus on kindlasti elujõulisemad ja tervemad, mis on ka õnneliku eluviisi üheks teguriks. Kindlasti peaksid inimesed vähemalt kaks korda kuus leidma aega, et pääseda linnast eemale ennast kosutama. Minu perekond peab väga lugu tervislikust eluviisist ning ka meie kuulume nende inimeste hulka, kes leiavad selle aja, et külastada enda maakohta. Inimesed pole ainukesed, keda keskkonnaprobleemid mõjutavad. Loomadel on olukord kohati isegi hullem. Saaste tõttu puudub neil piisavalt toitu ning joogivett, ka elupaiga leidmisega võib tekkida tulevikus raskusi. Veetsin ühe suve Elistvere loomapargis töötades, kus hoolitsesin põtrade toidukoha ning elupaiga eest. Samuti oli minu ülesandeks hoida korras ka haljastus. Keskkonnaprobleemid peaksid rohkem inimesi hirmutama, sest meie heaolu sõltub suuresti sellest. Inimeste teadlikkus selles valdkonnas on kohutavalt väike
Kraapimistõbi Mis see on? Kraapimistõbi on surmav haigus, mis mõjutab lammaste ja kitsede närvisüsteemi. Nimi tuleneb sellest, et loomad kraabivad oma villkatte kivide, puude ja aedade vastu maha. Haigus põhjustab sügelust loomadel. Muude haiguse tunnuste hulka kuuluvad muutunud kõnnak ja kramplik kokkuvarisemine. Haigus on nakkav ja üks loom võib haiguse üle kanda teisele, seepärast on üks levinumaid viise selle ohjeldamiseks panna nakatunud karantiini ja hävitada. Kuid haigus võib ka tulla esile varasemalt terves karjas. Viisi, kuidas haigus levib, pole täielikult veel mõistetud, kuid hiljutised uuringud näitavad, et prioonid võivad levida uriiniga ja püsida keskkonnas aastakümneid. Kraapimistõvi avaldub
laktopatsilli kasutatakse lõhnaks) mügarbakterid, biotõrje) funktsionaalses toidus; 5) Erinevate siirupite 9) Biopuhasti kiirendab seedimist tootmine (maisisiirup) 10) Prügimägi (biogaas) 2) Pagaritööstus (leib, sai) 6) Antibiootikumid 11) Tööstus (bioplast, 3) Õlle ja veini valmistus 7) Alkaloid (kofeiin, pesupulber) 2. EMBRÜOSIIRDAMINE LOOMADEL Embrüosiirdamise etapid loomade (lehmade) näitel: Superovulatsioon kutsutakse lehmal esile. Lehma munasarjast eraldub 5-30 munarakku. Kunstlik seemendamine 6-8 päeva pärast emaka läbipesemine spetsiaalse kateetri abil, embrüod eraldatakse. Embrüod sobivale söötmele. Kõige paremini arenenud embrüod valitakse välja. Embrüod kas siirdatakse kohe või säilitatakse vedelas lämmastikus (-196 kraadi). Embrüod siirdatakse vastuvõtja looma emakasse
Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk viljastatakse väljaspool keha. Sellisel viisil on sugurakkude arv suur, sest viljastumise tõenäosus on väike. Kehavälise viljastumisega organismid nt kalad (nt. ahvenad) ja kahepaiksed (nt. kärnkonnad) paljunevad vees. 1. Mittesuguline paljunemine – mida see tähendab? Kirjelda mittesugulist paljunemist taimedel. Kirjelda mittesugulist paljunemist loomadel. Mittesuguline paljunemine tähendab emasorganismi paljunemist viisil, mis ei vaja isasorganismi. Selline paljunemisviis on efektiivne, kuid selle tõttu võivad liigid väga tundlikuks muutuda ning haigustele vastuvõtlikud olla. Mittesugulist paljunemist taimedel nimetatakse vegetatiivseks paljunemiseks ning paljunetakse kas sibulate, mugulate, risoomide, pistikute või lehe tüki abil. See tähendab, et vanemalt rakult
EHITISTE KAITSE SEENTE EEST Seened on päristuumsed organismid, mis paljunevad eostega ning moodustavad omaette seeneriigi. Seened jagunevad nelja alaliiki: hallitus-, pärm-, parasiit- ja kübarseened. Parasiitseened on neist kõige ebameeldivamad. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest. Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel, taimedel, ehitistel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali
Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikke muutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile Tulemused: kohastamine, liigi teke 4
1.Millest saab inimene energiat? 2.Kirjuta töö üldvalem ja töö ühikud. 3.Millistel kehadel on kineetiline ja potentsiaalne energia? Kirjuta arvutus valemid. 4.Miks on kiiretel loomadel pikad ja peenikesed jalad? 5.Mis on võimsus? Selle arvutamine. 6.Milline on seos võimsusel ja hapniku tarbiminesel. Näide 7.Kirjelda energia muutumist jalgadel jooksmisel. 8.Mis on jõumoment. Arvutamine. 9.Töö näiteid kangidest inimese organismis. Näita mõjuvad jõud, jõuõlad. 10.Millist jõudu arendab õlavarrelihas hoides horisontaal asendis asetsevas käes 0.5kg koormist. 11.Loetle biomaterjale. Millised peavad olema nende omadused? 12.Milliseid metalle kasutatakse biomaterjalidena
Essee Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11. 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat üldistavalt. Ta suudab püstitada hüpoteese
Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria?
pindalast, kuuluvad nad oma asukate poolest mandri kõige huvipakkuvamate osade hulka. Austraalia Põhjaterritooriumil asub Kakaduu rahvuspark, mis on tuntud kogu maailmas oma kauni ürgse looduse poolest. Seepark paistab silma eelkõige oma taimestiku ja 16 lk loomastiku mitmekesisuse poolest. Austraaliast sai saar juba 45 miljonit aastat tagasi. Siinsetel taimedel ja loomadel on olnud võimalik areneda ilma välismõjutusteta, seetõttu kohtab Austraalias nii palju kordumatuid taime ja loomaliike, kes on endeemid ehk keha ei esine kusagil mujal maailmas. 250 Austraalias elutsevast imetajaliigist moodustavad peaaegu poole kukrulised. Antud uurimistöös võtsin vaatluse alla järgmised loomad: Imetajad: nokkloom, sipelgasiil, punane hiidkänguru, punakael-vallabi, Macropus parry,
· Taimede peamine erinevus loomadest on toitumine. Taimed fotosünteesivad, loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. · Taimed eraldavad fotosünteesil hapnikku ja tarbivad õhust süsihappegaasi. Loomad kasutavad taimede eritatud hapnikku hingamiseks ning eritavad süsihappegaasi. · Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad, st nad ei saa asukohta vahetada. · Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. · Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, loomadel on enam-vähem piiratud kasvuaeg. · Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomadel. · Taimedel pole närvisüsteemi, mis on loomadel. · Taimedes toodavad hormoone rakud, loomadel sünteesitakse neid erilistes elundites. · Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, selgroogsetel loomadel on toeks luustik. · Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega, loomad aga tavaliselt mitte.
Bioloogia KT Organismide paljunemine 1. Mis on paljunemine? Olulisemaid eluavaldusi, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.
Olelusvõitlus ja looduslik valik. 1. Olelusvõitlusest Olelusvõitlus on organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid
läbiviimise kergendamiseks. Ravimit kasutatakse: - uuringud (nt endoskoopia, rektaal- ja günekoloogilised protseduurid, röntgenpiltide tegemine); - väikesed kirurgilised protseduurid (nt haavatöötlus, hambaravi, kõõluste töötlemine, nahakasvajate eemaldamine, nisajuha laiendamine); - raviprotseduurid ja ravimite manustamine (ninaneelusondi kasutamine, rautamine). 5. VASTUNÄIDUSTUSED Mitte kasutada südame- või hingamisteede haigusega loomadel. Mitte kasutada maksa- või neerupuudulikkusega loomadel. Mitte kasutada üldiste terviseprobleemidega loomadel (nt dehüdreeritud loomad). Mitte kasutada tiinuse kolmel viimasel kuul. Mitte kasutada koos butorfanooliga koolikute all kannataval hobusel. Mitte kasutada koos butorfanooliga tiinetel märadel. MANUSTAMISVIIS:Ainult intravenoosseks (i.v.) manustamiseks. Ravimit tuleb süstida aeglaselt. Toime algus on intravenoosse süstimise järgselt kiirem.
o Teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus (nt vereseerumis, uriinis) o Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus (nt düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus) o Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks (nt rasedustestid; viiruste, bakterite või protistide tuvastamine) Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro (väliskeskkonnas) Munarakkude saamine · Loomadel o Folliikuleid stimuuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile superovolutsioon (küpseb 5-10 munarakku) o Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast (kasutatakse harvem) · Inimesel o Munarakud võetakse otse munasarjast Viljastamine · Loomadel o Superevolutsiooni korral kunstlik seemendamine emaslooma kehas o Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro · Inimesel
Kõrbeloomade, taimede kohastumised eluks kõrbes Kõrbetes ja poolkõrbetes levivad kuivad ja kuumad õhumassid. Õhk on kõrbes väga kuiv, taevas pilvitu ja sademeid langed harva. Sellise kliimaga on loomadel ja taimedel kindlasti vaja erikohastumusi. Neid neil ka on. Kõrbetes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on enamasti väikesed ning sisaldavad eeterlikke õlisid, et loomad neid ei sööks. Samuti on neil lehed viltjad, et vähendada vee aurumist. Neil on väga sügavale ja kaugele harunenud sügav juurestik, et vett kätte saada. Osadel taimedel on ka võime endale põuaperioodiks kehasse vett koguda. Neid, näiteks aaloe ja kaktuseid nimetatakse sukulentideks
Võib tekitada silmaärritusi, hingamisteede kahjustusi MÕJU KESKKONNALE “Orgaanilise” keemiline definitsioon- ühend, mis sisaldab süsinikaatomit. Kosmeetika etiketi peal on koostisained mahulises järjekorras. Säästev pakendamine. ÖKOMÄRGISEGA TOOTED Põhjamaade Luik Euroopa Liidu Lilleke Saksamaa Sinine Ingel LOOMKATSED Usutakse, et seadused nõuavad kosmeetikatoodete testimist loomadel. Säästva kosmeetika naturaalseid koostisaineid ei ole vaja loomadel katsetada. KESKKONNA MÜRGITAMINE Kogu kosmeetika, mida kasutame jõuab lõpuks loodusesse. Ohtlikud ained võivad mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Keskkonna stressifaktorite suurenedes väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund. VALIKUD TÄNASES EESTIS Eesti poodides on meeletul hulgal nende firmade tooteid, kes testivad oma
keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate rakkudega ninaõõne epiteelis. Selgrootutel paiknevad haisterakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekeerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni. Maitsemeel Maitsmine ehk maitsemeel (inglise keeles taste või gustation) on kemosensoorne meel, mille eesmärgiks on hinnata lahustunud ainete teatud omadusi sealhulgas toitainete ning kahjulike ainete sisaldust[8]. Maitsemeel on eelkõige oluline ainete söögi- ja joogikõlbulikkuse hindamisel. Tänapäeval tuntakse imetajatel viite erinevat
Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus. Vase funktsioonid loomorganismis: Vask on vajalik:Vere hemoglobiini sünteesiks; on vajalik organismi kaitsefunktisoonideks;kuulub mitmete ensüümide koostisesse; osaleb karvade ja sulgede pigmentatsiooni ja kreatinisatsiooni protsessides; kesknärvisüsteemi talitluseks. Vase defitsiit Kui loomadel on vasevaegus, võib see põhjustada mitmesuguseid häireid. Näiteks söömuse vähenemine, isuväärastus, kõhulahtisus, kõhnumine, närvisüsteemi talitluse häired, luustumisehäired, südamekahjustused ning imuunsuse langus. Samuti võivad toimuda muutused ka karvkattes. Näiteks karv muutub jämedaks, karedaks ning tumeda värvuse loomadel isegi halliks. Vasepuudusel tekivad lehmadel probleemid ka sigivusega.
Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad ()- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse
Minu arvates on loomkatsed ja ka inimkatsed ainult siis eetilised, kui neist saadakse uusi teadmisi ja avastatakse aeg-ajal uusi asju. Kõige rohkem kasutatakse loomkatsetes koeri, ahve ja hiiri. 81% eestlastest toetab loomkatseid hiirte peal. Koerte ja ahvide kasutamist katsetes, toetavad kõige rohkem hispaanlased, kui see aitab ennetada terviseprobleeme inimestel. Eestis pole lubatud kosmeetika, kodukeemia jne katsetamine loomadel, küll aga on lubatud näiteks katsed, mille eesmärgiks on inimestel, loomadel või taimedel esinevate haiguste, tervisehäirete või nende mõju ennetamine, diagnoosimine või ravimine. Inimestele mõeldud ravimit katsetatakse peale loomkatseid ka inimestel, loomade reaktsioon ravimitele jms võib tohutult erineda inimese reaktsioonist samale ainele. Tegelikkuses on pea kõigile eluskatsetele tänapäeval olemas mitmeid ja tihti tõhusamaid alternatiive, loomkatsed on tohutu äri
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Mees Naine paljunevad suguküpsuse saabudes lõpeb juba looteeas korraga valmib 4 spermi 1 munarakk ja 3 polotsüüti sobiv temp. alla 37 C 37 C raku eellased spermatogoonid ovogoonid arengu nimetus spermatogenees ovogenees 6. Viljastumine loomadel, mis organis inimestel? Loomade kehaväline ja sisene viljastumine Kehaväline- toimub vee keskkonnas (konn, kalad) Kehasisene- emaslooma kehas (roomajad, linnud, putukad) Partenogeneesi nähtus, millistel org.? Partenogenees on uue organismi areng viljastamata munarakust. Nt. mesilased, lehetäid, võililled 7. Soovimatu rasestumise meetodid ja vahendid (efektiivsemad, vähem efektiivsemad) õp. lk 117 8. Looteline areng taimedel ja loomadel (võrdlus) Millega algab, lõppeb?
Maakoores leidub: 2,1% Tähtsus: 1) reguleerib organismi veereziimi (soodustab vee eraldumist) Kaalium - K 2) osaleb närviülekannetes 3) osaleb rakkude pinnalaengu tekkes. 4) Kaaliumi ioonid mängivat tähtsat rolli väetistes Maakoores leidub: 2,3% Tähtsus: 1) Loomadel on Mg luukoe koostises rasklahustuvate sooladena. Magneesium - 2) Loomadel vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Mg 3) loomadel aktiveerib ensüüme. 4) taimedel on klorofülli keskne element. Maakoores leidub: 4,1% Tähtsus: 1) osaleb luu ja kõhrkoe moodustamisel.
Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks
sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. 1) Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed.
ehitusmaterjalid) Paljunemine- eostega mis tekivad: Nutthallitusel- nutikujulistes eoslastes Pintselhallitusel- lülidena harude tippu Kahju inimesele- allergiad, haigused, mürgitused Kasu inimesele- antipiotikum, toit (juust, salaamivorst) Tähtsus looduses- lagundajad 3. PÄRMSEEN Toitumine: suhkrutest Paljunemine: Soodsates tingimustes pungumisega Ebasoodsates tingimustes eostega Kasutamine: Alkohoolsed joogid Taina kergitamiseks Söödapärmi põllumajandus loomadel söödaks Vitamiinpreparaadina 4. Pärm hakkab käärima, eraldub süsihappegaas ja alkohol ja tainas hakkab kerkima ning läheb poorseks 5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit
7. Selgita homoloogilise organi mõistet? Milles seisneb homoloogiliste organite võrdluse tähtsus evolutsiooni tõendina? Homoloogilineorgan - anatoomiline ehitus on sarnane, aga funktsioon on erinev. See näitab, et üht tüüpi looma organ on muutnud vastavalt uuele arenenud organismile oma funktsiooni. Ehk on toimunud evolutsioon. 9. Too välja inimesel esinevaid mandunud organeid ehk rudimente (6). Uuri, mis funktsiooni need täidavad/täitsid teistel loomadel ning miks meil neid enam tarvis ei ole? Tarkusehambad - loomadel, et paremini purustada toitu. Silmahambad - kiskjatel jõhkraks purustamiseks. Piimanäärmed (meestel) - loomade seas on ka mehed imetanud. Kolmas silmalaug - mingites tingimustes kaitseb paremini silmi (nt liivatorm). Õndraluu - loomadel kasvas selle koha pealt saba. Segmenteerunud kõhulihased - loomadel on see esi ja tagakäppade sujuvaks koos liigutamiseks vajalik, nt kassil.
Organismide paljunemine Paljunemine üldine eluavadus, mille eesmärgiks on järPaljunemine oglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviisid: 1)mittesuguline paljunemine 2)suguline paljunemine Mittesugulin-kõige lihtsam, taime ja alamatel loomadel Uus organism pärineb ainult ühest vanemast,seega on järglased vavema sarneased. Näiteks:maasikas, sibul, mugulategu, pungumine, pooldumine +: Vajab ainult ükte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on vanematega sarnased. -: Ühesugused järglased on keskkonnatingimuste muutumisel rohkem ohustatud ja võivad kõik hukkuda. Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikel loomadel. Sugurakkude tuumade ühinemisel (viljastumine). Areneb uus isand.
lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on seedetrakti mikrofloora vähe arenenud. Erandiks on hobune kelle umb-ja käärsooles toimuvad mikrobioloogilised protsessid võrdlemisi intensiivselt. Ka sea käärsooles toimuvad mõningased protsessid. Et aga seedekanali alumises osas ei toimu enam nimetamisväärsel määral toitainete imendumist, siis on seal mikroorganismide mõju seedimesele ei vähene. Sööda mälumisel eritub sülge. Sülje eritumine on kaasasündinud refleks ja selle kogus sõltub
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13
Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g 38,9 kJso 9,3 kcal Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes, viljades mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest.
KAS SÜDAMED ERINEVAD? Imeline teadus nr 2/2017 Artikkel rääkis erinevate loomade vereringest ja kui neil on vereringe siis, kas ka nende südamed töötavad ühtemoodi või on näiteks kaladel lihtsam süda kui ahvil. Kõikidel südametel on sama ülesanne, milleks on pumbata verd, et see voolaks tõhusalt kehas ringi, edastades elunditele hapnikku ja toitaineid ning eemaldades jääkaineid. Väga paljudel algelistel loomadel on süda lihtsalt paksenenud veresoon, mis suudab ennast veidi kokku tõmmata, tõugates verd edasi. Kuna see pole eriti tõhus, on väiksematel loomadel ühe südame asemel hoopis rohkem südameid. Kõrgematel loomadel on südameks keeruline lihas, mis võib olla jaotatud mitmeks kambriks, et pumbafunktsiooni parandada. Väga huvitav oli minu jaoks see, et imetajate südamel on neli kambrit, mis jagunevad kaheks kojaks ning kaheks vatsakeseks. Need hoiavad hapnikuvaese ja -rikka vere täiesti
Keemiline nimi: klenbuterool vesinikkloriid Keemiline valem: C 12 H18 Cl 2 N2 O Molekulmass: 277,19 Struktuur valem: Välimus: värvitu mikrokristallne pulber (Merck Index) Valge pisut kollakas aine (sponsor) Sulamistemperatuur: 174-175,5 ° C (Merck Index) 170-176°C (sponsor) Lahustuvus: Väga hästi lahustuv vees, metanoolis ja etanoolis, kergesti lahustub kloroformis, lahustumatu benseenis. Kasutamine: Klenbuterooli kasutatakse loomadel näiteks hingamiselundite haiguste ja sünnituskomplikatsioonide puhul. Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine. Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües sealiha, mis oli saastunud klenbuterooliga.
mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. Toitainete kasutamise järjekord: I Sahhariidid (gcl)- 1g 4kcal (17,6 kJ). Varu on taimedel tärklises (mugul, vars, vili). Loomadel glükogeenis (maks, lihased). Seentel glükogeenis. II Lipiidid (rasvad, õlid)- 1g 9kcal (38,9 kJ). Varu on taimedel õlina, loomadel rasvadena. III Valgud- 1g 4kcal , alkohol 1g 7kcal. 4. ATP- adenosiintrifosfaat. Koosneb lämmastiklahusest, adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Energiat salvestub U30kJ 1 mooli kohta. Moodustub glükolüüsi, käärimise ja fotosünteesi käigus (salvestab energiat). ATP-P=>ADP; ADP-P=>AMP; ADP+P=>ATP 5
energiat(kemosünteesija). Heterotroof-organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism-Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. I Sahhariidid (Varu on taimedel tärklis, loomadel glükogeen, seentel glükogeen. II Lipiidid (rasvad) (Varu taimedel õlina, loomadel rasvana) III Valgud 4. ATP(adenisiidtrifosfaat) molekul on ribonukleotiid, mis kooseb lämmstikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast 5. 6. Glükolüüs ehk glükoosi lagundamine toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgstikus, lähteaine glc, toimub lagundamine ensüümide abil kümmekond reaktsiooni, 2 3C PVA molekul, 4 H aatomit, 2 ATP.
piisab aga vähematest. Illacme plenipes Tuhatjalgsed Jalarohkus on tingitud maa- alusest eluviisist ja vajadusest pidevalt ronida. Kehakarvad toodavad siidi. Silmadeta elukal aitavad teed leida suured sarved. Suu on vähearenenud. Allikas: EurekAlert! Pimekalal on sisemine kell Valguse muutumisest seavad loomad paika oma ööpäevarütmid. Palju küsimusi aga on tekitanud, kas ka igipimedas elavatel loomadel on ka kell. Küsimusele vastuse leidmiseks on tehtud katseid. Vastuse leidmine küsimusele Uuringutest selgus, et tõepoolest on selline kell ka igipimedas elavatel loomadel. See kell aga sätitakse õigeks söömaaegade järgi. 24 tunni asemel on perioodi kestvuseks 47 tundi. Koopakalal on valgustundlikud valgud. Valgustundlikud valgud aga kahjuks on veidi muteerunud. Allikas: Nature
vereülekanne MiH - Minor Histocompatibility antigens MiH on tavalised rakusisesed valgud mis omavad geenipolümorfisme Kui konkreetne polümorfne valk esineb doonoril ja retsipiendil erinevate isovormidena, avaneb tee immuunvastuse tekkeks Sekundaarne immuunvastus Immuunsüsteemi evolutsioon Alamad loomaliigid Fagotsütoos, bakteritsiidid, komplement Lümfotsüütide eellasrakud ja IgM Omandatud immuunsuse teke lõualistel selgroogsetel loomadel Selgrootute immuunsus Fagortsütoosi võime (käsnad, vihmaussid jt). Komplement (putukad). Patogeeni retseptorid (putukad). Paljudel selgrootutel loomadel esinevad aglutiniinid ja bakteritsiidid. Kõhrkaladel on kindlaks tehtud immuunglobuliinid, mis koosnevad rasketest ja kergetest ahelatest. Immuunsüsteemi ontogenees
Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 5. Järgnevalt on tabelisse koondatud kõik eluslooduse organiseerituse tasemed ja näited nende kohta. MOLEKUL (valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped) ORGANELL (ribosoom, lüsosoom, mitokonder, Golgi kompleks jne.) RAKK (lihasrakk, erütrotsüüt, närvirakk ehk neuron, naharakk) KUDE Taimedel: (katte-, juht-, tugi- ja põhikude) Loomadel: (epiteel-, side-, lihas- ja närvikude) ORGAN e ELUND Taimedel: (juur, vars, leht, õis, vili, okas) Loomadel: (neerud, kopsud, magu jne.) ISEND Taimedel: elundkond puudub, Loomadel (seede-, hingamis-, ehitus- ja sigimiselundkond) Nt kala POPULATSIOON Nt Peipsi järve ahvenad LIIK Nt punakala, ahven KOOSLUS Nt Peipsijärve kalad ÖKOSÜSTEEM Nt Peipsi järve kooslus (üldnimetavalt nt Endla järv) BIOSFÄÄR Nt biosfäär
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes)
Bioloogia kontrolltöö 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle
sellepärast,et ta on alla neelanud mõne kilekoti või pakendi. Eestis on prügimajandamine kehva.Mõndades kohtades nagu näiteks Saaremaal peab inimene ise ostma endale prügikonteineri või siis iga nädal viskama prügikoti otse prügiautosse,mis on väga raske kuna pead täpselt see kellaaeg olema kohal ja kui jääd hiljaks ootad järgmise nädalani.Kuid on ka häid asju Eestis,nagu näiteks koristuskampaania"Teeme ära".See kampaania on levinud terve maailma. Veel saan ma teha seda,et loomadel oleks hea olla.Selleks,et metsloomadel oleks hea olla on vaja neile metsa.Mets on neile kodu,mis pakub kaitset.Kui loomadel mets maha raiuda siis loomad hakkvad otsima uut kodu.Loomad hakkavad kippuma linna,sest seal on palju prügi ja toidu jäänuseid.Üha sagedamini näeme mets loomi linnades.Talvel võib loomi toita ettenähtud kohas aga enne pead rääkima kohalikude jahimeestega. Olemas on nüüd ka loodus sõbralikud tooted nagu näiteks taaskasutavast paberist vihikud ja papp nõud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
