Lähisekvatoriaal-ne Pool aastast (soojal Aasta ringi palav (soojal aastaajal Sademeid palju (1000- Passaadid Kaks aastaaega- vööde aastaajal) ekvatoriaalne keskmiselt 25°C, külmal aastaajal 2000mm/a.) suvi kuiv ja niiske. õhk (EÕ), pool aastast 20°C) selgelt tulevad esile niiske ja vihmane, talv kuiv. troopiline õhk (TÕ) soe ning kuiv ja jahedam periood. Troopiline vööde Troopiline õhk (TÕ) Aasta ringi palav (suvel keskmiselt Vähe sademeid Passaadid Kaks aastaaega- 25°C, talvel <20°C). Õhutemperatuuri (<500mm/a). tinglikult võiks
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete
2) Maa telg on kaldu orbiidi suhtes Ekliptika-tasand gloobus KLIIMAVÖÖTMED KLIIMAVÖÖTMED Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed seos õhuringlusega!
Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on
Kliimavöötmed Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline kliima Lähistroopiline kliima kliima Teperatuur Soe. Temp. Kõigub 20-30 *C Soe. Temp. Kõigub 15-30 Erinevates paikades väga Kogu aasta hästi palav, vahemikus *C vahemikus erinev. 0...25 *C kõigub 26-28*C Sademed Suvel sajab Sajab väga jarva Sademed jaoutuvad aasta
Kliimavöötmed Sirje Rits Juhendaja Marika Anissimov Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk lähisvöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Ekvatoriaalne Päike kõrgel Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad metsad Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Troopiline kliimavööde Päike kõrgel 20° 32° Suur ööpäevane T° kõikumine Pilvitu
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3
· suurendab kasvuhoone efekti. Atmosfääris kujuneb kliima pilvede teke, sademed, tuul. Atmosfääris on kihiline ehitus: Tropsfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, ionosfäär, eksosfäär. Temperatuuri muutused: temperatuur langeb 1 km kohta kuus kraadi rõhk lange 100 mmHg 1 km kohta. Troposfäär · enamus hapnikust elukeskkond · enamus veeaurust veeringe · mõjutatud aluspinnast ( reostus, ilmastiku ja kliima kujunemine õhutemperatuur, tuuled, sademed) · To langeb 6kraadi kilomeetri kohta · Suurim tihedus 80% atmosfääri massist ( maa külgetõmbejõud ) · Paksus poolustel kuni 7 km , ekvaatoril 18 km. Stratosfäär · 20- 50 km kõrgusel · osoon trihapnik · neelab uv- kiirgust · temperatuur tõuseb , sest ta neelab uv kiirgust. · probleemiks on osoonikihi hõrenemine Osooniaugud on suurimad pooluste ümbruses, kus osoonisisaldus on väiksem . Atmosfärri tähtsus :
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti
Linnud ja loomad, putukad, pisikud ja bakterid Leia vastused: a)Millised atmosfäärinähtused kujunevad troposfääris? b)Mismoodi on inimese elutegevus seotud stratosfääriga? c)Nimeta atmosfääri nähtusi, mis tekib kõrgemates õhukihtides, kuid aegajalt on maa pealt jälgitavad: d)miks troposfääri ülemistes kihtides on õhutemperatuur madalam kui maa peal, kuidi ollakse Päikesele lähemal? 2.ÕHU KOOSTIS , OMADUSED ja NÄHTUSED Lämmastik (N) 78,8 %) ÕHUTEMPERATUUR VIRMALISED Hapnik (0) 20,9% Õhu soojenemine ja jahtumine, temp. Argoon ja väärisgaasid 0,93% langeb 6-8° km kohta ÄIKE
üleminekuvööde umbes 30. ja 40. laiuskraadi vahel nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu kliimatüüpi ja sellele vastavalt ka erinevad taimkattetüübid. Levinuim on vahemereline kliima, mis on Vahemere ääres, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Lõuna-Aafrikas ning Austraalia kagu- ja edelarannikul. Kuivas lähistroopikas mandrite sisealadel asuvad aga rohtlad, poolkõrbed ning kõrbed. Niiskete lähistroopiliste metsade ala on mussoonide tõttu kujunenud Põhja-Ameerika ja Euraasia idarannikutel. Kliima Kui üldiselt rääkida lähistroopilisest kliimast, siis seal on selgelt välja kujunenud kaks aastaaega - suvi ja talv, üleminekuaastaajad on aga vähem märgatavad. Talvel valitseb seal parasvöötme õhumass, suvel aga troopiline õhumass. Parasvöötme õhumass kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta
AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarkliima On kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja
ookeani põhjas.(tekib kahe laama piirile). Samakõrgusjoon ehk. Horisontaal joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama kõrgusega punkte. Murenemine protsesside kogum , mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Karst karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm. Ilm maa hetkeseisund. Ilma määravad parameetrid : õhutemperatuur, õhurõhk, sademed jne.. Kliima teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Atmosfäär maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Kliimadiagramm- diagramm, millel kujutatakse mingi koha keskmist sademete hulka ja keskmist temperatuuri kuude lõikudes. Maailmameri maapinda kattev hüdrosfääri osa. Riimvesi vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5 ..18 %. Rannik merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd.
ja 40. laiuskraadi vahele. Seda mõistagi mõlemal poolkeral. Piirneb ta ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus juba vägagi märgatav. Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks.
Termosfäär Koostis: Lämmastik - 78% Hapnik - 21% Argoon - 0,93% Süsihappegaas - 0,04% Teised gaasid kokku (nt. metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus
Coriolise jõu tõttu pöörduvad tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Ülemaailmsed õhurõhualad ja tuuled: Pooluste ümbruses püsiv kõrg-rõhuala – külm, raske õhk – ja idatuuled (90 N) Parasvöötmes kujuneb madalrõhuala ja lääne-tuuled (60 N) Pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhu-alad, passaadid (30 N) Ekvaatori ümbruses püsiv madalrõhuala – soe, kerge ja tõusev õhk (0 N) KLIIMA Põhikliimavöötmed: Arktiline vööde (aasta keskmine temp. alla nulli, sademeid aastas alla 250mm) Parasvööde (esineb 4 aastaaega, valitsevad läänetuuled, eristub meriline ja mandriline kliimatüüp) Mereline kliima: - Jahe suvi, pehme talv, väike aastane temperatuuri amplituud, ühtlaselt sademeid Mandriline kliima: - Soe suvi, pakaseline talv, suur aastane temperatuuri amplituud, vähe sademeid
kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
Nõlvadel Miks ei kasva mets mägede kõige kõrgemates osades? Ei ole sademeid ja piisavat soojust Kuidas sõltub temperatuur geograafilisest laiusest? Mida lähedamal ekvaatorile, seda soojem, aga mida lähemal poolusele, seda külmem. Iseloomusta merelist ja mandrilist kliimat Mereline kliima on pilvine, tuuline, sajune ning ööpäevane temperatuuri vahe väike. Mandriline kliima on selge, vähe sajune, kuiva õhuga ja suur ööpäevane temeratuuri kõikumine. Kus puhuvad passaadid ja läänetuuled ? Passaadid 30.-lt laiuskraadidelt ekvaatori suunas ning läänetuule parasvööndis. Mitu kliimavöödet on kummalgil pool maakera? Seitse Nimeta põhi-ja vahekliimavöötmed! 1. Ekvatoriaalne 2. Lähisekvatoriaalne 3. Troopiline 4. Lähistroopiline 5. Parasvööde 6. Lähispolarne 7. Polaarne Millest on saanud ekvatoriaalne kliima oma nime? Asub ekvaatori lähistel Nimeta ekvatoriaalse kliima põhitunnused? 1. Alati soe 2. Väga niiske 3. Ühe aastaajaga
Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mullad, kuiv mandriline viljakad mustmullad, lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina, USA nisuvööde Lähistroopiline vööde kuiv kliima, läänerannikute vahemereline valdkond pehme vihmane talv, kuum põuane suvi, viljakad mullad, vihm põhjustab mullaeriosooni, puuviljad, viinamarjad, oliivid, tsitruselised, mitmeaastased istanduskultuurid mandriline valdkond kuiv, kõrbed ja poolkõrbed, lühike külm talv, põllumajandus võimalik oaasides, idarannikute niiske piirkond 8-11 kuud, 2-3 saaki, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsad, tsitruselised
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5
mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Kus asuvad loodusvööndid? 27.12.12 Miks loodusvööndid tekivad? Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline
kagupassaadid. Kliimat mõjutavad tegurid: · Geograafiline asend · Asend ookeani, mandrite suhtes · Pinnamood · Huuvused Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadede maismaa ja veepinna erinevast soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25 Lähisekvatoriaalne: kaks aastaaega( kuiv niiske, ) aastaringi palav , niiske+soe, kuiv+jahedam.sademeid palju, passaadid. Troopiline: palav, kuiv troopiline kliima, õhk kuiv, taevas pilvitu. vähe sademeid, passaadid. 2 aastaaega(palav, soe) Lähistroopiline: kuiv, päikesepaisteline suvi passaadid, vihmane talv läänetuuled.sademeid aurumisest vähem, Parasvööde: mereline: sajab palju tempi kõikumine väike Parasvööde: mandriline: temp. amplituudi kõikumine surre, vähem sademeid,. Lähispolaarne: lühike suvi, valgusküllane jahe ja niiske, läänetulled . Talv pikk, külm lumevaene, tugevad tuuled, polaarsed idatuuled
Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane Lund sajab vähe o Suvi Jahe Sagedased vihmasajud o Suve ja talve temeratuuride erinevused pole väga suured Võrreldes idaosaga Idaosa o Talv Pakaseline
Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt. Polaarne õhumass: külm, kuiv; parasvöötme mereline õm: niiske, suvel jahe ja talvel soe (põhjus: meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui maa); parasvöötme mandriline: kuiv, suvel soe, talvel jahe; troopiline: kuiv ja palav; ekvatoriaalne: niiske ja palav. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud suurema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tuulenihe:tuule suuna kuni 30-kraadine erinevus kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedaste tuulte vahel
siin on imeilusad loomad , mida meie kliimas ei näe . Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele ning ta paikneb mõlemal (põhja ja lõuna) poolkeral. Lähistroopiline kliimavööde piirneb ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus vägagi märgatav . Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga jahedad ja sademeterikkad . Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses, sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks .Lähistroopilises kliimavöötmes on kaks aastaaega . Tuuled : Põhja-ja kirdetuuled valitsevad põhjapoolkeral, aga lõunapoolkeral lõuna-ja kagutuuled. Kliima : Lähistroopikas on suvekuudel troopiline kliima, aga talvekuudel on parasvöötme kliima. Sealne kliima on üleminekuvorm troopiliselt kliimalt paraskliimale. Päikeselt saadav soojushulk
6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest. Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1. Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. Sademeid suvel palju, talvel vähe 3. Piirkonnad Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia 4. Taimestik peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima
- Õhk liigub keskelt servaaladele - Talv külm, selge - Suvi soe, kuiv *SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. *KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. *KASVUHOONEGAASID - Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on: CO2, CH4, Naerugaas N2O, Freoonid, Veeaur, MaalähedaneO3 jt gaasid *Õhumasside omadused: - POLAARNE ÕM külm ja kuiv - PARASVÖÖTME MERELINE - niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe - MANDRILINE ÕM - kuiv, suvel soe ja talvel külm - TROOPILINE ÕM kuiv ja palav - EKVATORIAALNE ÕM niiske ja palav *ÕHURINGLUST MÕJUTAB: - Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) - Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine - Reljeef
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär jaotataks
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused
oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kliimat kujundavad tegurid: 1)Geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- Määrab Päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab Maad. See sõltub: Päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast), päeva pikkusest, aluspinna värvusest 2)Kaugus ookeanidest ja meredest - Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujunevad maakeral välja: külmvöös idatuuled, parasvöös läänetuuled, palavvöös kirdepassaadid, kagupassaadid Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad: MUSSOONID püsivad ja suureulatusega tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3) Püsivad kõrgrõhu- ja madalrõhualad - TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju
kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv.Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. La Nina- vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi külmemat ja kuivemat kliimat. Laamade liikumine, põrkumistüübid-
Mäestikud jagunevad kõrg-, kesk- ja madalmäestikeks. · Tasandikud jagunevad kiltmaadeks, madalikeks ja alamikeks. · Maa välisjõud- temperatuuri kõikumine, vooluvesi, põhjavesi, mere- ja järvevesi, jää ning tuul kulutavad ja tasandavad maapinda. · Pinnamoodi mõjutab ka inimtegevus · Pinnamoe kujunemist mõjutavad üheaegselt Maa sise- ja välisjõud. · atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest. · Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund. · Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus, koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene. · Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
