templeid hakati ehitama juba 3.sajandil. 3. Jaapanisse jõudsid budism ja hiina kunsti mõjud 6. Sajandil. 4. Üks vanemaid puitehitisi ja suurim puitehitis maailmas asuvad Nara linnas. 5. Elati suhteliselt väikestes majades, järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või loodusmotiive. Põrandad olid puust. 6. Traditsiooniline jaapani stiilis katuse ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ümbritsetud kompleksi keskelt, ning 3 madalamat torni. 7. 12. Sajandil levis Hiinast Jaapanisse Zen-budism. 8. Kunstis võib näha zeni mõju kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis. 9. Värviline puulõige tehti mitme plaadiga ja värvidega trükkimisega. 10
5.saj. II poolel 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? Algne usund oli sinotism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased? Väikesed majad, milled olid järsult tõusvad katusenurgad, ebasümmeetrilne ruumijaotus,tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed-neile maaliti maastikupilte ja loodusmotiive,põrandatel õlgmatid ja maalidega kaunistatud sirmid. 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Jaapani stiilis katustega, ohtrate viilidega peatornid, kaldus külgedega kivialused, väravate juures labürindid. 7. Millal levis Jaapanisse zen-budism? Al.12.sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub selle mõju? Kalligraafias ja maalikunstis 9. Kuidas tehti värvilist puulõiget? Trükiti tihe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati pintsliga värvid. 10
Arvustus Ma kisin teisel detsembril Kumu kunstimuuseumi 5ndal korrusel vaatamas nitust "I love Malm" ,kus tutvustati Malm kunstimuuseumi kogusid, mis on hed Rootsi suurimad ja thelepanuvrsemad. Seal eksponeeriti kuulsate kuntsnike teoseid nagu niteks Richard Berghi, Anders Zorni ja August Strindbergi, kelle teoseid muide rhutasid enamasti loodusmotiive. Nituse kui sellise panid kokku Kumu kuraatorid Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre. Nad valisid vlja 49 kunstniku ja rhmituse loomingut , kes on kaasaegse kunsti suurkujud ja philised mjutajad. Nitus ise on jaotatud viieks alateemaks : "Phjavalgus" , "Lavastused ruumis" , "Vimuta vormid " , "Popihiskond" , "Punane tuba" , "PS - vimuvormid". Esimesena hakkas mulle silma Bo Hulteni topis Rootsi tiiger, mis valmis 1976. aastal . See on kindlasti ks popkunsti ks srvamaid teoseid, kuna
juulil 1890 surigi. 1962. aastal loodi Amsterdamis kunstniku auks Vincent van Gogh´i fond. 1973. aastal asutas Hollandi valitsus temanimelise muuseumi. Oma maalides on ta mõjutusi saanud neoimpressionistidelt ja realismi esindajatelt. Olles väga hella hingega, tõi ta oma maaalidesse kõik oma tundeelamused. Tema värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed rahutud ja fibreerivad. Oma loomingus ei püüdnud ta jäljendada loodusmotiive. Vincent van Gogh´i tulek kunsti tõi kaasa senini harjumatut puhtisikupärast, võimsat tundeväljendust, mis lubab temas näha ekspressionismi üht eelkäijat. Vincent Van Gogh'i looming: Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/rztuning/Vincent%20van%20Gogh.doc pildid: http://www.hot.ee/vincentvangogh/maalid.html
rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht
24. Hügieen oli puudulik - ei pestud. Paleedest puudusid tualettruumid. 25. Rokokoo maal - armastatud värvid olid roosa, sidrunikollane ja helesinine, teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia, lisaks õlimaalile oli levinud ka pastellmaal. 26. Moes olid Prantsuse mõjud (Barokkajastul) ja Hiina mõjud (Rokokoo ajastul). 27. Meissenis loodi portselanivabrik. 28. Rokokoo kujunduses armastati kasutada teokarbi motiivi, lillemotiive ja loodusmotiive. 29. Rokokoo tõi värvikasutusse uued toonid: kasutati sidrunikollast, helesinist ja roosat. 30. Van Dycki pärandit viisid edasi Thomas Gainsborough ja Joshua Reynolds.
19. Mis on ikonostaaz? ikoonidega kaunistatud pildisein õigeusu kirikus altariruumi ees 20. Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele? Kuidas see väljendub ehitiste kaunistamisel? Keelatud usulisuse sisuga pildid. Keelatud kujutav kunst. Vahel on seda eiratud miniatuurmaalid, vaibad. Kunstis levib ainult arhitektuur, tarbekunst, abstraktne ornamentika 21. Kuidas nimetatakse moslemita pühakoda? mosee 22. Kus võis islami kunstis erandina kasutada loodusmotiive (taim, loom, inimene)? 23. Mis on arabeskid, kus neid kasutatakse? Keeruline ja väänlev taimemotiiv, kasutati ornamentikas. 24. Milliseid kunstialasid eelistasid rahvasterändamise aegsed hõimud? Tarbekunsti 25. Mida mõeldakse ,,loomastiili" ja ,,paelornamentika" all, kus seda kasutati (arhitektuur, maal, graafika, tarbekunst jne- vali õige ja kirjuta täpsemalt?) loomastiil = skemaatiliselt kujutatud loomad, ilmekad,
Mammen (950 - 1060 a) Toimus liikumine realistlikuma ja naturaalsema kunsti poole. Peamised leiukohad: kirves, mille muster erines Jellingi stiilist. See leiti Mammenist Taanist. Motiivid on väga sarnased Jellingi stiiliga kuid loomad on Jellingi stiiliga võrreldes loomulikumad. Loomade kehad olid tihti kaunistatud keerukamate mustritega, kui Jellingi stiilil. Loomade kehasi täideti täpilise mustriga. Spiraalse puusa motiiv suurenes veelgi. Kasutama hakati loodusmotiive näiteks lehemotiive. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kivi, puud ja elevandiluud. Ühele paneelile on mahutatud üks loom, mis on igalt poolt ümbritsetud paksude väetidega. Mammeni stiilis loomadel on mõnikord sarnasusi nende Jellingi
Algne usund oli sinotism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased? Väikesed majad, milled olid järsult tõusvad katusenurgad, ebasümmeetrilne ruumijaotus,tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed-neile maaliti maastikupilte ja loodusmotiive,põrandatel õlgmatid ja maalidega kaunistatud sirmid. 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Jaapani stiilis katustega, ohtrate viilidega peatornid, kaldus külgedega kivialused, väravate juures labürindid. 7. Millal levis Jaapanisse zen-budism? Al.12.sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub selle mõju? Kalligraafias ja maalikunstis 9. Kuidas tehti värvilist puulõiget?
· kloostri aiad mõjutatud Zen-budismist, kiviaiad- kasutatakse tavaliselt erineva suuruse ja värviga kive. · Teeaed- tagaaias paiknesid madalad majakesed, kus käidi teed joomas ning rullmaale vaatamas. Ühest majast teise viis tee. 5. Jaapani maalikunst · Kalligraafiat arndati suurema luksuse suunas, see oli vaba ja mänglevam. · Iseloomustab vabakäestiil ja robustsus. · Maaliti maastikupilte ja üksikuid loodusmotiive. · Maaliti nii paberile kui ka maja vaheseintele ja lükandustele. · Kasutati tussi ning pintsleid, iseloomulikud tühjal pinnal mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodsele. Zen-mungad eelistasid maalida vaid musta tusiga. PUULÕIKETEHNIKA: Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Puulõigetel kujutati enamasti igapäevast elu, samuti olid puulõike temaatikaks naised, taimed, loomad, maastikud,
värvitud puust. Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. · Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. · Elati suhteliselt väkestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. · Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberirullidele nagu Hiinas. Ilmalik kunst · Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono, aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Jaapani sirm Kirjakunst Hiinas ja Jaapanis · Hiinas õpitud · Jaapanis levis kirjakunsti vabam, arendati suurema spontaansem ja luksuse suunas mänglevam ilukiri.
6. saj. 4. Millises linnas a sub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? S uure Buddha S aal Todaiji tempel Naras (lk 21 üleval) 5. Millisete s majade s elasid jaapanlased? Elati väikestes majades: järsult tõusvad katusenurgad (rõhutasid kergust ja õhulisust), mugavuse niimel loobuti süme etriataotluse st (omane Hiinale), tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed (neile maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive), maaliti ka otsest puupulkadega varustatud paberirullidele: vertikaalselt rippuv(kakemono); põikrull(makimono). Põrandal õlgmatid (tatamid) ja maalide kaunist sirmid(lk 22). 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Valge Haigru linnus Himejis(16.saj. Lõpp): täiuslikeim Jaapani vanadest linnustest, Jaapani stiilis katus ja ohtrate viilidega peatorn- kerkib müüride ja vallikraavidega ümber kompleksi keskelt , kaldus külgedega kivialused,
Enamlevinud ja traditsioonilisemad on siiki viis põhilist stiili: 1. tikksirge 2. sirge 3. kaldus 4. kaskaad 5. pool-kaskaad Kasvatamise protsess ise on kultusliku iseloomuga religioosne tseremoonia mis kestab aastakümneid, baseerub Zen-budismi filosoofiale. Zen-budismi kohaselt on inimene, loodus ja selle elemendid kõik omavahel seotud. Maalikunst Lükandustele ja liigutavatele vaheseinadele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka paberrullidele. Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Zeni mõju võib näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnikat kasutati algselt vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, kuid hiljem see kunst täiustus ja selle publikuks sai peamiselt linnade lihtrahvas
,,Ühele lapsele" pöördub juhuslikult luuletaja teele sattunud tüdruku poole. See laps oli Suitsule üliõpilastoa üürinud leskproua tütar. Raskemeelse luuletaja ning süütult elurõõmsa lapse kontrast annab luuletusele sügavuse, tõstab esile tantsuliselt lennuka rütmi ja heldivalt heatahtliku suhtumise. ´Las´ tantsivad su kergemeelsed jalad, las´ tantsivad- oh oleks lahti neil kõik mängu alad ja päikesemaad!´ ,,Elu tulega" võrreldes on ,,Tuulemaas" loodusmotiive tihedalt. Aga väga harva tõusevad need luuletust valitsema. Kirjeldavat loodusmaalingut Suitsu luules kuigivõrd polegi, sest aina põimub looduskujutus muude motiividega, valmistab ette meeleolu või mõttekäiku, toetab seda või on sellele kontrastiks. ,,Värisevate haabade all" tähtsad on looduspildid, veelgi tähtsam on enesetunnetuslik mõtisklus, mis hingeseisundile loodusest tuge ja võrdkuju otsib. Tekib kujutlus üksildasest
särava näoga dirigent Hans Richteri juurde ja pani talle pihku mündi. "Võta see," ütles kuulus helilooja, "ja joo kann õlut minu terviseks." Richter võttis Maria Theresa taalri vastu ja kandis seda elu lõpuni uuriketi küljes. Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul. Kuna Bruckner oli oma põhitegevusalalt organist, siis meeunutavad ka tema sümfooniad hiiglaslikke oreliimprovisatsioone. Tema oli esimene, kes rikastas sümfoonia vormi kolmanda teemaga. Tema teoste läbivaks temaatikaks oli inimese ja jumala omavaheline suhe. Need lõppesid alati positiivselt: kiusatusest vabanenu leiab tee jumala juurde.
maalitud olustikumaale lihtrahva elust või lihtsatest asjadest (koloriit tume-porine). Oma maalidega tahtis ta kaasa tunda vaestele. (Maal ,,Saapad") . Oma soovi aidata inimesi väljendus ka misjonäritöös. Oma maalides on ta mõjutusi saanud neoimpressionistidelt ja realismi esindajatelt. Olles väga hella hingega, tõi ta oma maaalidesse kõik oma tundeelamused. Tema värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed rahutud ja fibreerivad. Oma loomingus ei püüdnud ta jäljendada loodusmotiive. Vincent van Gogh´i tulek kunsti tõi kaasa senini harjumatut puhtisikupärast, võimsat tundeväljendust, mis lubab temas näha ekspressionismi üht eelkäijat. 11:)Vincent van Gogh oli hollandlane .Miks eksponeeritakse tema töid koos prantsuse kunstnikega ?Vincent van Gogh oli rahvuselt hollandlane. Prantsusmaal elas ta pidevalt ainult oma elu lõpuaastad. Teda tuleb siiski paratamatult vaadelda ühenduses prantsuse kunstiga, sest tema
Katsura villa Kano koolkonna üks töödest Ilmalik kunst Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maatikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberitullidele nagu Hiinas. Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Sisevaade Puulõiketehnika Puulõiketehnika jõudis Jaapanisse Hiinast. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades
vastastikku asetatud kuuliga rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht
Lisaks skulptor Amandus Adamson. IMPRESSIONISM Impressionism tekkis umbes 19. sajandi lõpus, peamiselt Prantsusmaal. Impressionismi peetakse realismi edasiarenduseks, see tähendab, et maaliti seda, mida ise nähti. Nime sai Moneti teose järgi. Impressionismile on iseloomulikud emotsioonid ja tunded, oma töösse lisati muljeid ja loodusmotiive. Tööd tehtid erivärviliste pintslitõmmetega ning pilti kujutatu justkui läbi valguse ja õhu. Vähendati ka ruumilisust. Tuntumateks kunstnikeks oli Claude Monet (pilt „Impressioon. Tõusev päike“) ja A. Rodin (pilt skulptuur „Mõtleja“ võib olla ka sümbolistlik).
Sogunid viisid oma võimukeskuse Kamakurasse, praeguse Tokyo lähedale. Ilmalik kunst. Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotslusest. Tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberirullidele nagu Hiinas. Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono, aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Hiinas õpitud kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed jms.). Hiina kalligraafias on hieroglüüfid enamasti nelinurksed, selged ja
5.saj. II poolel 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? Algne usund oli sinotism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased? Väikesed majad, milled olid järsult tõusvad katusenurgad, ebasümmeetrilne ruumijaotus,tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed-neile maaliti maastikupilte ja loodusmotiive,põrandatel õlgmatid ja maalidega kaunistatud sirmid. 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Jaapani stiilis katustega, ohtrate viilidega peatornid, kaldus külgedega kivialused, väravate juures labürindid. 7. Millal levis Jaapanisse zen-budism? Al.12.sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub selle mõju? Kalligraafias ja maalikunstis 9. Kuidas tehti värvilist puulõiget? Trükiti tihe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati pintsliga värvid. 10
Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Haudehitised: kaevushauad umbes 2 meetri sügavusel maa all; kaljusse raiutud haud; kuppelhauad kuulsaim on Atreuse varakamber. Pseudovõlv kivid horisontaalselt väikese nihkega. Reljeefide tõttu on monumentaalselt kuulus Lõvivärav. Olid ka lõvisambad: ilma peata kuid käpad olid. KUJUTAV KUNST: Vaasimaali puhul on iseloomulik ornamentika, mis kasutab loodusmotiive, kuid eeskuju raske ära tunda. Halveneb tehnika, toon muutub segaseks, värv kahvatuks. Esineb looma- ja inimfiguure. 7. Kreeka arhailine periood (8.-7. sajand eKr): Eelnev kunst homerose perioodil oli tuntud geomeetrilise stiili kaudu. Selle ajastu vaasidel esinev ornamentika eelistab geomeetrilist laadi kujundeid, vaasidel on kujutatud siksakke, komnurki, sõõre, lainelisi jooni jne. Mustrid asetatud ribadena, enamasti kaelapiirkonda, alumine osa on ilma kujunditeta
F. Mendelssohn 12 varajast keelpillisümfooniat 1821-23 5 suurt sümf. 1824-32, III - Shoti sümf., IV -Itaalia sümf. V - Reformatsiooni sümf. (finaalis koraal "Üks kindel linn") R. Schumann 4 sümf. 1841-50, I Kevadesümf., III Rheini sümf. Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul. Johannes Brahms 1833-1897 Sündis Hamburgis, Saksa reekviem, 4 sümfooniat, 2 avamängu, 2 klaverikontserti, 1 viiulikontsert, hulgaliselt klaveripalu, laule ja kammermuusikat. 16 Seoses Debussy´ga tuli 90-ndail aastail muusikasse impressionism (sümbolism), millest on
Losside seinad kaunistatud maalidega. Kohati sarnasus Egiptuse Uue Riigi ornamentikaga. Stiililt meenutavad Kreeta maale. Vaasimaalid enamikus Kreetalt sisse veetud. Hilisminoilise perioodi lõpus keraamikas uus laad, mis levib peaaegu kõigil Vahemere aladel. Ornamentika, mis kasutab loodusmotiive stiliseeritud kujul. Halveneb tehnika. Toon segane ja värv kahvatu. Erandina esineb inim- ja loomafiguure. Reljeefkaunistus puudub, ainus erand nn lõvide värav: kolossaalsetest kividest koostatud värava avause kohal seisavad kaks emalõvi, nende vahel seisab tüüpiline kreeta-mükeene sammas.
Pandi alus Ennot ja nooreestlasi vastandavale käsitlusele, Ennot ei peetud mingiks intellektuaaliks ega teadlikuks EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 31 luuleuuendajaks, vaid müstiliste kalduvustega tundelüürikuks, kelle värsid on viimistlemata, hägusate kontuuridega. Selline looming ei sobinud kokku nooreestilike vormiprintsiipidega. Enno luule temaatika suures osas patriarhaalne, palju kodu- ja loodusmotiive, mis ei viita modernsele maailmale. Ometi on Enno vanamoelisus ja vastandumine nooreestilikule kunstikäsitlusele paljuski näiline, seosed omaaegsete uuendustega seevastu selged. Esimesena mõistis Enno uuendajarolli Henrik Visnapuu 1921. aastal, üldise tunnustuse osaliseks sai Enno alles pärast surma. 1937. aastal ilmus postuumselt mahukas luulekogumik "Valitud värsid". Kuigi Noor-Eesti ei tunnistanud Ennot omaks, kuulus ta ometigi sinna nii sisult kui moodsama vormi poolest.
korraga. Maamotiivid tulevad sisse. Tuleb muutus: oma stiilini jõudmine - 1970ndast, see juhatab sisse klassikalise perioodi Runneli loomingus. Piiritletav aastatega 70-88. 88 ilmub "Laulud eestiaegsetele meestele" - mitte täienisti, vaid suures osas sisaldab luulet, mida ei saanud varem avaldada. Iga uus raamat on kummaline juhtum. Kasutab uuema rahvalaulu vormi. Lorilaulu stiil, eriti 70ndate algul. Temaatilises plaanis, erinevad variandid: klassikalist armastusluulet, loodusmotiive, on ilmne, et 70ndate ja 80ndate Runnel isamaaluuletaja. Ilmselt autoripositsioon nii valitud, et isamaa kogu aeg meeles, aga muutub ka sportlikuks objektiks. Sportlik sellesmõttes, et nagu oleks pidevat katsetamist, kuidas saaks kirjutada nii, et see oleks üdini riigivastane, aga ometi ilmuks trükis. Runneli üks fenomen on see, et viib täiuseni ridadevahele kirjutamise poeetika. "Misasja teab naine" Teine loomingujärk annab tuntud tekste enim. 90ndate algul uus ja kolmas periood
annaabi.ee 
