Elukäik Geraldi vanemad olid inglise ja iiri päritolu. Tema isa oli Lawrence Samuel Durrell ja ema Louisa Florence Durrell (neiupõlvenimi Dixie). Kui Durrell oli kolme-aastane, siis tema isa suri. Perekond kolis Inglismaale. Sealne kõle ja külm kliima ei meeldinud Durrelite perele ning 1935-1933. aastal emigreeruti Kreekasse, Korfusaarele. Seal elasid nad viis aastat -- 1933. aastast 1938. aastani, kuid olid siis Teise maailmasõja tõttu sunnitud taas naasma Inglismaale. Need viis aastat olid noore Durrelli jaoks imelised. Oma elust Korfu saarel on ta ka pikalt kirjutanud raamatutes "Minu pere ja muud loomad", "Linnud, loomad ja sugulased" ning "Jumalate aed". Durrel kohtus Kreekas paljude huvitavate inimestega, kellest sügavaima jälje Durrelli ellu jättis tema esimene juhendaja loodusteaduste vallas, Theodores Stephanides. Koos Theodoresega korraldasid nad lõputuid uurimisretki Korfu m...
Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. · Niidutüübid. Nõmmerohumaa e. nõmm. Puisniit. Looniit. Rannaniit. · Metsatüübid. Palumets ( mänd, pohl, mustikas, kanarbik ). Soomets ( mänd, samblad, tarnad, kanarbik , pilliroog, sookail ). Laanemets ( kuusk , jänesekapsas, mustikas, laanelill ). Salumets ( tamm, pärn, pöök , vaher, sõnajalg, angervaks ). · Miks on looduskaitsele oluline rahvusvaheline koostöö ? Looduskaitse on oluline näiteks rändliikidele. Kui näiteks Eestis oleks kaitstud rändlinnu jahtimine ( ehk keelustatud ) ning Soomes mitte, siis poleks sellel kaitsel tulemusi. · Miks tänapäeva looduskaitse pole enam haruldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse ? Too näiteid. Tuleb kaitsta keskkonda, kuna elus ja eluta loodus on omavahel nii tihedalt seotud, et
Saksamaa 11,06%, Prantsusmaa 8%, Holland 7,79%, Iirimaa 6,89%, Belgia 4,65% ja Hispaania 4%. Import Suurbritannia suurimad impordiartiklid on: ● tööstuskaubad ● masinad ● kütused ● toidukaubad Keskkonnaprobleemid ● Õhk on saastunud, jõed põllumajandusjäätmetest kurnatud. ● Suurbritannia on sõlminud paljusid kokkuleppeid oma reostuse vähendamiseks. ● Tiheda asustuse tõttu pööratakse eriti suurt tähelepanu looduskaitsele. o Kaitstavad alad on enamasti väikesed, paljud paiknevad mägedes. Nende hulgas on riiklikke (kokku üle 1420 km2 ) ja kohalikke reservaate (1350 km2), metsareservaate, teadushuvi pakkuvaid kohti, linnukaitsealasid, rahvusparke ja muid. ● Metsade maha raiumine o nende põllumaaks muutmine. Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/hanneshotee/inglismaa.html http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/United-Kingdom-AGRICULTURE.html http://et.wikipedia
Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki loodus- kaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Tugev rahvusvaheline surve on andnud tulemusi. Vaalajaht on enamikus riikides lõpetatud. Rahvusvaheline koostöö aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepool- sed koostõõlepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga
koondandmestik. 15. juunil 1950. a loodi Teaduslik Restaureerimise töökoda (TRT). 1950ndatel loodi ka Tallinna Arhitektuurimälestiste Majavalitsus, mis hiljem oli tuntud, kui Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioon. 1957. a asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum. 1968. a. reorganiseeriti TRT Vabariiklikuks Restaureerimisvalitsuseks (VRV). 4 1971. a. asutati Lahemaa Rahvuspark, kus lisaks looduskaitsele ja ökoloogiale lähtuti ka muinsuskaitsest. 27. veebruaril 1973. a. kinnitati ENSV MN määrusega Tartu, Pärnu, Paide, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Haapsalu ja Lihula ajalooliste keskuste kaitsetsoonid ja nende põhimäärused. 1976. a. kehtestatakse NSVL ÜN seadus ''Ajaloo- ja kultuurimälestiste kasutamise kohta''. 1978. a. asuvad Eestis tööle poolakatest restauraatorid. 6. oktoobril 1980. a. antakse Tallinnale üle Euroopa Kuldmedal arhitektuuripärandi säilitamise eest
Izalco vulkaan on Kesk-Ameerika aktiivseim – ta on alates 1770. aastast pursanud vähemalt 51-l korral. Viimane tõsisem vulkaanipurse oli El Salvadoris 2005.a. Eesti kodanikud võivad El Salvadoris viibida viisavabalt 90 päeva korraga. Külastamist väärt linnad: Alegría, La Libertad, Perquín, San Salvador, Suchitoto, San Vicente vulkaan, Playa El Tunco. Sellel kaartil on näidatud El Salvadoris asuvad linnad: Vaatamisväärsused. Looduskaitsele pööratakse suurt tähelepanu: Monte Cristo RP,Cerro Verde RP, Nancuchiname RP, El Imposible RP. Linnu on vähe vanast ajast säilinud, kuna enam kui paarkümmend maavärinat on need üle elanud. El Salvadori vaatamisväärsuste hulka kuuluvad rannad (Barra de Santiago), säilinud koloniaalarhitektuur, muuseumid, kohviistandused, Suchitoto linn, Panchimalco küla, maajade pärandid. 6 Ohud:
eest (Passmore 1980:39-40). Inim- ja looduskeskse eetika üks oluline erinevus on käsitlus looduse väärtustest. Inimkeskses käsitluses seonduvad kõik väärtused ühel või teisel moel inimesega. Põhiküsimus on selles, kas loodusel võib olla iseseisvat, inimesest sõltumatut väärtust. Nortoni arvates tekitavad looduskaitse ja loodusest saadud paremaid väärtustamisi ja rikkalikuma elu kui loodust hävitav tegevus. See väärtus võiks olla piisav alus kogu looduskaitsele ning poleks vaja oletada, et loodusel on inimesest sõltumatuid väärtusi. Inimene peab kasutama piiratud lodusvarusid arukalt, ei või ta loodust täiesti oma suva järgi kasutada. Kui loodust kasutatakse ebamõistlikult- selle tulemused on nähtavad looduse saastumisena-, siis väheneb inimese heaolu ja elukvaliteet (Blackstone 1980). Seda kutsutakse ratsionaalseks inimkeskuseks. Looduskeskne suhtumine tähendab looduse ja selle kõikide olendite heaolu arvestamist.
liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO
kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste
pikemaid huvitava ehitusega Eesti looduslikke koopaid. August Kitzbergi kaudu on paljandil seos Eesti kultuurilooga, nimelt Lopa talu on saanud tuntuks teoses "Kauka jumal" kirjeldatud sündmuste tegevuskohana. Vaida paljand ja koobas Asub Abjast 6km kaugusel Kilingi-Nõmme maantee lähedal, maanteest 800m põhja suunas, Anniennu talu maadel. Koopasse sisenemine ei vaja spetsiaalset riietust, kuna koobas on piisavalt kõrge ja enamikus osas on põhi kuiv. Paljand on tähistatud looduskaitsele viitava sildiga.Vaida koobas on teada olnud juba väga kaua ja rahvajutu järgi on siin sõdade ajal olnud pelgupaigaks kohalikele elanikele. Siin olevat varjanud end isegi Rootsi kuningas Karl XII, ning pärimuste järgi on siin olnud ka Vanapagana elupaik.Vaida paljand ja koobas. Järjekord: 1.päev Abja Muusium, Abaja Mõis, Abjaku küla kivikalmed, Atika ohvrikivi. Aeg: Vabaaeg peale kohalejõudmist, tubade jaotamine, 1.30 minutit , Abja Muusium 1
2. Ebameeldiv lõhn 3. Tootmisjäägid 4. Tolm (põllu harimisel) 5. Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Rahvusvaheline kostöö - Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on 1. Hädavajalik rändliikide kaitse. 2. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes 3. Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele 4. Aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel Washingtoni konventsioon - loomad,taimed müük. Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. Sümbioos,parasitism. Parasitism e
17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000-2500mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Majandus Põhjamere äärsetel aladel on suur maagaasi- ja naftavaru, 1977 avastati seal ka suured kivisöelademed. Põhiline söevaru asub maismaal, seal leidub ka kivisoola, kipsi ja kriiti. Parem rauamaagivaru on ammendunud. Tiheda asustuse tõttu pööratakse olulist tähelepanu looduskaitsele. Kaitstavad alad on enamasti väikesed, suuremad paiknevad mägedes. Suurbritannia on arenenud tööstuse ja rohkete välissidemetega turumajandusmaa. Endise Briti impeeriumi emamaana on ta säilitanud arvestatava koha kapitali ja kommertsteenuste väljaveos. Suurbritannia on vanim tööstusriik, seal algas varakult üleminekpostindustriaalsesse arengujärku: tööhõive tootmisharudes langeb ning teeninduses kasvab. Kiiresti arenev tööstusharu on keemiatööstus
majandatakse aga praegu väheselt ja see ohustab nende püsimajäämist. (Sammul, M. jt. 2003) Pärandkoosluste kaitsmine ja säilitamine Kuidas ja miks pärandit hoida? Eesti maarahvale on aga pärandkooslused olnud igapäevaelu loomulik keskkond. Niitude kastesest sülest pärineb suur osa rahvalaule ja muistendeid, ainelisest rahvakultuurist rääkimata. Pärandkooslusi saab säilitada vaid pideva väheintensiivse majandamisega. Ent nende hooldamine ei ole majanduslikult kuigi tulus. Looduskaitsele ja põllumajanduslikule keskkonnale mõeldud vahendite jagamiseks on võimalik välja töötada erinevaid toetusskeeme. Eestis on loodud riiklik toetuste süsteem eesmärgiga katta kaitsealade rohumaadel majandavatele maaomanikele piirangute tõttu saamata jääv tulu. Loodushoiutoetust haldab keskkonnaministeerium ja seda antakse eri tüüpi pärandkoosluste hooldamiseks ja taastamiseks. Toetatavate tegevuste hulgas on karjatamine, niitmine,
ribad 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine 9. Fotojaht 10. Loomaaiad _____________________________________________ 5. 1) RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KESKKONNAKAITSE ALAL Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on · Hädavajalik rändliikide kaitse · Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes · Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele · Aitab oliliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule. Juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses Organisatsioonid : Maailma Looduskaitse Liit (IUCN), Ühinenud rahvaste organisatsioon, Euroopa nõukogu ja UNESCO 2) KONVENTSIOONID RAMSARI KONVENTSIOON linnud märgalad Kirjutati alla 1971.a ja jõustus 1975. Ühinenud 157 riiki. Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, erilist tähelepanu
mitmekesine. Harku vallas esinevad leet-glei-, raba-, siirdesoo- ja madalsoomullad. Harku valla rahvaarv on 12 820. Valla keskus on Tabasalu alevik, kus elab 3177 elanikku. Enim on Harku vallas kaupade müügi ja vahendamisega tegelevaid ettevõtteid ning kinnisvarafirmasid. Valla juhtivspetsialistid peavad oluliseks, et oluline vajadus on investeerida just sellistesse valdkondadesse, mis toovad inimesi valda elama. Harku vallas pööratakse erilist tähelepanu looduskaitsele, mis on meie ühiskonnas igati teretulnud. Lisa Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org http://loodus.keskkonnainfo.ee http://www.epl.ee http://www.harku.ee http://www.stat.ee http://www.google.ee
järves". 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati. 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond. 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 20002007. Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on Hädavajalik rändliikide kaitse. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutuste. Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostööleppedkeskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga.Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses oluliserahvusvahelise organisatsiooni liige: Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu(IUCN). Ühinenud Rahvaste Organisatsioon,Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur
ülemääraseid kulutusi, ja parima keskkonnapraktika rakendamisele. · Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid. o Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on Hädavajalik rändliikide kaitse. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele Aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmistelevikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. o Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. o Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon,
väärtused. Selle üle arutletakse detailselt. Üks argument inimkesksus on paratamatu kuna pingutustest hoolimata pole me inimtena võimelised maailma vaatamata muult positsioonilt kui inimese omalt. Me ei saa astuda inimene nahast kultuurikogemustelt väljapoole. 3) Milline võiks olla täiesti antropotsentristlik looduskaitse? Aga täiesti ökotsentristlik ? Mille poolest need erineksid? Antropotsentristlik looduskaitse: 1) Kui sa tunned tänu looduskaitsele end paremini. Sa tunned, et looduskaitse tekitab sinus heaolu. Kuna see tekitab inimeses heaolu, siis see on inimkeskne. 2) Looduskaitse aitab kaasa inimese kaitsele. Nt kaitstes toonekurge kaitseme ka inimese elukeskkonda. 3) Kui kaevandaja mõtleb tulevastele põlvedele, siis ta piirab oma ressursside kasutamist. Antropotsentrism ei vastandu alati biotsentrismile. Ökotsentristlik looduskaitse: Lähtuks sellest, et looduse ja teiste isendite kaitset võetakse iseenesest mõistetavana nagu
kuuluval maal. Sisuliselt tähendas see õigust pidada ise jahti, rentida jahipidamise võimalust (jahiõiguse kasutamise õigust) teistele, saades selle eest raha, või keelata igasugune paugutamine maavaldusel sootuks. Niisugune kord on üldjoontes kehtinud tänini mõnes riigis katkematult, siinmail pool sajandit kestnud sotsialismi põhjustatud pausiga. (Randveer 2004) Kui sotsialismiaeg üldse millekski hea oli, siis ilmselt jahiulukitele ja looduskaitsele. Eeskätt sellepärast, et ei olnud omandiprobleemi. (Randveer 2004) Eesti Vabariigi taastamisega tekkis korraks seadustes vaakum. Vanad seadused enam ei sobinud, uusi aga veel polnud. Nii juhtus ka jahinduses. Uute maaomanike taotlused neile kuuluvat maad jahinduslikult kasutada vajasid kiiresti õiguslikku alust. (Randveer 2004) 1994. aasta aprillis võeti vastu ,,Jahikorralduse seadus". Selle seaduse juures oli olulisim
RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Eesmärk on kaasa aidata keskkonnateadlikkuse kasvule, keskkonnaseisundi parandamisele ning säästva arengu põhimõtete juurutamisele nii Eestis, Euroopas kui kogu maailmas. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on: 1. Hädavajalik rändliikide kaitse. 2. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes. 3. Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. 4. Aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige: Maailma Looduskaitse Liit (IUCN), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega.
tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Tugev rahvusvaheline surve on andnud tulemusi. Vaalajaht on enamikus riikides lõpetatud. Rahvusvaheline koostöö aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga
Kuid korilasi häirivad väga ranged looduskaitsepiirangud. Turismile, eeskätt loodusturismile, on märgalad oluline ressurss, mille heast seisundist ollakse huvitatud. Küll aga riivavad turismiarendajate lähihuve looduskaitsest tulenevad kohatised liikumispiirangud. Riigikaitse seisukohast seostuvad märgalad kohaliku elanikkonna vastupanuga. Seal, kus puudub võimalus varjuda mägedes, on alati leitud pelgupaik soodest. Haridusele ja teadusele on märgalad sama vajalikud kui looduskaitsele. Lisandub märgalade, eelkõige rabade tähtsus looduse arhiivina, mis tuleneb turba ladestumisest ja selle konserveerivatest omadustest (Lotman, 2001). Sooteadus. Soode teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainilaadsetest omadustest -. haruldaste liikide genofond, erakordne stabiilsus ja isereguleeruvus.Soo on meil see jääajajärgsest ajast vähe muutununa püsinud koht, mis võib ainsa elupaigana tagada haruldaseks jäänud linnu-,
annaabi.ee 
