,,Lolita" Vladimir Nabakov Vladimir Nabakovi novell on vangla memuaar. Mille kirjutas mees nimega Humbert Humbert kes kirjeldab oma kirge noorte laste vastu, keda ta nimetas nümfettideks. Raamatu algul räägib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta räägib kuidas ta tekkis himu nümfettide vastu. Ta armastas ühte tüdrukut lapsepõlves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest üle. Igal pool kus ta ka ei käinud ja väikesi lapsi nägi imetles ta neid, ta vaatas ainult aga ta ei teinud neile kunagi midagi. Humbert Humbert oli vahepeal ka abielus naisega Valeria, kes pettis teda vene immigrandiga. Humbert lahkus ta juurest ja läks Ramsdale linna, kus ta tahab kirjutada.
Selles raamatus ksitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varakpse teismelise tdruku vastu. Humbert phjendab kiindumust 10-14 aastaste tdrukute vastu eelnevalt oma elus tdruku Annabeli kaotusevalu leelamisega ning lpuni viimata suhe oligi jtnud mehe sdamesse koha ainult noorematele nitsikutele. Raamatu peamiseks ksitletatavaks probleemiks on pedofiilia.Ent eelkige on see romaan armastusest, selle prasusest,hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest.Peategelasteks on lapseohtu tdruk Lolita ning Humbert Humbert (thtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty)
,,Lolita" kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka ning on pälvinud vägagi auväärse neljanda koha. Nabokov on kirjutanud teose keskealisest mehest, kellel on hukutav ning täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende mõlema lapsepõlve on jäänud noorpõlve armastus, mis lõppes kurvalt. Lugedes ,,Lolitat" ning teades Nabokovi armulugu noorpõlve sõbranna Tamaraga on kuidagi väga tuntav seos Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab Tamarat meenutab väga Humberti Humberti kirjeldusi Annabelist. Mingi kurb, nostalgiat täis igatsus, mida lugedes tahaks endagi süda kurbusest saapaäärde vajuda.
''Lolita''. Romaan räägib minategelase Humberti ''pedofiilsest'' suhtest oma 12-aastase kasutütre Lolitaga. Kuigi autori kirjapandu võib tunduda paljudele põlastusväärne, on seda siiski tehtud väga kaunilt ja veenvalt. Kui lugeda seda tavalise romaanina, siis selles käsitletavad tunded ja olukorrad ärritaksid tavapäraselt inimesi ning tekitavad neis võõrastust. Siiski on raamat kirjutatud nii, et selles ei leidu ainsatki nilbust. Keskealine mees, raamatus kui nimega Humbert Humbert, on nõudlik keskealine ülikooli professor, kellel on kiindumus nooremapoolsetesse tütarlastesse. Ta nimetab neid raamatus nümfettideks ning peab nende all silmas just 9 -14aastaseid tütarlapsi. Raamatus märgib ta ka ära, et ega siiski kõik selles eas tütarlapsed ole nümfetid ning ei välimus ega vulgaarsus pole mingid kriteeriumid. Nümfettide tunnusteks, mis eristab neid nende eakaaslastest, toob ta raamatus välja sügestava
Vladimir Nabokov ,,Lolita" Noore naise ja vanema mehe suhe ei ole ebatavaline. Nabokovi teoses ,,Lolita" on neiu suhtes oma kasuisaga, kuid see ei ole peamine põhjus, miks 20. sajandi keskel ilmunud romaan inimesi vapustas. Humbert Humbert on vanglas, kus jutustab oma elukäiku, alustades sünnist ja lõpetades surmaga. Lapsepõlves oli Humbertil armulugu Annabeliga, kuid see ei õnnestunud. Humbert ei märganud Annabelis nümfetti, sest nad olid mõlemad samaealised ja võrdsed. Tagasi vaadates arvab Humbert, et Annabel oligi haldjas, kellega kohtumine sai talle saatuslikuks. Kui aastad mööduvad, abiellub Humbert Valeriaga, kuid lahkub peatselt, sest pettub Valerias ja otsutab kolida, et rahulikult kirjutada. Ta saabub Ramsdale' i linna, kus rendib toakese Charlotte Haze'i ja tema tütre Dolores Haze'i juures. Charlotte on lesk, pigem naiivne ja unistajatüüp. Ta nõuab
Kirjanik sündis 1899. aastal Peterburis rikkas aadliperekonnas, kes revolutsiooni ajal emigreerus Berliini, kus Vladimir elas järgmised 15 aastat ning pälvis vene kogukonnas noore andeka kirjamehe tunnustuse. 1937 lahkus Nabokov perega Pariisi ning 1940 Ameerikasse. USAs pidas ta lisaks kirjanikutööle loenguid ülikoolides. 1959 kolis ta Sveitsi, kus ta 1977. aastal suri. Vladimir Nabakovi romaan on vangla memuaar. Mille kirjutas mees nimega Humbert kes kirjeldab oma kirge noorte laste vastu, keda ta nimetas nümfettideks. Ta räägib kuidas ta tekkis himu nümfettide vastu. Ta armastas ühte tüdrukut lapsepõlves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest üle. Igal pool kus ta ka ei käinud ja väikesi lapsi nägi imetles ta neid, ta vaatas ainult aga ta ei teinud neile kunagi midagi. Humbert oli kirjanik kes kirjutas teaduslike raamatuid, ta üürib toa kena Charlotte Haze juures, kus ta kohtub Charlotte tütre Lolitaga
,,Lolita" Lugesin suvel Vladimir Nabokovi romaani ,,Lolita". See on tema kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita", mis kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka. Raamat sai kuulsaks oma vulgaarsuse ja seksuaalse höngu poolest. "Lolita" on jutustus keskealise mehe seksuaalsest kinnisidees noorte tydrukute suhtes. Peategelane Humbert kolib üürnikuna elama keskealise lese Charlotte Haze'i majja ja kiindub tema puberteediealisesse tütresse Doloresesse ehk Lolitasse, kes on oma ea kohta ebanormaalselt küps ja näitab mehe suhtes üles seksuaalset huvi. Mees on valmis köigeks, et olla Lolita lähedal ja see viib isegi abieluni Lolita emaga, keda mees tegelikult ei armasta. Olles mingi aeg abielus avastab Charlotte Humberti päeviku, kus mees räägib avalikult mida ta Lolita vastu tunneb ja kuidas ta teda enda omaks ihkab teha. Naine soovib, et mees
Mina lugesin ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi raamatut Lolita. Trükk, mida lugesin ilmus välja aastal 2004, kirjastuselt ,,Kuldsulg" Esmakorselt ilmus see inglise keeles 1955.aastal , Pariisis. Eesti keeles ilmus Lolita esmakordselt 1990.aastal ,,Eesti raamatu" väljaandes ning selle on eesti keelde tõlkinud Hans Luik. Lolita on Vladimir Nabokovi tuntuim romaan. Teos lükati algul tagasi nelja kirjastuse poolt ning on mitmes riigis koguni keelustatud Näiteks kirjaniku sünnimaal, Venemaal, eriti rangelt. Aga Lolita tegi tõelise tähelennu ja on nüüd 20.sajandi parema inglisekeelse romaani valikus esimeste hulgas. Tegevus toimub 20.sajandli Teose peategelased on
"Lolita" Vladimir Nabokov Tegevuse koht, aeg, miljöö Sündmuskohad: Hazelite maja , hotellid, haigla. Tegevusaeg : 20. sajand. Miljöö: 20.sajandi elu vapustanud pahupool. Peategelased: Lolita, H.Humbert, proua Hazel 1) Humbert – miks temast sai pedofiil? Ta ise arvas, et tema perverssuses on süüdi see, et ta noorena Annabelliga (noorpõlve armastus) ei saanud koos oma unistusi täide viia. Muidugi mõjutas tema elu noor Dolores, kellesse ta koheselt armus. Tema mured seoses Lolita, Lolita ema ja Quiltyga? Ta abiellus isegi Lolita emaga, proua Hazega, keda ta tahtis (mõtles) mitmeid kordi ära tappa, et ta saaks Lolitaga üksi olla ning et keegi neid ei segaks. Aga lõpuks suri proua
Peategelased: Lolita, H.Humbert, proua Hazel. Sündmuskohad: Hazelite maja , hotellid, haigla. Tegevusaeg : 20. sajand. 4.)Selles raamatus käsitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varaküpse teismelise tüdruku vastu.Ent eelkõige on see romaan armastusest selle pöörasusest, hallutsinatsioonidest, hullusest ja üleminekutest. 5.)Autor tahtis selle raamatuga ütelda kas seda , et kõik ei ole nii ilus kui inimesed arvavad, et ka igal ilusal perekonnal võib olla saladusi millest keegi ei tea või siis näidata välja oma tundeid ning kirjaldada neid teise inimese läbi. 6.) Lolita.
1.) Vladimir Nabakov, sndinud 23. aprillil 1899. aastal Peterburis, oli he maineka juristi ja publitsisti poeg. Lapseplve veetis ta snnilinnas ja perekonna misas Peterburist luna pool, kus sai alguse tema eluaegne liblikate uurimise kirg. 1911-1917. aastal kis Vladimir Nabakov Peterburi gmnaasiumis. Sel ajal kirjutas ja avaldas ta oma esimesi luuletusi. 1919. aastal emigreerus perekond Inglismaale. Vladimir Nabakov ppis Cambridgeis kaks aastat vene ja inglise kirjandust, kolis siis Berliini, kus elas kuni 1937. aastani. lalpidamist teenis ta peamiselt eratunde andes, keeli ja tennisemngu petades. Peale selle tlkis ja kirjutas ta luuletusi, jutustusi ning romaane, mida esialgu avaldas pseudonmi Vladimir Sirin all. 1926. aastal abiellus Vladimir
Teema: saarte ahelik, üks saar on liitlaste valduses, saarelt vaja põgeneda Tegelased: Mallory, Stevens- paevajuht, hea alpinist, noor, dusty-nägi räpane välja, jne Nagu malemäng, samme teatakse ette, ka hea plaan olemas. Valllutamine-mindi saarele, integreerumine, kindluse vallutamine, kahurite õhkimine ,,Lolita" Vladimir Nabokov Rainer, Kaalma Autor: 23.04.99-02.06.1977, vene päritolu USA kirjanik, tema tuntuim romaan ,,Lolita" Humbert: 44 aastane õpetaja, naistele ihaldusobjekt, haritud, salapedofiil, I suhe 12 aastase naisega, sisemine ja välimine vastuolu, käis pargis väikseid tüdrukuid vahtimas Lolita: sarnasus Annabellile tegi ta Humbertile ihaldusväärseks, lapsik, paheline, manipuleeriv Sisu: lapsepõlvearmastus, abiellub Valeriaga, armus Lolitasse, Charlotte saab jälile, tema tütar läheb nende juurde elama, Charlotte ja Humbert abielluvad, Charlotte
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
Nad abielluvad ning aastate pärast taastub ka mr Rochesteri nägemine ühest silmast natuke, nii et ta näeb oma lapsi. * St John läks misjonäriks, oli kirjavahetuses Jane'iga ja suri Indias olles. Oma viimases kirjas Jane'ile kirjutas ta, et tunneb jumala kutset. Arvamus Minu jaoks on ,,Jane Eyre" üks kõige hiilgavamaid raamatuid, mis eales kirjutatud. Lugedes seda raamatut innustas see mind lugema ka muud selle ajastu kirjandust ja kogu Charlotte Brontë loomingut. Jane Eyre on inimene, kelle keevaverelisus suruti maha tema sugulaste poolt. Ta on kaua aega vihane nende peale, kuid saades indu jumalast ja oma sõbrannast Helen Burnsist suudab ta kogu oma vihast lahti lasta ja andestada, ka siis, kui teised seda ei suuda. Samas säilib temas otsekohasus. Samuti on tal väga kõrge moraalitunnetus, arusaam heast ja halvast tema usus ning ta sümboliseerib head inimest tema kõige puhtamal kujul.
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb v�
Donja Elvira sõimab mehe läbi, olles tema truud palet näinud, lubab kättemaksu taeva ning vb ka iseenda poolt. NELJAS STSEEN Sganarelle uurib oma isandalt, et kas tal südametunnistus ei hakka vaevama. Mees kiirustab oma pärast hetkelist mõtiskelu oma armuasju korraldama. Sganarelle on pahane, et ta nii nurjatut peremeest teenima peab. TEINE VAATUS (Mererand) ESIMENE STSEEN Pierrot, veidi kahtlase maainimese aktsendiga, teatab Charlotte uudiseid ,et päästis just ühe kaks uhket meest merehädast. Enne seda oli ta koos oma sõbraga üksteisele mullatükke vastu päid visanud. Seejärel näinud hädalisi, ent sõber ei jäänud uskuma. Teinud kihlveo, mille Pierrot võitis, kuna tõepoolest kaks abivajajat ulpisid vees, ent nüüd ei olnud nõus sõber neid mehi enam päästmam minema, kuna nende pärast oli ta oma rahast ilma jäänud. Lõppude lõpuks tõid nad kaks imelikku härrast ikkagist veest välja
KAFKA Kafka 15ndal sünnipäeval kafka pakib oma asjad kokku ja jookseb kodust ära. Vares aitab teda. Kafka läheb bussiga shikokuse. Teel saab ta tuttavaks sakuraga, kes on kogemata sama vana kui ta kadunud õde. Kafka registreerib end odavasse hotelli shikokus, siis veedab päeva komura raamatukogus. Oshima avastab, et kafka on kodust ära-jooksik ja pakub kafkale abi, küsides proua saekilt, kas kafka võib jääda raamatukokku elama. Kafka ärkab põõsast, verega kaetud. Paanikas helistab ta sakurale, kes võtab ta enda juurde ööseks. Kafka veedab öö sakura juures, sakura lööb tal lahti, et tal aidata lõdvestuda. Kafka lahkub järgmisel hommikul, kui sakura on tööl. Oshima viib kafka mägimajja kochisse niikauaks kuni oshima ning saeki korraldavad kafka kolimise raamatukokku. Kafka on esimest päeva üksi mägedes, naudib loodust, üksindust ning võimalust "ennast avastada" Kafka alustab oma tööd raamatukogu assistendina. Oshimalt kuuleb ta Saeki traagilise m
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja tõttu ei tööta mõte enam kohati korralikult. Ükskord kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis idee: Kas poleks õige
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis te
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle mi
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ptk. 1 Algab peale koolist, kus direktor peab abiturientidele lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab. Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, se
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ptk. 1 Algab peale koolist, kus direktor peab abiturientidele lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab. Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, se
Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. 3. O. Wilde elu ja looming 1854-1900. Aforismidest võib kasutada kindlasti midagi oma kirjandites. Omalaadne kalliskivi Inglise kirjanduses. Tal omapärased mõtted, meeldis oma teostes väga palju paradokse pilduda ja oma elus väga palju ütleda sellist, mis sokeeris ja epateeris. Kui Ameerikasse sõitis ja tolliametnik küsis, et kas on midagi deklareerida. Wilde vaatas ülevalt alla ja ültes, et pole midagi muud delkareerida peale oma geniaalsuse. Tema on öelnud, et elu mõte on kunstis ja kõige olulisem maailmas on ilu. Elab 19. Sajandil ja jälestab seda. Ülteb, et 19. Sajand on kapitalismi tugevnemise sajand, kõige igavam ja proosalisem aastasada. Kuna tema meelest elu selliseks läinud, siis tuleb leida see pääsetee kunstis. Sündinud on Dublinid Iirimaal, isa
Karl Ristikivi ^Tuli ja Raud ^ I peatükk 1885 (1-2 ptk. vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusagil hurt
Idioot sisukokkuvõte Romaan algab tutvustav lugeja kaks peategelastest: Prince Lev Nikolaevick Myshkin (idioot) ja Parfion Semyonovich Rogozhin. Kaks reisivad Peterburi rongis, kui nad kohtuvad, siin, autor märgib "erakordsust" käesoleva juhuslikku kohtumist. Myshkin ja Rogozhin start to talk, väiklane ametnik nimega Lebedyev ühineb ja millised kolm arutada kujundeid, mida arendab ülejäänud romaan. Kuigi Myshkin ja Rogozhin on vastandid sisse everyway, jagavad nad peaaegu salapärane vastastikune külgetõmme üksteist, see peaks juhtida lugeja tähelepanu veelgi arendada oma suhet. Myshkin tema riietus ja lugusid nii väita, et vaatamata tema vana vene pere liini, ta on rohkem välismaalane või välismaalane oma riigis. Seda seetõttu, Myshkin on veetnud viimased neli aastat vaimuhaiglasse Sveitsis. Ilma reservi, aga Myshkin jagab seda tegelikult koos Rogozhin ja Lebedyev. Ta isegi ei tundu võta natuke �
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokra
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. S
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öe
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Ladina keele tunni
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku
Tal oli neli õde Maria, Elizabeth, Charlotte ja Anne. Samuti oli tal vend Patrick Branwell Brontë. 1820. aastal kolis perekond Haworthi lähedale. Pärast ema varajast surma vähi tõttu asus perekonna juurde elama üks tädidest, kellele aga Yorkshire, pastorimaja, pastor ise ja ta lapsed peale poja põrmugi ei meeldinud. Tädi täitis oma ülesandeid tapva asjalikkusega, parimal juhul jaheda kohusetundlikkusega. Neid tädi iseloomujooni on hiljem oma teostes elustanud nii Charlotte kui Emily. ,,Vihurimäe" Nelly Dean, kelle fantaasiavaesus areneb küll mitte eriti usaldusväärseks headuseks, on tollesama Cornwalli-tädi pealt kirjutatud. Emily isa oli pastor, kes kirjutas luuletusi ja lubas lastel lugeda kõike, mida nad soovisid. Kuueaastasena läks Emily, nagu ta teised õedki, pastoritütarde kooli Cowan Bridge´i. Sealsed olud olid niivõrd katastroofilised, et kaks vanemat õde surid 1825. aastal. Seepeale lubati Charlotte ja Emily koju. Charlotte,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
