Vahendite eest vastutab huvijuht. Grimeerida aitab näiteringi juht, temal olemas ka vastavad vahendid. 19.00 19.45 Õhtusöök õues suurest katlast Koostöös kokkadega valmistatakse õhtusöök vabas õhus suures katlas. Söömine õues ühekordsetest nõudest. Vastutavad kasvatajad. 20.00 21.30 Lõkkeõhtu Tõrvikutega rongkäik ümbruskonnas, tants ümber lõkke elava etnomuusika saatel, ,,luuavõidusõit", võlujoogi keetmine, loitsimine. Läbiviijad huvijuht, näiteringi juht ja kehalise kasvatuse õpetaja, koostöös kasvatajatega. Muusika eest vastutab huvijuht. 3. ALTERNATIIVTEGEVUSED Vihmase ilma korral toimuvad tegevused siseruumides. Metsajalutuskäigu ärajäämise korral asendatakse tegevus peoruumi dekoreerimisega. Vahendite eest hoolitseb huvijuht. Luudasid valmistatakse vanadest ajalehtedest. 19.00 - 19.45 Söömine toimuks ühise suure nõialaua taga siseruumis. 20.00 - 21
Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets) Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Näide: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine, vihmaloits Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad,mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. Keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem, nagu näiteks naeratus
Keel on tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonda korraldavad. Tunnused : religioon, emakeel, kultuur, riietus või toit. Keel on kõige tähtsam sest tänu sellele luuakse kontakt. Keel kui emotsioonide väljendaja – nutt, naer, oiged, ohked, üminad, kisa. Emotsioone saad väljendada sõimusõnu kasutades, karjudes. Saad edasi anda negatiivseid emotsioone. Keel kui maagiline funktsioon – nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine ja vaimudega suhtlemine. Usk nõia sõnadesse. 2. Mis on keelemärk? Nimeta liigid, too näide. Ikoon – nt REHV – rehvi kuju Indeks – rehvi jälg Sümbol – rehvi häälikujärjend 3. Võrdlev ajalooline meetod. Polügeneesi teooria – toetud arheoloogilistele leidudele, mis näitavad tehnoliigia ja kunsti hüppelist arengut kuni 50000 aastat tagasi.
küllastunult koju tagasioma magavate kaasade kaissu. Eespool kirjapandut pole kunagi olnud, ent just seda usuti nõiasabatil toimuvat. Kui millessegi kangesti uskuda tahetakse, jääb inimene tõe suhte kurdiks, ning sõge veendumus, et see pilt on õige, sai ajendiks sadade ja tuhandete inimeste hukkamisele. Kust need uskumused pärinesid? Ülalpool toodud nägemus nõiasabatist kujunes lõplikult välja alles 15. sajandil. Päris alguses oli loitsimine Euroopas samasugune nagu mujal maailmas. Muutused leisid suures osas aset kristlikust mõtteviisit tulenenud suhtumise tõttu paganate maagiakultusesse ja usunditesse. Ent kristlus ei vallutanud Euroopat üleöö. Rooma keisririigis võtti uuele usule pöördumine aega ligi neli sajandit, Kristuse sünnist kuni kristluse kuulutamiseni riigiusuks Theodosiuse poolt. Impeeriumi põhjapoolsetel piirialadel jõudis see protsess lõpule alles 7. sajandil (Inglismaal), 9, sajandil(Saksamaal) või
Huizinga vaatleb ka mängu rolli inimkonna ajaloo eri ajastutel, selle osakaalu ja tähtsust erinevates kultuurides. Mõistes ajastu olemust, suudame paremini mõista ka mängu osatähtsust ja mõju meie kultuuri ja ühiskonna kujunemisele ning omakultuuri arengule. Mäng on omane igale ajastule. Mängu allikaks on imitatsioon ja kogemused. Mäng oli lahutamatu osa rituaalsetest toimingutest, olgu selleks initsiatsioon, müsteerium, õpetus, loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18
Huizinga vaatleb ka mängu rolli inimkonna ajaloo eri ajastutel, selle osakaalu ja tähtsust erinevates kultuurides. Mõistes ajastu olemust, suudame paremini mõista ka mängu osatähtsust ja mõju meie kultuuri ja ühiskonna kujunemisele ning omakultuuri arengule. Mäng on omane igale ajastule. Mängu allikaks on imitatsioon ja kogemused. Mäng oli lahutamatu osa rituaalsetest toimingutest, olgu selleks initsiatsioon, müsteerium, õpetus, loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18.
Tähenduselt: kehaosad, seksuaalne tegevus (tabu), väljaheited, kehavedelikud (temaatiliselt räpaseks peetavad) Samadel sõnadel meditsiiniterminoloogiat kasutades emotsionaalne laeng puudub SEEGA: sõna emotsionaalne värving ei sõltu sõnaga tähistatud asjast Iga sõna võib saada sõimusõnaks, kui sellega väljendada agressiooni + agressiivne kehakeel, miimika, intonatsioon Keele maagiline funktsioon Emotsioonid on seotud keele maagilise funktsiooniga: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine vihmaloits Inimesel on väga tugev enesesisendusvõime Kujutlused võivad tegelikkuses realiseeruda * paine või häda võib sõltuda mõtlemisest saan hakkama, ei oska... - samaani lausutud loits aitab vabaneda * sugestiivne ja emotsionaalne needus võibki täide minna Keele maagilise funktsiooni alus tugev usk nõia võimetesse sõnade
puhastamiseks mõtetest. Fookuspunktid on näiteks ninaots ja kolmas silm. Millised on levinumad meditatsiooni ajad minutites ( nimeta vähemalt 3) ja levinum päevade arv praktikaks ( nimeta vähemalt 3): 11 minutit, 22 minutit ja 31 minutit. Levinuim päevade arv on 40, 90 või 1000 päeva. Mis on mantra ja kuidas see sinuga töötab lühidalt. Võid ka oma sõnadega ja oma kogemust, praktikat kirjeldada. Mantra on heli, mida loitsitakse vaikselt oma mõtetes või häälega. Mantra loitsimine rahustab ja selle vibreerimine mõjutab meeleseisundit.
- 10.sajandil. Adramaa- maa, mida üks talu suutis ühe adraga harida. Vahetuskaubandus- kaubanduseliik, mille käigus kaup vahetati kauba vastu. Vahenduskaubandus- kaubandusliik, mille kaup vahetati kauba vastu ning seejärel seesama saadud kaup vahetati omakorda mingi uue kauba vastu. Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendites kui ka sõnas peituvat erilist jõudu või energiat. Loitsimine- sõnade abil ravimine ja nõidumine, mille teostamiseks pidi inimesel olema erilisi võimeid. Tark- inimene, kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioon tänu ravitsemisoskustele ja suurtele teadmistekogule looduse ja maagia vallas. Hiis- kultus- ehk ohvripaik.
Trooja sõda Thetis - neriid Ettekuulutus Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega Peleusega. Tüliõun Etis(tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis.
Saaremaa, Ugandi, Sakala. 10.Muinasusund, vägi, hing, animism, ohverdamine, ennustamine, tark/nõid. Ühtne usund puudus. Kirjalikes allikates muinasusundist juttu vähe. Rahvaluule japärimus võib olla teisenenud ja omandanud kristlike lisandusi. Muinasusundi põhimõtted: 1) vägi – elujõud või karisma a) elusolendites: veri, süda, juuksed, küüned, suguelundid b) looduslikes objektides: teatud kivid, puud, allikad ja järved c) sõnad (vägisõnad) loitsimine, nõidumine, targad ehk nõiad 2) hing – isikupära kandja a) hinges oli vähe b) hingeõhk c) usuti hauatagusesse ellu d) hingede aja tähistamine 2. Nov 3) animism – elus ja eluta looduse hingestamine 4) ohverdamine – saavutada looduse või haldjate või vaimude heasoovlikus. 11.Adramaa – pinnamööteühik, suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alepõllundus – metsa hävitus et saada põllumaad.
..kaasnes eraomanduse kasvuga...esilekerkinud suurendasid oma varandust veelgi kaubitsemise või sõjakäikudel saadud saagiga/sõjavange kasutati orjadena. vanem...arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. malev...maakonnas moodustatud põhiline väeüksus/koosnes nii ratsa- kui jalameestest. Eestlaste muinasusund §6 vägi...inimese omatav eriline jõud/ väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas(äikese näol)/ka sõnades(nt. loitsimine,nõidumine, haiguste ravimine) targad ehk nõiad...inimesed kes omasid erilist väge/ tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nõ "suunata"/põlvest põlve pärandatav tarkus...võisid vahel ka üsna täpselt ennustada(kuna panid enam tähele elunähtusi) hing...ka inimesel olev asi, mis jääb elama sis, kui inimest enam füüsilise isikuna olemas ei ole. animism...elusa ja eluta looduse hingestamine...st. kõigel pidavat olema hing. Tõnn..
Aphrodite, Artemis). Athena: Zeusi valutavast peast sündinu Hephaistose akusöörlike vasarahoopide abil, pärast seda kui Zeus oli alla neelanud tema raseda ema Metis´e ,,Nõu". Athena oli neitsilik ja sõjakas, kandes Gorgoni peakujutist turvistikul ja sikunahkset kilpi. Apollo: Zeusist ja Letosest sündinud Artemise kasksikvend Deelose saarel, kelle alged ulatuvad Lüükiasse Väike-Aasias. Temale kuuluvad ennustus, ravi, puhastus, seadlus, loitsimine ja luule. Püütoni tapja ja lovelise loitsu patroon Delfis. Troojalaste liitlane, mis rõhutab anatoolia päritolu. Helleenluse ehedaim etalon. Tema osalemine Trooja sõjas on olulisim võrdlevale mütoloogiale. Seal ilmneb ta kui kaugambur, kes laseb katku kreeka malevasse, nii loomade kui inimeste peale. Samuti kui Rudra Vedade Indias on ta lepitatud tervendajaks rahvapärasel ravipõhimõttel ,,haavaja parandab"
- Eestlaste rüüsteretksed skandinaaviasse 1187 vallutati ja põletati rootsi tähtsaim linn sigtuna. - Idanaabrite oht vähened feodaalne killustatus vana-vene riigis, kuid esines vastastikusi sõja- ja rüüsteretki. - Muinasaja lõpul valitses läänemere idakaldal jõudude tasakaal g) Muinasusund: · Vägi eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades: loitsimine, nõidumine, ravitsemine · Hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. · Animism kogu eluta ja elusa looduse hingestamine · vaimud, haldjad ja jumalad kaitsesid loodust - tõnn koduhaldjas - peko setude koduhaldjas - tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke
Lisaks ka rida protseduure: massaaz, vesiravi, keerulised retseptid taimedest. Need olid mõeldud kõrgematele klassidele. Ebersi papüürust võib pidada sisehaiguste ja arstirohtudega ravimise entsüklopeediaks. Seda nimetatakse ka "Raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks" ning see sisaldab ligikaudu 900 retsepti. Retsept koosneb paljudest koostisainetest ning lõppeb õpetusega, kuidas seda ravimit sisse võtta. Enamustega neist käib kaasas ka posimine ja loitsimine. Osa papüürusest pajatab aga hoopis kosmeetiliselt vahenditest kuidas muuta nahavärvi, tugevdada juuste kasvu, värvida juukseid jne. (Edwin) Smithi papüürus on vanim teadaolev kirurgiline uurimus. Seal on kirjeldatud üksnes haigusjuhte, mitte aga retsepte. Kirjutis algab peakahjustustest ja kulgeb edasi kogu keha kahjustuste kirjeldamisele. 48 kirjeldatud haigusjuhu puhul soovitatakse vaid ühel kasutada ka maagiat. Smithi papüüruse 48 kirjeldatud haigusest
- venelased tegid mitmeid sõjaretki püsivamaid vallutusi kaasa ei toonud; vastusõjakäigud - Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal 6.Eestlaste muinasusund - Vaimse elu tähtsaim osa usund - Polnud ühtsed reeglid erinevad tegevusalad, kontakt naabritega Vägi - Muinasusu üheks põhimõisteks, -elemendiks vägi (kõigil elusolenditel eriline vägi/jõud) - Vägi oli ka paikades, taevas, objektides, sõnades (loitsimine, nõidumine) - Targad e nõiad erilise väega ravitsejad (tundsid ravimtaimi, ennustasid - Elusolenditel enam väge peas, südames, küüntes, juustes, veres, karvades, hammastes (surmatu vanelasel raiuti pea maha või rebiti süda välja, et tema väge hävitada) Hing - Isikupära kandja, oluline keha elus hoidmiseks - Magamisel lahkus hing kehast ajutiselt, surma korral jäädavalt - Arvati et hing läheb putukatesse, jätkab elu hiies või kalmistul
jutustati lugusid. Olulised kohal olid sõnad ning laulmine ise meenutas pigem meloodilist kõne, mis toimus eeslaulja ja koor vahel. Tunnused: algriimiline (esitäht sama, riimis on sõna algused); tekst ja viis ühtne tervik; meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine (nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, retsitatiivne, laulsid naised. Liigid: töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud); kalendrilaulud (mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud); tavandi- ehk kaebelaulud; lastelaulud; lüroeepilised laulud 6. Eesti uuem rahvalaul – rahvalaulu iseloomustus, tunnused, ettekande viis, rahvalaulu teemad, esitajad. Eesti rahvapillid. Iseloomustus: 18. sajandil levima hakanud riimiline salmilaul, mille sisu oli kaasaegsem,
Käsitöö meistrid, ka peredes ise, rauatootmiskeskused, relvasepad, pronksehted, hõbeehted koos sellega hõbesepad. Vahekaubandus, vahenduskaubandus. Elamu: suitsutuba, Põ-Eesti, Saaremaa sumbkülad, Lõ-Eesti hajakülad, Ida-Eesti ridakülad. Külad moodustasid kihelkonna. ~45 8 maakonda. Viru, Rävala, Järvamaa, Harju, Lääne, Saare, Ugandi ja Sakala. (ka Alempois, Nurmekund jms.)Maakondi ei juhitud ainuisikuliselt. Ühtsust polnud. Muinasusundid olid tähtsad. Vägi loitsimine, targad ja nõiad, Hing külastavad sugulasi, keelatud oli tappa hingeloomi. Suhtumine loodusesse. Vaimud ja haldjad. Ohvripaigad hiiepuu alune. Eluolud: ei tekkinud elukutseliste käsitööliste kihti, elukutselisi kaupmehi. Äri pärast puhkeski Muistne Vabadusvõistlus. Muistne Vabadusvõistlus: (1208-27) Algas 1180-d (III Ristisõja aeg) Saksa vaimulik piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold, oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda
....................................................................................................... ............................................................................................................... 14. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) 1934. 15. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) 1869. Tartus 16. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Kaera-Jaani Oskan nimetada eesti rahvalaule kunglarahvas, kadrilaul, mardilaul, Vastlasõit, Lina loitsimine, Lähme liugu laskma, Vastlamardi laul, Vastlasantide laul, Kada-ajamise laul 17. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem. Laulupidudel 18. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)? Eesti Pärimusmuusika keskuses 15. Koorilaulu traditsiooni tekkimine ja esimesed Eesti laulupeod. 1. Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid.
Sumbküla: Talud paiknesid tihedalt koos Ridaküla: Talud paiknesid ridatikku Hajaküla: Talud paiknesid üksteisest kaugemal. 45 kihelkonda, 8 maakonda + 4 väikemaakonda Vanemad: Juhtisid külasid ja kihelkondi. Ülikud. Malev: Põhiline väeüksus. 9. Muinaseestlaste usund Vägi: Üks muinasusu põhielement ja -mõiste. Arvati, et elusolendid omandavad peale füüsilise keha ka veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades (loitsimine, nõidumine, ravimine). Selliseid inimesi, kes neid asju teha oskasid, nimetati tarkadeks. Animism: Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Inimesed pidasid end üheks osaks loodusest ning arvasid, et kõigel looduses on oma hing (ka kividel, puudel jne...)Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks. Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. (metsaisad, metsaemad, põlluvaimud, veevaimud, jne.
seotud salajas toimetatavate sutas m¨arki ka siduva par- riitustega nagu jt. tikli `ja' t¨ahenduses, hiljem m¨argib peidetult manamist, asendati see funktsioon millega kaasnes manan~oude m¨argiga. l¨o¨omine ja loitsimine . . / ¡ Kujutab s~ ojakirvest / ¡ Koosneb inimesest ja £4 ¢ (), mis rituaalseks ku- £4 ¢murtud liigestest , kujuta- ninga seisust n¨aitavaks riis- des murtud luudega inimohv- taks. M¨argi kohta on palju rit. Inimohvreid kasutati loo- seletusi nagu n¨aiteks Maa ja dus~onnetuste v¨altimiseks.
annaabi.ee 
