1. Mis on 2-või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest? –madrigal 2. Emakeelne koguduslaul ehk ...? (hakati lisama hilisrenessansi ajastul Saksamaal ladinakeelsele liturgiale) – luteri koraal 3. Mida tähendab ladinakeelne väljend ars nova? – uus kunst 4. Kes oli kõrgrenessansi olulisim helilooja? – Josquin Desprez 5. Mida tähendab itaaliakeelne sõna rinascimento? – taassünd 6. Millele pühendas hilisrenessansi väljapaistvam helilooja Orlando di Lasso suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9
Sonata, canzon, ricercar, toccata Vasta küsimusele: Mida tähendab ilmaliku noodi väljaannetes märge 'laulmiseks või mängimiseks?' 1. Kõike helisid võib laulda 2. Helisid võib jagada lauljate ja pillide vahel 3. Kõiki helisid võib mängida vabalt valitud pillidel 4. Helisid võib laulda pillide dubleerimisel Milles seisnes Martin Lutheri kirikureform? Kirjutas 95 teksti ning käivitas protsessi, mis muutis Lääne-Euroopat. Vaimulikku muusikat hakati ilmaliku liturgiale eelistama. Tekkis luterikoraal, mille aluseks oli värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Lisaküsimused: Mis oli alates 16.sajandist harituse tunnuseks, ilma milleta ei saanud Euroopas mitmesajandi aasta vältel keegi end peeneks ja harituks pidada? Humanistlik haridus Polüfooniline muusika on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. Renessansi ajastul kujunes välja mitmehäälne laul armastusest või loodusest: madrigal
Kellest on jutt? Pani aluse Milano liturgiale ning tema järgi sai nime vanim lääne kirikulaul-Aurelius Ambrosius Esimene muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof kelle kuuest raamatust koosnevast teosest De musica kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast- Püha Augustinus Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele liturgia korralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul. Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad: Kyrie-Issand halasta Gloria - Au olgu jumala kõrges Credia-mina usun ainult ühte jumalat Sanctus/Benedictus-Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei-Jumala tall Noodikiri ● uus joon...
SAKSAMAA RAHVAMUUSIKA AJALOOST 12. - 13. sajandi Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672)
Lasso muusika väljenduslaad on jõuline dünaamiline ja värviderohke. Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina, peaagu kogu tema looming on vaimulik. Tal on üle 100 missa, üle 400 madrigali ja tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus ja selge kõlalisus. Tema teoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Saksamaal vallandas 1517 a Marthin Luther protestantlliku reformatsiooni. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduse laule luteri koraale. Tema tuntumad koraalid on ,, ma tulen taevast ülevalt" , ,,üks kindel linna ja varjupaik".
*sajandi keskel lisandus Bass *polüfoonia- mitmehäälsus kus kõik hääled on võrdsed *a capella- laul kapelli saatel/ ilma saateta vokaalmuusika *orlandes lassus *G.P. da Palestina *HILISRENESSANSS *1517. aastal vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. *ta naelutas Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu.muutus jumalateenistusse liturgia. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule-luteri koraale *Luteri koraal- protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. koguduse 1-häälset laulu saab orel. Koraaliviisidest on tehtud mitmehäälseid seadeid- homofooniline mitmehäälsus. *see oli Kirikumuusika *ILMALIK MUUSIKA *16. sajandil laienes muusikatarbijate ring kuna: 1) laienes kooliharidus, korralik muusikaõpetus 2) leiutati nooditrükitehnika
Lassus(kirjutanud ligi 2000 heliteost) 7.Kuidas mõjutas protestantism 16.saj saksa ja kogu Lõuna-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Keda peetakse protestantismi algatajaks? Loodi protestantlik koraal e. luteri koraal. Algatajaks Martin Luther, ta naelutas lossikiriku uksele 45 teesi, vallandas protsessi, mis muutis kogu L-Eu'd. Protestantismiga kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne.Esialgu hakati ld.k. liturgiale lisama emakeelseid koguduse laule luteri koraale. Protestantlik koraal on sootuks uut liiki laul. Ülemist viisi laulis kogudus, saateakorde mängiti orelil. Alguse sai homofooniline muusika. 8.Milline oli G. Da Palestrina elu ja looming? Kus, millal tegutses, milline oli heli, tuntuim pala. Tegutses peamiselt rooma kirikutes, oli Lassuse kaaslane. Tema muusika rohkem konservatiivne, akadeemiline, enamus loomingust vaimulik. Muusika vastas
saj) Itaalia Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Kultuurimetseenlus muutus prestiižiküsimuseks. Erakordne žanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe – frottola, villanella, balletto, madrigal. Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (e. Isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Inglismaa 16. sajandit on nimetatud Inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvamad heliloojad olid John Taverner, Thomas Tallia, William Byrd (missad, motetid). 7
korrastatus. · G.Palestrina Gloria - http://www.youtube.com/watch?v=BSo8rRn-vEA · G.Palestrina- Kyrie - http://www.youtube.com/watch?v=_rAwHgopVkQ · G.Palestrina- Missa de Beata Virgine - http://www.youtube.com/watch?v=brg061NsxyM Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni, millega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (NB! Isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati Zizzle lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, millele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Inglismaa 16. sajandit on nimetatud Inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvamad heliloojad olid : 1. John Taverner · J.Taverner Sanctus - http://www.youtube.com/watch?v=-9fPoigD0wY · J
mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik (üle 100 missa, üle 400 madrigali). Tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (NB! Isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Inglismaa 16. sajandit on nimetatud Inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat.väljapaistvamad heliloojad olid John Taverner, Thomas Tallia, William Byrd (missad, motetid). Kasutatud materjal 1.http://www.miksike
Sümboolselt seostataksegi lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega (u 340-397). Tema järgi sai nime ka kõige vanem lääne kirikulaul - Ambrosiuse hümn, mida iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud, küll aga on tema loodud hulk hümni tekste, mis on käibel tänase päevani. Ambrosius oli esimesi kuulsamaid hümnide loojaid, pannes aluse milano liturgiale koos sinna kuuluva lauluvaraga. 4. Kristlik filosoof Augustinus Püha Augustinus (354-430) oli esimene kristlik filosoof, kes käsitles keskaegset muusikat põhjalikult. Oma kuuest raamatust koosnevas teoses "De musica" (387-389) kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Tema teosest "De Musica"-st kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast. 5
Kasutas julgeid võtteid mis ei vastanud vanadele polüfooniareeglitele, mille eesmärgiks oli teksti võimalikult väljendusrikas ja piltlik peegeldamine muusikas Ajastu tähtsaim helilooja REFORMATSIOON JA MUUTUSED 16. SAJANDI KIRIKUMUUSIKAS 1517. aastal vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni Kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule lutheri koraale Kirjutanud üle 20 teksti ja 30 viisi Lutheri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid 11. Milles seisnes kirikureform. Lutheri koraal. Vastureformatsioon. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, millel pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina kirikukogu pidas teda sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks
Pidulik ja rahulik sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisega millegi tundmatu poole. Tähelepanu koondus inimese tunnete, mitte mõistuse mõjutamisele, inimeste hämmastamisele ja rabamisele. Siit tuleb ka uue stiili nimetus barokk (itaalia k barocco eriskummaline, veider). Arhitektuuris sai esmaseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli ilmselt kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk-kirikule sai määravam siseruum. Renessansist võeti üle nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad ja pilastrid. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitisekupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa, tõstes esile kooriruumi. Barokk-kirikute eeskujuks oli juba 16
Kõige rohkem mõjutas Madalmaade muusika aga sakslasi: paljud Lassuse õpilased säilitasid Saksamaal polüfoonilise kirjastiili, mis arenes Schützi ja Bachi loomingus kõrgtasemeni. 15. Hilisrenessansi kirikumuusika Martin Luther, protestantlik koraal 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-
Tema järgi sai nime ka kõige vanem lääne kirikulaul - Ambrosiuse hümn, mida iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. Ambrosiuse seotus sellega on täpselt teadmata ja arvatavasti ta siiski ise laule ei kirjutanud, küll aga on tema loodud hulk hümni tekste, mis on käibel tänase päevani. Seega oli Ambrosius üks esimesi kuulsamaid hümnide loojaid, kes pani aluse milano liturgiale koos sinna juurde kuuluva lauluvaraga, mis on vanim meieni säilinud muusikaline pärand. 4. Kristlik filosoof Augustinus (lk. 31 IV lõik) Püha Augustinus (354-430) oli esimene keskaegne muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof. Oma kuuest raamatust koosnevas teoses "De musica" (387-389) kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses
improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega · Missa Missa ehk mess on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missal (armulauaga jumalateenistus). Maailma esimese tervikliku muusikateosena loodud missa Messe de Notre Dame kirjutas Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatel kuni 1360ndatel aastatel. Alates 19. sajandist võib missa olla ka iseseisev muusikateos.Vastavalt liturgiale koosneb missa kuuest osast. Ulatuslikumate teoste puhul võivad need olla jagatud väiksemateks osadeks. Missa tekst on alati ühesugune. · Noodikirja kujunemine 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj.,
Kõige rohkem mõjutas Madalmaade muusika aga sakslasi: paljud Lassuse õpilased säilitasid Saksamaal polüfoonilise kirjastiili, mis arenes Schützi ja Bachi loomingus kõrgtasemeni. 15. Hilisrenessansi kirikumuusika Martin Luther, protestantlik koraal, vastureformatsioon 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia
saj) Itaalia Hilisrenessansi väljapaistvamaid heliloojaid oli Orlando di Lasso, keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Suurema oma elu pühendas kirikumuusikale, umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisamas emakeelseid koguduselaule- luteri koraale. Inglismaa 16. sajandit on peetud Inglise muusika kuldajastuks. Väljapaistvamad heliloojad olid John Taverner, Thomas Tallis ja William Byrd. Barokiajastu muusika (17.saj- 18. saj I pool) Euroopa poliitiline elu oli rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia
Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore- pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Jesuiitide ordu asutaja Ignatius Loyola soovitas, et kunst kujutaks usulist ekstaasi, märtsisurmasid ja imesid nõnda, et usklik saaks neid reaalseks pidada. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17-18.saj. Barokk-kirikute ülesehitus. Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone, mis oli kohasem katoliku liturgiale. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja-ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad tambuuris. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), sidudes kogu kiriku sisemuse ühtseks tervikuks. Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesù (Jeesuse kirik) Roomas. (1. pilt) · Barokk-kiriku siseruum
vaimulikele. ,,Iga jutlustaja peaks oma hea eluga jätma inimestele maha jalajäljed, kuhu astuda, selle uskus, et puhastustules viibivad hinged võisid vabaneda missaohvri abil. Gregorius soodustas kristlaste hulgas ka reliikviate austamist, pidi ju surnutest ja nende luudest ka midagi kasu olema. Gregorius pani rõhku missa läbiviimise ilule, ja tõenäoliselt oli 6. sajandi lõpul just tema juhtimisel koostatud kõigi liturgiatekstide uus kogu, mis sai aluseks uus-Rooma liturgiale. Gregorius oli tugevalt häiritud iiri munkade poolt frankide territooriumil toimuvast misjonitööst ja kloostrite rajamisest. Aastal 596 otsustas Gregorius saata ühest Rooma kloostrist rühma munki Kenti paganliku kuninga Ethelberti juurde tegema misjonitööd, mis suundus hiljem langobardide ja anglosakside juurde. Nii lõi Gregorius misjonitöö alustamisega seal eeldused roomakatoliikluse hilisemale vastuvõtmisele. Kirikuriigi loomine (Teine konspekt) Alates 4
Värvid olid looduslähedased. Kahjuks hävis värv kiiresti. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt om maalikunsti, kuid meieni pol sellest praktiliselt midaig säilinud. Kreeka kunstnikud maalisid vahavärvidega kas puule või kivile. Püüeldi loodusläheduse poole. 2. Barokk. Arhitektuur, skulptuur Euroopas 17 sajandil. Arhitektuuris sai esmajärguliseks kirikut püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone, mis oli kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk- kirikus sai t aas määravaks siseruum. Renessanssilt võeti üle kogu aritektuuriliste detailide arsenal: sambad, poolsambad ja pilastrid, ümarkaared, viilud. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avar asaali. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja
· lihavõttetroop: ,,Quem queritis?" ehk ,,Keda te otsite?" · jõulutroop: karjased, ingel (uusi tegelasi tuli kogu aeg juurde, nt Herodes, Hommikumaa targad). Hommikumaa targad liikusid tähe poole, mille kujutamine oli vastutusrikas element (kasutusele võeti spetsiaalsed masinad). Wincesteri piiskop pani paika misanstseenid, maskeeringud, rekvisiidid ning kirjutas juhendi, kuidas tuleks troopi etendada (sõnad ,,just nagu" viitavad mängule, liturgiale oli etendamise element täiesti võõras). Troop kui n-ö uus-euroopa teatri esimene stsenaarium. Ajapikku hakkasid lavastused täienema uute detailidega. Troop eksisteeris umbes 6 sajandit, tõukas ellu nähtuse TEATER. Troobi sees hakkas arenema dialoog. Dialoogi vormilised troobid olid erandiks, nendest piisas, et teha teatrit. Troop muutus killukeseks lavastusest. Arengu käigus lisandus stseene. Troop on lõik poeesias/muusikas, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse
annaabi.ee 
