30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib.
Rasvhapped erineva pikkusega. RASVHAPPED Küllastumata milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Leidub loomsetes rasvades, mis toatemp on tahked. Ilma rasvadeta inimene elada ei saa, sest inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet, mida leidub rapsi- ja sojaõlis. Seega on need kaks rasvhapet asendamatud toidus. Trans-rasvhapped liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. FOSFOLIPIIDID Glütserool +2 rasvhapet. Apsoluutselt kõigi elusorganismide membraan on tehtud fosfolipiididest.
Selle tervislikkusest on erinevaid arvamusi osad usuvad, et sealiha rohke tarbimine on seotud vähiriskiga, enamik aga ei seosta riski seapekist saadud rasvaga seda peetakse ikkagi tervislikuks(mõõdukas koguses) ja ohutuks. Searasv sisaldab rohkesti energiat ja kiudaineid (3690 kJ/882 kcal 100g kohta), muidugi rohkesti rasvu (99,7g 100g kohta), palmitiinhapet (24,3g 100g kohta), steariinhapet (12,5g 100g kohta), linoolhapet (9,4g 100g kohta) ning väikestes kogustes linoleenhapet, kolesterooli, naatriumi, kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, joodi ja vitamiin E-d. Taimne rasv (rapsiõli ehk canolaõli) Ka rapsiõli kasutatakse tihti toidutegemises. Rapsiõli on saadud spetsiaalselt aretatud rapsisordist. Rapsiseemneid ei peeta üldiselt tervislikuks, sest need sisaldavad pika ahelaga rasvhapet eruukhapet, mida on mõningatel asjaoludel seostatud südame fibrootiliste kahjustustega. See kindel sort rapsi on aga aretatud nii, et sisaldab
Steariinhapet 0,212 0,00212 2,12 Monoküllastamata 2,103 0,02103 21,03 Palmitolehapet 0,251 0,00251 2,51 Oleiinhapet 1,351 0,01351 13,51 C20:1 0,279 0,00279 2,79 Polüküllastamata 2,539 0,02539 25,39 Linoolhapet 0,172 0,00172 1,72 α-linoleenhapet 0,295 0,00295 2,95 Stearidoonhapet 0,083 0,00083 0,83 Arahhidoonhapet 0,267 0,00267 2,67 EPA-d 0,321 0,00321 3,21 DPA-d 0,287 0,00287 2,87 DHA-d 1,115 0,01115 11,15 Kirjanduse andmed klapivad hästi – enamik kirjanduses olevatest rasvhappetes leidus ka analüüsitavas proovis.
Piimarasval on looduslikest rasvadest kõige mitmekesisem koostis, selles on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Rasvhapete hulgas on nii küllastatud, küllastamata, hargnenud ahelaga kui ka hüdroksühappeid ja tsükilisi ühendeid. Võihapet leidub ainult mäletsejaliste piimarasvas. Lühikese ahelaga rasvhapped inhibeeruvad patogeensete mikroobide arengut. Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvahappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile a säilivusele. Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin- ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel.
Glütserool on 3 C-ga alkohol Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest Küllastumata rasvhapped – rasvhapped, milles esineb üks või mitu kaksiksidet, on ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina, oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust llma rasvadeta inimene elada ei saa, Inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet (leidub rapsi- ja sojaõlis, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (leidub taimeõlides), seega on need inimese toidus asendamatud Küllastunud rasvhapped – kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud, Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid,
tärklisest (süsivesikutest) ja ainult 610% magusatest suhkrutest; 1015% nii loomsetest kui ka taimsetest valkudest ja ülejäänud toiduenergia tuleks toidurasvadest. Seejuures peaks jälgima ka rasvade tervislikku tasakaalu, mis lubab tahkeid küllastatud ja transrasvu kuni 10% ning vedelaid küllastamata rasvu kuni 20%, millest peab vähemalt 3% olema inimorganismi jaoks asendamatuid rasvhappeid linoolhapet (oomega-6) ja alfa-linoleenhapet (oomega-3) võimalikult hea suhtega (nt. 2:1 või äärmisel juhul 5:1). Tegelikult on see suhe toiduainetööstuse eduloo ja päevalilleõli kasutamise tagajärjel 1520:1 või veelgi halvem. Parem, kui tööstuslikult saadud transrasva toidus ei oleks, ka lubatud 1% päevasest toiduenergiast peetakse tänapäeval liiga paljuks. Meie klimaatilistes tingimustes on parim tasakaalustatud segatoit, mis tähendab, et taimseid toiduaineid on umbes 80% ja loomseid umbes 20%.
lõhe), merevetikad dokosaheksaeenhape2 e DHA(C22:6) kalaõli, merevetikad 1 ei sünteesita organismis, 2 sünteesitakse, kui on piisavalt linoolhapet -3-rasvhapped on linoleenhape, EPA (eikosapentaeenhape, 5 kaksiksidet) ja DHA (dokosaheksaeenhape, 6 kaksiksidet). Linoleenhape on asendamatu rasvhape, mida peab saama toiduga. EPA-t ja DHA-t võib organism linoleenhappest valmistada. Linoleenhapet on enim lina- ja kanepiõlis. EPA-t ja DHA-t - kalaõlides ja merevetikates. -3-rasvhapetel on organismis täita mitu elutähtsat ülesannet. Eelkõige tagavad nad rakumembraanide normaalse ehituse ning talitluse, milleta poleks raku olemasolu võimalik. -3 rasvhappeid kasutab organism koehormoonide - prostaglandiinide - sünteesiks. Lisaks nimetatule vähendavad -3 rasvhapped veresoonte haprust, muutes nad elastsemaks, aitavad vältida
See protsess annab palju energiat. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ja ladustatakse. Seda protsessi nim. rasvumiseks. Teatud rasvhappeid kasutab organism teiste vajalike ühendite sünteesimiseks. Inimene vajab mõnede eluliselt tähtsate ainete valmistamiseks linool- ja linoleenhapet ja veel mõningaid, kuid ise ta ei suuda neid teha. Seepärast nimetatakse kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks ja need tuleb tagada õige toiduvalikuga. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Peale selle kasutatakse rasvu seebi tootmisel, lakkide, ravimite, kosmeetiliste vahendite jpt toodete valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest. Loomsed rasvad sulatatakse või pressitakse välja kuumalt
30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas ligikaudu 102 g rasvu (79% loomseid ja 30% taimseid). Rasva liigtarbimisega võib kaasneda kehakaalu tõus, mis on omakorda paljude haiguste riskifaktoriks. Rasvad Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest.
30% nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20 25, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasv-hapete (linool- ja linoleenhappe ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3 10% koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleen-happel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastumata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5% päevasest energiast. Süsivesikud. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi ning kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Toidus esinevad süsivesikud mono- sahhariidide (glükoos, fruktoos), disahhariidide (sahharoos, laktoos, maltoos) ning polüsahhariididena
Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja -linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti);
Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja -linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C –aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti);
Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja -linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 4.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti);
Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja a-linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. 3.2. Jaotus Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: * lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit; b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega)
lambapiima, aga 12 l lehma-või kitsepiima (Mills, 1989). Lambapiimas on võrreldes lehma ja kitsepiimaga rohkem mineraale nagu kaltsiumi, rauda, magneesiumi, tsinki, aga ka olulisi vitamiine (B grupi vitamiinid, A, D, E vitamiini) ja kõiki kümmet asendamatut aminohapet. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et 45% rasvhapetest on kas mono- või polüküllastama rasvhapped. Polüküllastamatuid rasvhappeid, sealhulgas omega 3 rasvhapetest inimese poolt sünteesimatut alfa linoleenhapet, on ca 2 korda enam kui kitse või lehmapiimas. Piimarasv koosneb sarnaselt kitsepiimaga väikese läbimõõduga rasvakuulikestest ning seetõttu on piim homogeenne ja väga heaks tooraineks juustu valmistamisel. Piima homogeensus annab võimaluse lambapiima sügavkülmutada ilma, et väheneks selle kvaliteet. Lambapiim sobib allergikutele, kelle organism ei kannata lehma või kitsepiima. Dietoloogide poolt on välja arvestatud, et kaks klaasi (490 g)
estersidemega; Nimetetakse ka triglütseroolideks; Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest. Rasvhapped: Küllastumata rasvhapped - milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina. Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust. Inimene ei suuda ise sünteesida nt alfa-linoleenhapet (leidub rapsiõlides, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (taimeõlides). Inimese jaoks toidus asendamatud. Küllastunud rh - kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Loomsetes rasvades, mis toatemp tahked. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rh, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsetes lipiidides rohkem küllastatud rvd. Transsarvhapped - liik küllastumata rh, mis käituvad organismis nagu küllastunud rvd.
Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju viljad sisaldavad: C-vitamiini 0,3% E-vitamiini 0,02% B-grupi vitamiine, Linool- ja linoleenhapet, Õli 4 7,4 % Happeid 2,7% Suhkruid, Pektiinaineid. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur. Viljelemine väga keskkonnasäästlik. Suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju marjadest ja seemnetest toodetakse tervislikku õli. Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud tooted üsna uudne asi. Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee Astelpajumari - tõeline tervise eliksiir. Marju kasutatakse: - värskelt,
Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid leidub ka veres. Kahte polüküllastumata rasvhapet - linool- ja alfa-linoleenhapet - ei ole organism võimeline sünteesima, vaid peab saama valmis kujul. Seepärast nimetatakse neid rasvhappeid asendamatuteks rasvhapeteks. Aktsepteerituim on struktuurne klassifikatsioon, mis jagab kehalipiidid kolme klassi: Lihtlipiidid, liitlipiiidid ja tsüklilised lipiidid. * lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk, taimsed õlid) ja vahad; Tüüpesindajaks on: neutraalrasvad s.o glütserooli ja RH estrid. Kusjuures RH-d: a) sisaldavad enamasti 12 C aatomit;
koosseisu. · Piimarasval on looduslikest rasvadest kõige mitmekesisem koostis, selles on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Rasvhapete hulgas on nii küllastatud, küllastamata, hargnenud ahelaga kui ka hüdroksühappeid ja tsüklilisi ühendeid. · Võihapet leidub ainult mäletsejaliste piimarasvas. · Lühikese ahelaga rasvhapped inhibeerivad patogeensete mikroobide arengut. · Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidoonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks. · Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvhappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile ja säilivusele. · Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin- ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel.
Toidurasvad on ka asendamatute rasvhapete allikaks. Toidurasvad ehk lipiidid koosnevad rasvhapetest ja nad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Loomsed rasvhapped on tavaliselt tahked. Monoküllastumata rasvhapped Poluküllastumata rasvhapped kaks viimast on aga ülekaalus enamikes teimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht poluküllastumata rasvhapet (linool- ja linoleenhapet) ei ole inimorganism võimeline iseseisvalt tootma, seega peab saama neid toiduga. Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelast taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Sellised rasvad võivad sisaldada kuni 40 % trans-rasvhappeid. Trans-rasvhapped on füsioloogilise toime poolest lähedased küllastunud rasvhapetele. Oliivõlid jagunevad kaheks: rafineeritud ja töötlemata (virgin) õlideks.
30% nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 2025, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasv- hapete (linool- ja linoleenhappe ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 310% koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleen- happel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastumata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5% päevasest energiast. Süsivesikud. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi ning kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Toidus esinevad süsivesikud mono- sahhariidide (glükoos, fruktoos), disahhariidide (sahharoos, laktoos, maltoos) ning polüsahhariididena
Lambapiimas on võrreldes lehma ja kitsepiimaga rohkem mineraale nagu kaltsiumi, rauda, magneesiumi, tsinki, aga ka olulisi vitamiine (B grupi vitamiinid, A, D, E vitamiini) ja kõiki kümmet asendamatut aminohapet. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et 45% rasvhapetest on kas mono- või polüküllastama rasvhapped. Polüküllastamatuid rasvhappeid, sealhulgas omega 3 rasvhapetest inimese poolt sünteesimatut alfa linoleenhapet, on ca 2 korda enam kui kitse või lehmapiimas. Piimarasv koosneb sarnaselt kitsepiimaga väikese läbimõõduga rasvakuulikestest ning seetõttu on piim homogeenne ja väga heaks tooraineks juustu valmistamisel. Piima homogeensus annab võimaluse lambapiima sügavkülmutada ilma, et väheneks selle kvaliteet. Lambapiim sobib allergikutele, kelle organism ei kannata lehma või kitsepiima ( http: //www. sheepdairying.com). Dietoloogide poolt on välja
lambapiima, aga 12 l lehma- või kitsepiima (Mills, 1989). Lambapiimas on võrreldes lehma ja kitsepiimaga rohkem mineraale nagu kaltsiumi, rauda, magneesiumi, tsinki, aga ka olulisi vitamiine (B grupi vitamiinid, A, D, E vitamiini) ja kõiki kümmet asendamatut aminohapet. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et 45% rasvhapetest on kas mono- või polüküllastama rasvhapped. Polüküllastamatuid rasvhappeid, sealhulgas omega 3 rasvhapetest inimese poolt sünteesimatut alfa linoleenhapet, on ca 2 korda enam kui kitse või lehmapiimas. Piimarasv koosneb sarnaselt kitsepiimaga väikese läbimõõduga rasvakuulikestest ning seetõttu on piim homogeenne ja väga heaks tooraineks juustu valmistamisel. Piima homogeensus annab võimaluse lambapiima sügavkülmutada ilma, et väheneks selle kvaliteet. Lambapiim sobib allergikutele, kelle organism ei kannata lehma või kitsepiima (http://www.sheepdairying.com). Dietoloogide poolt on välja arvestatud,
annaabi.ee 
