Linnutiiva evolutsioon Evelyn Landing Sissejuhatus • Lindude eellased eraldusid Keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. • Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse. • Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest ühtsest eellasest (varastest diapsiididest). • Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning teooria, et suled olid diapsiidide primaarseks katteks ja soomused nende derivaadid. • Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle. Tiiva evolutsioon Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi • Kohandatud ab...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Linnutiiva evolutsioon Referaat Koostanud: Evelyn Landing TARTU 2015 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... ............................3 1.Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast?........................................................................4 2.Tiiva evolutsioon..............................................................
toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Omavahel on nad seotud nii, et fundamentaalteadus annab rakendusteadusele teadmisi ning rakendusteadus annab püstitatud uurimisküsimustele tagasisidet. 2. Too näide (õpikust või igapäevaelust), kus elusolendite ehitust või talitlust on kasutatud eeskujuna tehnikas või mingi tehnoloogia väljatöötamisel. Lennukitiiva täiustamine linnutiiva kuju ja detailide eeskujul. Hoonete kliimaseadmete projekteerimine termiitide tornpesade ventilatsioonisüsteemi järgi. 3. Kes olid a) Louis Pasteur keemik, mikrobioloogia ja immunoloogia rajaja. Selgitas käärimise olemust ( elusolendi toimimise protsess); kõik elus tekib elusast ( avastas hermeetiliselt suletud toitaine kuumutamisel ( pastöriseerimine) ei tekkinud käärimist, roiskumist ). Vaktsineerimine organismi surmatud või nõrgestatud
Bioonika, selle näiteid. Fundamentaal- e. põhiteadus– uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. füüsika, keemia, bioloogia) Rakendusteadus – tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. meditsiini ja põllumajanduse tarbeks. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi nt. lennukitiiva kuju, mida täiustatakse linnutiiva kuju järgi või näiteks hoonete kliimaseadmete projekteerimisel võetakse eeskuju termiitide pesade ventilatsioonisüsteemist. 3. Biotehnoloogia seos teiste loodusteadustega. Rakendusbioloogia osa põllumajanduses, toiduaine- ja ravimitööstuses ning energeetikas. Biotõrje. Feromoon. Biotehnoloogia- rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme ja nende protsesse, et toota inimesele vajalikke aineid või muuta nende sigimist ja pärilikkust.
Tema varbaliigesed olid eriliselt suured, et tal oleks võimalik jooksmisel oma massiivseid küüniseid edasi-tagasi liigutada end vigastamata. Kuid rünnakul paindus tema küüs ette, et vastast lüüa. Laias kaares liikudes tekitas tema suur 20 cm pikkune küüs kohutavaid haavu, võimaldades Utahraptoril halvata ja tappa temast palju suuremaid loomi. Dromaeosaurse ainulaadsed randmeliigesed võimaldasid käsi küljelt-küljele pöörata, mis sarnanes linnutiiva liigutustele. [3] 7 Dinosauruste toitumine Dinosauruseid oli nii taimetoidulisi kui ka lihatoidulisi, suuremad nendest aga olidki taimtoidulised. Taimtoidulistel dinosaurustel olid laiad ja lamedad hambad et nad saaks tükeldada ja ribastada taimi. Taimtoiduliste dinosauruste toit oli mitmekesine, see segu lehtedest, okstest ja seemnetest
Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. • Koordinaadid ja koordinaadistik- Kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad moodustavad koordinaadistiku ehk koordinaatsüsteemi. Koordinaadistikus keha asukoha kirjeldamiseks kasutatavaid arve nimetatakse koordinaatideks Ülesanded • Millise kehaga seotud taustsüsteemis on otstarbekas kirjeldada: a) planeetide tiirlemist; b) kärbse lendu; c) linnutiiva liikumist; d) trammi sõitmist? • Suusataja läbis võistlusel sõites 7,5 km raja kaks korda ning jõudis stardipaika tagasi. Kui suur oli sportlase nihe ja teepikkus? • Mida näitab auto spidomeetril asuv odomeeter (kilomeetriloend) – kas nihet või teepikkust? • Too näiteid liikumistest, mille korral nihe on a) teepikkusega võrdne; b) teepikkusest lühem; c) võrdne nulliga. • Millistes ühikutes on otstarbekas mõõta kosmoselaeva lennul,
annaabi.ee 
