saadetaks kindlatel aegadel. Selline võimalus vähendab oluliselt energiakulu. Satelliidid võivad töötada nii akutoitel kui ka päikesepatareidel. Varjulise eluviisiga lindude puhul kasutatakse peamiselt akutoidet. GPS-saatjad on satelliitsaatjate edasiarendus, kus laekuvad asukohapunktid on oluliselt täpsemad. Lisaks salvestab seade ka punkti võtmise ajal momendi kiiruse ja liikumise suuna. (Kotkaklubi s.a.) 7) Miks võib hanelistel olla suurem kurn kui teistel pika elueaga linnuliikidel? Millest sõltub haneliste kurna suurus konkreetsel aastal? Hanelistel võib olla suurem kurn kui teistel pika eluaega linnuliikidel, kuna nende pojad saavad ise toitumisega hakkama ning on ka iseseisvamad. Haneliste kurna suurus konkreetsel aastal sõltub ilmastikutingimustest, linnu konditsioonist kui ka vanusest. (Hõrak s.a.) 11) Kuidas omandavad linnusuled järgmised värvused: sinine, must, valge, punane? Linnusulgede värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid ehk värvained
paariheitvaid liike. Klassikalisteks näideteks on siinkohal salu- ja väike-lehelind. Välimuse järgi on neid raske eristada, kuna mõlemad linnud asustavad sama keskkonda metsaga kaetud alasid. Väike-lehelinnu laul koosneb arvukatest toonidest, samal ajal kui salu- lehelinnu laul sisaldab vaid kahesilbilist motiivi. Emaslinnud valivad endale partneri laulu põhjal, seetõttu liikide omavahelist ristumist ei toimu. Eriti olulised on ka hoiatushüüud. Hoiatussignaalid on paljudel linnuliikidel sarnased, samal ajal erinevad hoiatushääled, mida tehakse näiteks röövlinnu lähenemisel õhust või siis maapealse vaenlase lähenedes (Miksike, http://www.miksike.ee). Olla kuuldav, mitte nähtav Mitmete värvuliste, näiteks rästaste või tsiitsitajate isaslinnud istuvad lauldes kõrgetel kohtadel, näiteks puude latvades, laternatel või televisiooniantennidel. Sealt on neid hästi näha ja kuulda. Teised linnud, näiteks varblased, laulavad lennu ajal.
seda vedelam on munakollane ja seda kergemini see laiali valgub. munakollane Kogu muna kolesterool on koondunud rebusse. Sõltuvalt muna kaalust on rebus 250-300 mg kolesterooli. Siiski imendub sellest vaid 25-40%. Päevase toidukogusega peaks meie seedetrakti sattuma 300-400 mg kolesterooli. Järelikult üle kahe muna (munakollase!) päevas ei tasu süüa. munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge . Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad. Munakoore osatähtsus on suurem hanel, pardil ja pärlkanal. Munakoores on 7000-17000 poori. Tihedamini on neid muna tömbis otsas. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurab munast vett säilitamise ajal ning toimub gaasivahetus inkubeerimise ajal. Munakoor Munakoore paksus ja tugevus on munade tootmisel tähtsamaid omadusi. Eri linnuliikide munakoore paksus on 0,2...1,6 mm. Munakoore
investeeringutes emase järglastesse olla ettevaatlik. Sellega seletatakse osaliselt seda, miks erinevalt imetajaist (kel enamasti isahoolt üldse ei esine) ja paljudest lindudest (kellel valdab kas biparentaalne või ainult emahool) esineb seevastu kaladel, kel viljastamine toimub väljaspool emasorganismi, tihti ainult isahool. Kaladel võib isane olla enamasti kindel, et antud konkreetse marja viljastas oma niisaga just tema. Liikidevaheline võrdlus näitas, et neil linnuliikidel, kelle emastel esineb suhteliselt sageli paariväliseid kopulatsioone, toidavad isased poegi suhteliselt vähem kui neil liikidel, kel paariväliseid kopulatsioone esineb harva (Møller, Birkhead, 1993). Võsaraatidel (lind, kellel esineb paariväliseid kopuleerumisi sageli) toidab isane poegi seda meelsamini, mida kauem ta emasega munemisajal koos viibinud on näitaja, mis hästi korreleerub tema osalusega emase järglaste viljastamises (Davies 1994, Hartley 1995).
(Gimbutas 2013) 3) Teadlased uurivad enamasti lühikese eluaega liike, näiteks värvulisi, kellelt saab andmeid kiiresti kätte, kuid nende bioloogia ja käitumine on sootuks teistsugune. (Javois 2011) 4) Pika elueaga liikidel on võimalus jagada sigimispingutus erinevate pesitsuskordade vahel. Ka on erinevalt lühiealistest liikidest pika eluaega linnu liikidel võimalus sigimisel arvestada oma käeoleva konditsiooniga varasemate aastate suhtes. (Gimbutas 2013) 6) Pika elueaga linnuliikidel on suuremal või vähesemal määral oluline sigijate suhtes eelnevad aastad ehk absoluutne konditsioon. Lühikese eluaega linnuliikide puhul on aga oluline ainult suhteline konditsioon teiste sigijate suhtes antud aastal. (Gimbutas 2013) 10. Millised on lindude kohastumused lendamiseks? Lindude kohastumused lendamiseks on suled ja tiivad. Aga ainult neist kahest ei piisa – selleks, et lind lendaks, peab terve organismi ülesehitus olema kerge ja tugev. Kui panna kõrvuti linnud,
Juhusliku jaotuse korral paiknevad isendid ruumis üksteisest sõltumatult. Selline võiks levikupilt olla näiteks üheaastase seemnetaimede puhul kuhu seeme on sattunud, sinna ka taim kasvab, sõltumata ülejäänud liigikaaslaste asukohast. Ka vees passiivselt hõljuvate organismide juures võiks juhuslikku ruumilist jaotust eeldada. Regulaarset jaotust kohtab üpris tihti, juhtumitel, kus isendid püüavad omavahelist distantsi maksimeerida. Näiteks on paljudel linnuliikidel pesitsusajal ruum linnupaaride vahel pesitsus- ja/või toitumisterritootiumiteks jaotatud nii, et pesa asetseb enam-vähem territooriumi keskel, tekitades regulaarse ruumimustri. Sama kohtab laialdase juurestikuga mitmeaastaste kõrbetaimede juures ka siin asub iga maapealne võsu suure "toitumisterritooriumi" keskel ja võsude asendimuster on regulaarne. Agregeeritud jaotust kohtab juhul kui isendid mingil põhjustel koonduvad salkadesse
Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 cm ja koorekesta paksus 48 cm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm. Munakoores on 90120 poori 1 cm2 kohta, kokku 700017 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks
keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga – kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks
..60%, koorumisel 65...70%. Hautamise kestel tuleb mune seepärast iga 1...2 tunni tagant pöörata. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste koos munadega 45º püsttelje suhtes ühele ja teisele poole, s.t korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. 14. Hautamise kestvus erinevatel linnuliikidel. Kanamunadel 21 päeva; kalkunimunadel 28 päeva; pardimunadel 28 päeva; pärlkanamunadel 26 päeva; hanemunadel 3o päeva; vutimunadel 17 päeva. 15. Haudereziimi vigadest põhjustatud probleemid. Põhjused: kas järsust lühiajalisest või väiksemast pikemaajalisest temperatuuritõusust haudekapis või mõnes selle osas, hapnikupuudusest või mõnest muust veast. Probleemid: väärarenguga munad ja tibud. 16. Tibude sugupoole määramise metoodikad.
Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm. Munakoores on 90120 poori 1 cm2 kohta, kokku 700017 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks
9 asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm. Munakoores on 90120 poori 1 cm2 kohta, kokku 700017 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks
(57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga – kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks
Ka hilisemad harvad teated, keskmiselt üks kümnendi kohta, ei sisalda otseseid andmeid jäälinnu pesitsemise kohta Eesti aladel; Valerian Russowilgi (1880) ei ole tema pesitsemisest siin kandis midagi muud öelda, kui et Tartu ülikooli zooloogiamuuseum on saanud kaks leiuandmeteta kaavikut [11]. Ilmselt kestis nn. väikese jääaja järelmõju (17. sajandi teine pool ja 18. sajand olid meil väga jahedad), mis veel ei lubanud kliima suhtes õrnematel linnuliikidel põhjapoolsemaid alasid (taas)asustada. 1885. aasta sügisel on Ernst v. Middendorff vaadelnud jäälindu esimest korda Hellenurme ümbruses; oma nelikümmend aastat varem oli jäälindu ka Tartu lähedal sügisrändel kohatud [10]. 19. sajandi viimasel kümnendil näib jäälind meil arvukamalt levima hakkavat: 1890. ja 1891. aastal on teda kohatud Juuru kihelkonnas ja Albul [5]. Ka Setumaal Irboska järvel lasti 1894. aasta septembris üks paar jäälinde [13]. 1887. ja 1897
Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga – kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks
kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust. Lisaks: kahe silma olemasolu võimaldab hinnata objektide kaugust, kahe kõrva olemasolu aga heliallika suunda. Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid). Kakkudel erakordselt terav kuulmine, mis võimaldab saaki püüda kottpimedas. Nahkhiirtel ulatub tajuvõime 120 000 Hz- ni. Seda nn. ultraheli toovad nahkhiired ka ise kuuldavale, kasutades seda pimedas orienteerumisel kajalokatsiooni abil. Paljudel linnuliikidel ja putukatel on silmas veel neljas tüüp retseptoreid, mis erutuvad ultravioletses sagedusalas. Roomajatel täiendav keemiline tundeorgan - Jacobsoni elund. Kaheksajala kompimine. Inimesele tundmatud meeled loomadel. 1)madudel esineb paariline meeleelund, mille abil nad tajuvad saakobjekti soojuskiirgust ja suudavad selle abil hinnata objekti suunda ja kaugust 2)paljud linnud, mesilased ja isegi bakterid tajuvad Maa magnetvälja ja kasutavad seda orienteerumisel. 3) mõnedel kaladel (näit
kõrgelthinnatud delikatess. 12. VINTRÄIM on heeringlane, keda isel ta keha külgedel olevad tumedad laigud. Hoidub rannikulähedastesse vetesse. Toitub planktonist ja kasvab 50 cm pikkuseks. Kudemiseks rändab aprillis-mais jõgedesse. Läänemeres vähe. 13. ALOOSA sarnaneb välimuselt ja eluviisilt vinträimega. Kasvab kuni 70 cm pikaks. On leitud üksikute isenditena Läänemere lõunaosast. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Seotus merega on erinevatel linnuliikidel erinev. Ookeanilised linnuliigid: veedavad peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles ainult pesitsusperioodiks väikestele meresaartele. Teised linnuliigid on valinud elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde, kes pesitsevad sisemaal, kuid väljaspool seda aega tegutsevad ainult merel või rannikul. MERELINNUD kunagi ei pesitse sisemaal kunagi( kui siis haruharva või täiesti juhuslikult) 1. HAHK ( somateria mollissima)peaaegu hanesuurune lind.Sulestik emastel
tagaks järglaste max kohasuse. Selleks on vaja usaldusväärseid signaale. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja spetsiaalsed usaldusväärsed signaalid, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijateks emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi. Händikäp-tunnused, händikäp-käitumine enesele kahjulik eesmärgiga demonstreerida häid geene. Paljudel linnuliikidel isased erksates värvides. Ere värvus teeb ta kergelt märgatavaks kiskjale (väga riskantne), kuid vaid väga hea kvaliteediga isased võivad seda endale lubada. Lõvi lakk hea tervise näitaja. Lõvi lakas elavad parasiidid, temperatuur tõuseb kõrgele. Lõvi on kuumarabanduse piiril ja kannatab parasiite, näitamaks, et ta kannatab seda. Võltsijad ei pea sellisele äärmusele vastu ja surevad. 60
mitmenaisepidamine"). Varjatult polügüünsed isased aitavad oma sotsiaalsel partneril järglasi hooldada, paarivälise partneriga saadud järglasi aga hooldab peamiselt tolle sotsiaalne paariline 23. Paariväliste kopuleerumiste selgitamine DNA-sõrmejälje meetodil, näiteid. DNA-sõrmejälje meetod (baseerub järglaste DNA minisatelliitsete nukleotiidijärjestuste võrdlemisel nende vanemate omadega) on paljudel sotsiaalselt monogaamsetel linnuliikidel tuvastanud üllatavalt kõrge paariväliste kopulatsioonide sageduse - nt. rootsiitsitajail esineb "sohilapsi" 86% pesades, kusjuures kõigist järglastest kokku on paariväliselt viljastatud 55% 24. Evolutsiooniliselt stabiilsete strateegiate teooria. Mängude teooria abil on võimalik iga situatsiooni jaoks selgitada välja käitumise evolutsiooniliselt stabiilne strateegia (ESS) (a) ESS on üks konkreetne strateegia Sel juhul tasub kõigil isendeil alati käituda ühtmoodi
keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni. Rebu vitamiinisisaldus on teiste loomsete toitainetega võrreldes üks suuremaid.
keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni. Rebu vitamiinisisaldus on teiste loomsete toitainetega võrreldes üks suuremaid.
• mõnedel kaladel on erakordselt terav kuulmine, kuna nende ujupõis ja sisekõrv on omavahel spetsiaalse luumoodustise abil ühenduses Nägemine – Teiste liikide nägemine erineb inimese omast sageli nii eristusvõime (“nägemisteravuse”) kui ka tajutava spektriala poolest: • lindude värvustaju on inimese omast palju täiuslikum, sest erinevalt inimesest, kelle silmas on ainult kolme tüüpi värvusretseptoreid ehk kolvikesi, on enamikul linnuliikidel silmas veel neljas tüüp retseptoreid, mis erutuvad ultravioletses sagedusalas (vt joonis allpool). • enamiku imetajate värvustaju on inimese ja ka teiste loomarühmade omaga võrreldes väga kehv. Sellepärast ei ole ka imetajate nahk või karvastik kuigi värviline (võrreldes näiteks teiste loomarühmade värvikirevusega) • putukatel, roomajatel, kahepaiksetel ja kaladel on üldiselt värvustaju parem kui inimesel. Ka putukad tajuvad, erinevalt inimesest, ultravioletti.
Niisiis võib püstitada kaks alternatiivset hüpoteesi, mis kumbki võib olla tõsi, kuid võib ka mitte. Ilma hüpoteese kontrollimata pole võimalik tõestada, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Crook püstitas tegelikult vaid hüpoteesi ega kontrollinud seda. On teada, et suuraju hipokampus omab tähtsat rolli ruumimälu seisukohast. Linnud, kes koguvad talveks varusid (pasknäär, mänsak), vajavad head ruumimälu, et peidetu jälle üles leida. Tõepoolest, toiduvarujail linnuliikidel on suhteliselt suurem hipokampus kui ülejäänute. Võiks oletada, et suur hipokampus areneski neil liikidel selleks, et paremini toiduvarusid üles leida. Kuid L.A.Giraldeau (1997) püstitas teise, alternatiivse hüpoteesi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et hea ruumimälu on loomadel otstarbekas veel mitmete muudegi toimingute sooritamiseks. Järelikult võib varude kasutamise oskus olla lihtsalt hea ruumimälu kaastulem, ning ruumimälu ise arenes hoopis mingi muu valikuteguri toimel.
Viljastamine toimub 5-10 minutit pärast ovulatsiooni munajuha lehtris. Viljastatud munade munemine jätkub 20-25 päeva jooksul pärast paaritumist. Isaslindude sperma on emaslinnu suguteedes, peamiselt tupe ja emaka ühinemiskohas, väga pikka aega säiliv. Kevadel ja suvel on isalinnud väga aktiivsed ja võivad paaritada 50-100 korda päevas. Isalindude testised paiknevad kõhuõõnes, enamasti on vasak testis suurem kui parem, lisasugunäärmed ja osadel linnuliikidel ka peenis puuduvad ning sperma väljutatakse kloaakide kokkuviimisel. Kuke ejakulaadi maht on 0,5 ml, spermide kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp. Munajuhas liikudes kattub munarebu munavalge proteiini, kiudkesta ja koorega.
Viljastamine toimub 5-10 minutit pärast ovulatsiooni munajuha lehtris. Viljastatud munade munemine jätkub 20-25 päeva jooksul pärast paaritumist. Isaslindude sperma on emaslinnu suguteedes, peamiselt tupe ja emaka ühinemiskohas, väga pikka aega säiliv. Kevadel ja suvel on isalinnud väga aktiivsed ja võivad paaritada 50-100 korda päevas. Isalindude testised paiknevad kõhuõõnes, enamasti on vasak testis suurem kui parem, lisasugunäärmed ja osadel linnuliikidel ka peenis puuduvad ning sperma väljutatakse kloaakide kokkuviimisel. Kuke ejakulaadi maht on 0,5 ml, spermide kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp. Munajuhas liikudes kattub munarebu munavalge proteiini, kiudkesta ja koorega. Lehtri osas
annaabi.ee 
