Etenduste tähtsus kultuspidustustes Zürii valis esitatud näidenditest välja 6, mis tulid pidustustel ettekandmisele 3 lõbusama sisuga komöödiat, 3 tõsisema sisuga tragöödiat Riik määras neile rikaste seast rahastajad, kes katsid etendusega seonduvad kulud Näitekirjanik, kes oli ka lavastaja, tegi oma näidendis tavaliselt kaasa esinäitlejana Ettekandmisele pääsenud autorid said auhinna Etendustes käsitletavad teemad... Käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid Komöödiad kujutasid sageli tollaseid riigimehi, tekstis heideti nende üle sündsusetut nalja Komöödiakirjanike silmis ei leidnud armu kõige populaarsemadki poliitikud, nt. Perikles ... Tragöödiad põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel Tragöödia sisu oli vaatajatele enamasti ette teada Autori ülesanne oli tuua tuttavast loost välja kodanikele õpetlik iva, mitte publikut uudse süzeega põnevil hoida
b. Tema üleskutsel põletati kohalikes kultustes kasutatavaid fetiseid ja ka ristiusu sümboleid. c. Tema sõnade kohaselt olid Jeesus, Neitsi Maarja jt Kongo päritolu d. Antoniaanlik ketserlus vaibus kui portugallased põletasid Beatrice tuleriidalkristluse langus Benini linnriik 1. Lääne-Aafrika rannikult leidsid eurooplased mitmeid kõrgelt arenenud kultuuriga rahvaid nt EDOD 2. Edod panid aluse võimsale linnriigile Beninile 3. Hiilgeaeg 15-17.saj kui toimus elav kaubavahetus eurooplastega. 4. Sellest perioodist pärinevad ka kõik kunsti tippsaavutused. a. Elevandiluu- ja puunikerdused b. Pronksivalu abil teostatud skulptuurid ja reljeefid c. Plastikast olid tuntumad valitsejate ja ülikute pronkspead ja kujud. 5. 16.saj suurenes Euroopa mõju 6. Suurem osa Benini kunstiteostest hävis Briti sõjasalga saagiks 1897.a rüüsteretke ajal. Asanti 1
Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid
Vatikani, Rooma linnas. Ainult II maailmasõja ajal tehti mõnede riikide saatkondadele teatud erandeid, nt Ühendkuningriikide saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Roomat valitsesid fasistid ning ka Saksamaa saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Itaaliat kontrollisid liitlasväed. Arvestades nende kahe juriidilise objekti olulist erinevust (Vatikani ja Püha Tooli), on Püha Tooli tohutu mõjuvõim maailmaasjadele samas üsna kõrvaline miniatuursele Vatikani Linnriigile. Valitsus Vatikani Linnriigi poliitikat viiakse läbi absoluutse valitava monarhia, millega seoses kuulub võim Rooma-Katoliku Kiriku peale. Paavst kasutab ex officio põhimõtet, samal ajal, kui tal on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linnriigi üle (eraldiseisev objekt Pühast Toolist), mis on väga haruldane võimukombinatsioon valitava monarhiaga riigi puhul. Poliitiline süsteem Vatikani Linnriigi valitsusel on unikaalne struktuur. Paavst on sõltumatu riigist.
kodanikuõigusi, kuid ka täiesti ilma võimalusetagita saada kodakondsust elasid seal välismaalased ja orjad. Pöördudes jälle tagasi Ateena ja Sparta juurde, siis Ateenas tegelesid võõramaalased peamiselt käsitöö ja kaubandusega ning elasid linnades, kuna neil polnud luba omada oma maad. Ka olid seal sisserännanutele eraldi maksud ning linna pidid välismaalased kaitsma koos kohalike hellenitega. Spartas elasid perioigid, kes olid isikuliselt küll vabad, kuid pidid linnriigile maksma andamit ning vajaduse korral olema osa sõjaväest. Praegusel ajal on kõigil välismaalastel võimalik ajutiselt taodelda elamislube ning, kui on tahtmist elama jääda valitud riiki, siis on vaja kodakondsuse omandamiseks vaid mõned valitsuse kriteeriumid täita. Kodakondsust saada pole lihtne, kuid see on vägagi võimalik. Peaaegu viimasena tulevad orjad, keda ei loetudki ühiskonna osaks, kuigi nad mängisid seal väga tähtsat rolli
ainult mehed. Eneseväljenduseks kasutati maske ja zeste. Kasutati ka tehnilisi võtteid, nt. Ehitati kraana taoline seadeldis, millega sai näitlejat laval kõrgele õhku tõsta. Pidustuste eel valis zürii kolm naljaka sisuga näidendit - komöödiat ja kolm tõsisema sisuga näidendit - tragöödiat. Neile määrati rikaste kodanike seast rahastaja. Ettekandmisele pääsenud tööde autoritele oli kolm auhinda, niiet keegi ei jäänud ilma auhinnata. Näitemängudes käsitleti linnriigile olulisi teemasid - komöödiad poliitilisest elust ja tragöödiad müütilistel süzeedel. Viimase puhul oli oluline juba palju kordi läbikäiatud loost tuua välja õpetlik iva. Kuulsaim tragöödiakirjanik oli Aischylos, kes pani oma tegelased olukorda, kus tuli oma eelkäiate kuritegude eest kätte maksta, samas ise kuritöid läbi viies. Kuulsas teoses "Oresteia" maksis Orestes apolloni korraldusel kätte oma emale, kes oli tapnud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni
sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Seal kirjutati käsikirju ümber, tehti sellega seondu vat filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muidugi ka teiste teadustega. Aleksandria polnud ainus suur teadus- ja kultuurikeskus: Väike-Aasias sai järjest tähtsamaks Pergamon, Kreekas aga püsis esiplaanil endiselt Ateena. Hellenistlik kirjandus Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähenduse. See on ka mõistetav, sest klassikalisel ajajärgul oli seal käsitletud linnriigile ja tema kodanikele olulisi poliitika- ning moraaliküsimusi, nüüd aga olid nii linnriik ja kodakondsus kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiate kirjutamine küll jätkus - need käsitlesid uue ajal armastust, perekonnaelu ja olulisi teemasid -, tragöödiate poolel piirduti aga peamiselt klassika ettekandmisega. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Et kõige tähtsam luule peamiselt keskus oli Aleksandria, siis
Aristokraatidele. Lüürika lüüra saatel ettekantud luule, mille juurde kuulus viis. Avaldab aristokraatide ellusuhtumist ja maailmavaadet. Palju oli armastusluulet. Silmapaistvaim oli Pindaros. Teatrietendus draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Theatron vaatamise koht. Orkestra näiteplats. Lavakonstruktsioon skeene. Tähtis koht oli ka muusikal. Näitlejad mehed. Maskid. Komöödiad ja tragöödiad. Näitemängudes linnriigile olulised teemad. Sport lihaselist keha hinnati tarkuse ja poliitilise eduga samaväärselt. aristokraatide igapäevane tegevusala sportisid alasti spordiväljakud ja seal juures olevad riietusruumid - gümnaasion (alastioleku koht) mõnigi gümnaasion sai ajapikku tähtsaks hariduskeskuseks alguses olid võistlused mõne usupidustuse programmis, hiljem olid need eraldi tähtsaim olümpiamängud (Zeusi auks) olümpiamängudel osalesid ainult hellenid, barbaritele ja naistele keelatud
oli pääs olümpiamängudele keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks. Mängude häirimatuks toimumiseks oli kehtestatud olümpiarahu. Draamakunst sai alguse veinijumalale pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastatud näidendites käsitleti teemasid, mis pidid pakkuma huvi tervele linnriigile. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Need kasvatasid kodanikke, panid neis mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid. Neis pilati poliitikuid ja jumalaid. Peale spordi, toimus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Neid esitati flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Luules andsid nad edasi peamiselt oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi.
Ainult II maailmasõja ajal tehti mõnede riikide saatkondadele teatud erandeid, nt Ühendkuningriikide saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Roomat valitsesid fasistid ning ka Saksamaa saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Itaaliat kontrollisid liitlasväed. Arvestades nende kahe juriidilise objekti olulist erinevust (Vatikani ja Püha Tooli), on Püha Tooli tohutu mõjuvõim maailmaasjadele samas üsna kõrvaline miniatuursele Vatikani Linnriigile. Valitsus Vatikani Linnriigi poliitikat viiakse läbi absoluutse valitava monarhia, millega seoses kuulub võim Rooma-Katoliku Kiriku peale. Paavst kasutab ex officio põhimõtet, samal ajal, kui tal on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linnriigi üle (eraldiseisev objekt Pühast Toolist), mis on väga haruldane võimukombinatsioon valitava monarhiaga riigi puhul. Poliitiline süsteem Vatikani Linnriigi valitsusel on unikaalne struktuur. Paavst on sõltumatu riigist.
Need muutusid Rooma riigile sellepärast tähtsaks, et nendest tuli peamine tulu. Provintse saadeti haldama asehaldur – tema käes oli kohtuvõim, teostas sõjaväge. Provintsides hakkas levima Rooma kultuur ja ladina keel. Roomast läänepool hakkasid romaniseeruma. Idapool oli kõrgema kultuuri tasemega, sinna see mõju ei avaldanud. Ida ja lääne provintside võrdlus, lk.153 Miks vabariik langes ja asemele tuli keiserriik? 1) vabariiklik korraldus, mis sobis väikesele linnriigile, ei sobinud keiserriigile. 2)talupoegade laostumine – talupoja kohus oli teenida sõjaväes, ei jäänud enam aega, et oma põldu harida. Talupojad läksid Rooma linna ning nendest said proletaarid(plebeid). Vabadel talupoegadel põhinev sõjavägi kadus. 3)Mariuse sõjaväereform – palgaarmee – oli ustav oma väepealikule, mitte Rooma rahvale. 1)Kuningriik – 753-510 eKr 2)Vabariik – 510-30 eKr – rahvakoosolek, senat, magistraadid Rooma linnriigist kujunes välja impeerium. Terve 1
Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. 4 Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm.
Rahvas ei sallinud viimast kuningat tema julmuse pärast. Etruskide abiga tahtis ta oma võimu uuesti taastada. Etruskide kuninga Porsenna juhtimisel tuli Superbus Rooma linna alla. Gaius Mucius - roomlane, kes läks etruskide laagrisse. Kui Porsenna tahtis talt piinamise läbi Roomlaste sõjaplaane kätte saada, pistis Mucius oma parema käe tulle ja põletas selle ära. Sealt sai ta endale hüüdnime scaevola - vasakukäeline. Kuningate ajajärk oli ülemineks sugukondlikult korralt linnriigile. 10 Rex - rooma kuningate nimetus. Kuningate ajajärk oli sarnane Kreeka Homerose ajajärguga. Kuningas oli valitav amet. Rahvastik jagunes kolmeks suureks hõimuks - iga hõim koosnes 10 kuuriast ja see omakorda kümnest sugukonnast. Rahvakoosolekutest võeti osa kuuriate kaupa. Igal Roomlasel oli kolm nime: sugukonnanimi, perekonna nimi ja eesnimi. Naistel eesnimed puudusid ja sugukonna nimi lõppes a-ga. Kreeka nimede tähendused:
ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Makedoonia, Kreeka, Türgi, Iraan, Iraak, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Süüria, Liibanon, Iisrael, Jordaania, Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus. Riigivormilt on Rooma olnud tekkimisest kuni 510.a. eKr linnriik (kuningriik), 510.aastast eKr kuni 30.a. eKr vabariik ja 30.a. eKr kuni 476.aastani keisririik. Riigikorra muutus oli tingitud Rooma riigi kasvust: suhteliselt väikesele linnriigile oli vabariiklik riigikorraldus sobiv, suurriigile aga enam mitte. Vabariiklik riigikorraldus tugines kahele eeldusele kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiasjade otsustamisest kas rahvakoosolekul või Senati töös osaledes, samuti pidid kodanikud suutma riigi kaitse eest hoolitseda, seega pidi sõjaväe tuumiku moodustama väeteenistusse tulnud kodanikkond. Suurriigis ei saanud kõik kodanikud enam vahetult riigiasju mõjutada,
(vaatamise koht). Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon skeene. Koor ja näitleja esinesid orkestral, skeene täitis dekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Esinesid ainult mehed, täites ka naiste osi. Maskide vahetamine võimaldas ühel inimesel mängida mitut tegelest. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Komoodiad ammutasid ainest eestkätt igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiad põhinesid enamasti tuntud mütoloogiatel süzeedel. Sophoklese loomingust terviklikult säilinud teosed pärinevad 5.sajandi teisest poolest. Tema tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on hiljem peetud täiuslikumaks selles zanris. FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia teadusliku maailmavaate sünd
Aristotelese järgi oli Kreeka polis poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Juba keskajal (13. SAJ) sai Aquino Thomas Aristotelesest inspiratsiooni ning leidis, et poliitilise elu põhivormiks on communitas perfecta (väiksem poliitiline kogukond) ehk eneseküllaline poliitiline kogukond, mis on võimeline oma elu korraldama, kohut mõistma ja kurjategijaid karistama. See ei pea hõlmama kogu Euroopat vaid võib vabalt olla väiksem kogukond sarnane linnriigile- aga kogukonnad peavad elama harmoonias. Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama).
Athena abiga tapab ta nad halastamatult Lüüra kilpkonnakilbist kõlakastiga keelpill, selle saatel kanti ette luulet lüürika Kitara puust valmistatud keelpill Draama teatrietendus; kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, etendused kuulusid Dionysose auks peetavate pidustuste kavva; etendus oli algul koori ja ühe näitleja dialoog, hiljam lisandus näitlejaid, kuid koor säilitas siiski keskse osa; käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid Komöödia lõbusama sisuga näitemäng; ainest saadi igapäevasest poliitilisest elust, näitlejate maskid kujutasid tollaseid riigimehi, tekstis heideti nende üle üpris sündsusetut nalja Tragöödia tõsisema sisuga näitemäng; põhines tuntud mütoloogilisel süzeel, sisu oli vaatajale üldjoontes teada, autori ülesanne oli tuttavast loost välja tuua õpetlik iva; enamasti käsitles inimeste ja jumalate
polislik riik. Aristotelese järgi oli Kreeka polis poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Juba keskajal (13. SAJ) sai Aquino Thomas Aristotelesest inspiratsiooni ning leidis, et poliitilise elu põhivormiks on communitas perfecta (väiksem poliitiline kogukond) ehk eneseküllaline poliitiline kogukond, mis on võimeline oma elu korraldama, kohut mõistma ja kurjategijaid karistama. See ei pea hõlmama kogu Euroopat vaid võib vabalt olla väiksem kogukond sarnane linnriigile- aga kogukonnad peavad elama harmoonias. Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama)
andami. Ateenlased aga püüdsid dionüüsiatega näidata kõigile oma riigi jõukust ja vägevust. Ka teemad, mida näidendites käsitleti, pidid pakkuma huvi tervele linnriigile. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Enamasti olid need tuntud müüdisüžeede uudsed õpetlikud tõlgendused. Otsiti vastust küsimusele, kuidas mõista jumalatest satud maailmakorda ja kuidas käituda nii, et see ei põhjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Pole liialdus öelda, et tragöödiad kasvatasid kodanikke, panid neid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Samas ei pakkunud tragöödiad kindlaid lahendusi
Kui tekib suur vahe loomutäiuses või jõukuses, siis ei olda enam sõbrad. Aristotelese lahendus · Täiuslik sõprus on vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius. Tõelise hüve äratundmine ja saavutamine. · Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist. Üheski sõbrasuhtes ei ole võistlus ja võimuvõitlus kohased. Need hävitavad selle suhte. Igasugune sõprus on linnriigile hea. · Linnriik toetub sõprusele; kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. · Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. Klassi sees on inimesed võrdsed. Probleemsituatsioon Roomas 1. saj. eKr Vabariik 510 eKr kuningate väljaajamine Roomast Laienemine vallutuste ja liitlassuhete abil Peamine võim Senatisse kuuluval aristokraatlikul eliidil
olla ei saa. Sumerid linnad olid vaenujalal. Hilisem pärimus väitis, et konkurentsis toimus hegemooniate vaheldumine ja need algasid Gishi hegemooniaga.Edaspidi Gishi kuninga tiitel, seda kasutati kui sumeri ülemvalitseja tiitli tähenduses. Mida kõige edukam sumeri kunigas endale võttis. Umma ja uruki kuningas Lugalzaggesi 24 saj keskpaiku alistas kõik sumeri linnriigid oma ülemvõimule.Ülemvõim jäi lühikeseks tuli uus vaenlane semiidi päritolu valitseja Sargon, pani aluse Akkadi linnriigile. Akkadi riik- Sargon (kreeka pärane mugavndus) sõnast šarru-kin-tõeline kuningas, tegelkku nime ei tea,semiidi valitseja, teada pärimuslik elulugu, klassikaline, tema ema oli preestrinna, isa teadmata, ema hülgas lapse ja pani korvi , vee kaudu pani ujuma, talupoeg korja üles kasvatas üles,sai Gishi kuninga veinikallajaks, Ištar armus tasse ja soosis teda sai kuningaks. Kuninglik Kangelane.Võime
annaabi.ee 
