Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959. aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks. Muuseumi ülesandeks sai Tartu linna ajaloo ja kultuuriloo uurimine, materjalide kogumine, säilitamine ja eksponeerimine. Seda teeb muuseum põhijoontes tänaseni. Eesmärk on tagada järjepidev Tartu ajaloo ja linnakultuuri jäädvustamine, uurimine ja vahendamine. Tartu Linnamuuseumi missioon on teaduslikul, hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil koguda, säilitada ja vahendada tartlastele, linna külalistele ning tulevastele põlvedele Tartuga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. Visioon: aastaks 2019 on Tartu Linnamuuseum kogukonnas ja piirkondlikult tuntud Tartu linna ajaloopärandi kogumist ja vahendamist korraldav asutus, mis suhtleb aktiivselt kogukonnaga, tutvustab avalikkusele ja linna külalistele Tartu ajalugu ja muuseumi kogusid.
Tallinna piiridesse jääva Paljassaare loodetipust leitud hõbeaare. Algne peidukoht paiknes ranna lähedal vee all. Peidukoha märgistamiseks oli merepõhja löödud kaks puuvaia. Algselt sisaldas aare 8 araabia, 2 bütsantsi, 19 anglosaksi, 1 skandinaavia ja 97 saksa päritolu münti. See leid näitab kaubanduse arengut ja rikastumist tallinnas keskajal. Selle põhjuseks oli just peamiselt soodne asupaik. Ebatavaline on see, kui palju münte korraga leiti. See on kindlasti tähtis leid ka linnamuuseumi jaoks. 2.Linnamuuseumis olid esindatud keskaeg, uusaeg ja lähiaeg. 3. Mulle jäi meelde suur ahi keset muuseumit, kust sai üles vaadata. See oli väga hirmutav aga ühteaegu ka hea idee. Veel jäi mulle meelde Tallinna linna makett, mis oli tehtud 1825-nda aasta kohta. Mind üllatas, kuidas teadsid ajaloolased linna ehitust nii täpselt ja kui sarnane see tegelikult praegusele vanalinnale on. Meil on vedanud, et meie vanalinn allles on jäänud. Veel oli väga
leselt 1400 rubla eest. Koos teiste tsaari jaoks soetatud ümbruskonna mõisatega moodustus 100 hektari suurune valdus. Sellel alal alustaski tsaar 1718. aastal lossi- ja pargiansambli rajamist, millele pani oma abikaasa järgi nimeks Katharinenthal (Kadriorg). Faktid Peeter I majamuuseum Kadrioru pargis on Tallinna vanim muuseum. Selles hoones peatus alates 1714. aastast mitmel korral valitsejapaar. Alates 1941. aastast on Peeter I Majamuuseum ametlikult Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Pärast 2004. aastal toimunud suuremaid remonditöid on muuseum avatud aasta ringi. Lilled Kadrioru pargis Kasutatud allikad http://linnamuuseum.ee/peetrimaja/muuseumist-pm/ http://www.kadriorupark.ee/park/muuseumid/peeter-i-majamuuseum Aitäh tähelepanu eest!
Samuti toimus ka igal järgneval sajandil ka väiksemaid parandustöid. 18.sajandil kasutati hoonet linna arstikabinetina, vajas põhjalikku remonti. 1832 aastal müüdi hoone eravaldusesse, muutes hoone elamuks ning eravalduses püsis ta 1979 aastani. 1979-1980 aastal restaureeriti hoone Poola firma PKZ poolt. Kõrvaldati hilisemad lisandid ning ühendati hoone raekoja tänav neljaga, muutes hoone tühiseks muuseumikompleksiks – Tallinna Linnamuuseumi filiaaliks. 1980 21.juulil avati muuseum linnarahvale. Aastatel 1982-1988 tegutses muuseum näituste galeriina. 1983 aastal alustati fotonäituste tegemist. Kuni tänase päevani on hoone tegutsenud linnamuuseumina ning seal domineerivad fotonäitused. Tallinna all-linna keskaegsed elamud olid kitsad, kõrged ning gootipärased, asetsedes tänavajoonel üksteise kõrval. Maja taha jäi pikk kitsas hoov. Raevangla sisaldab eeskoda,
juulil 1977 (oletuslik) Ø Viimane puhkepaik asub Stockholmi M etsakalmistul Ø Diskussioonid põrmu asukoha teemadel Karl Ristikivi tähtsus Ø On läinud kirjanduslukku Eesti ühe parima romaanikirjanikuna Ø Avaldas Eesti ühe silmapaistvaima luulekogu "Inimese teekond" Ø Väga kõrgelt on hinnatud tema lühiproosaloomingut ("Sigtuna väravad") Ø Suri üksikuna Ristikivi mälestamine Ø Karl Ristikivi muuseum * avati Tartu Linnamuuseumi filiaalina * 16. oktoober 1991 Ø Karl Ristikivi Selts * Tartu Kirjanduse M aja Karl Ristikivi * 16. oktoober 2001 : 89 mälestuskivi aastat kirjaniku sünnist M iski pole lõputu, ka maailmameri mitte. Ja kui ka meie laev ruumis kodusadamast eemale kihutab, aeg viib meid siiski talle lähemale, iga päev, iga tund. Aga lepime kokku, et me ei ütle ,,lõpp" isegi siis, kui me koju jõuame. (Karl Ristikivi)
järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Tallinna vanalinna südames, Vene tn. 17 asuva Linnamuuseumi hoone ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse. Kõrge kelpkatuse all olev stiilse teravkaarse portaali ja uhke kaksikaknaga hoone on tüüpiline keskaegne elamu. Maja kuulus sajandeid linna nimekaile kodanikele kaupmeestele ja raehärradele. Muuseumiks kohandati hoone aastatel 1963-1965, praeguse ilme sai see renoveerimise käigus aastail 1997-2000. Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate Tallinna ajaloost läbi sajandite, muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991 a.
Tema arvamusest hooliti Eesti ühiskonnas, tema käitumislaad ja mõtted olid eeskujuks, temast kirjutati ja teda austati riigi tasandil. Kõike, mis on temaga seotud, tuleb säilitdada ja noortele tutvustada. Sellepärast on hea, et hiljuti loodi E. Vilde ja A. H. Tammsaare sõpradeklubi. See hakkab jälgima, et Eesti ühiskond neid suuri autoreid ja nende loomingut ning ühiskonna jaoks tehtut ära ei unustaks. Hiljutise Kultuuriministeeriumi alluvuses oleva Linnamuuseumi juhataja otsusega koondati osa Vilde ja Tammsaare muuseumi töötajatest ning vähendati muuseumite lahtiolekuaegu. Õnneks leidus kultuuriinimesi, kes selle asja avalikustasid ning jälgivad ministeeriumi järgmisi ettevõtmisi selles vallas. Kindel on see, et Eesti kultuurilugu tuleb säilitada ning noortele tutvustada. Miks? Et meie rahvuse suurkujud ei kaoks meie teadvusest. Euroopa ja õieti kogu maailma kultuur on meile
Neist kogudest moodustati 1927. aastal Linnaarhiivi uuem osakond, mis sai ruumid Estonia pst 8, praeguse Tallinna Keskraamatukogu maja keldris. Arhiivi ametiruumid ning raearhivaalide hoidlad asusid 1937. aastani raekojas. 1937. aastal sai arhiiv oma maja - Rüütli tänav 8/10. 1920. aastate teisel poolel kujunes Tallinna Linnaarhiiv üheks tähtsamaks ajaloouurimise keskuseks Eestis. 1933. aastast alates tegutses arhiivi juures Tallinna Ajaloo Selts; 1937. aastani täitis Linnaarhiiv ka Linnamuuseumi funktsiooni. Linnaarhiivi arendamisel teadusasutusena oli suuri teeneid Tallinnas sündinud taani päritolu ajaloolasel Paul Johansenil, kes pärast Leipzigi ülikooli lõpetamist asus 1924. aastal tööle linnaarhivaari abina. Aastail 1934 - 1939 oli Paul Johansen linnaarhivaar. Aastail 1923 - 1939 ilmunud Tallinna Linnaarhiivi väljaannete sarjas avaldati kokku üheksa allikapublikatsiooni. Aastail 1924 - 26 ilmus raearhiivi 1896. aasta
maailma kultuuripärandi nimekirja. Tähetorni direktori F. G. W. Struve ja eesti soost kindrali Carl Friedrich Tenneri juhtimisel mõõdeti 1816-1852 triangulatsioonimeetodil meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Sellel tööl oli suur tähtsus astronoomia, geodeesia ja kartograafia arengus. Tõravere observatooriumi valmimise järel 1964. aastal lahkusid astronoomid Tartu tähetornist. Hiljem tegutses tähetornis Tartu Linnamuuseumi filiaal ning pärast selle sulgemist teaduskeskus Ahhaa. 1963. aastast tänaseni tegutseb tähetorni juures astronoomiaring. 2009. aastal alustati Euroopa Regionaalarengu Fondist finantseeritava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime arendamise programmi toel tähetorni restaureerimist. 27. aprillil 2011 tähistatati Tartu tähetorni 200
Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj i reisikirjanduses Marge Rennit- linnamuuseumi haridusjuht Kõrtside areng 17. sajandi alguseks oli suur hulk maa ja maantee kõrtsidest suletud,kuna sõda tegi oma töö.Triin Parts,kes on uurinud reisimist Eestimaal 17-ndal saj il ja varem märgib,et hõreda asustuse tõttu on raske leida öömaja.Tavaliselt leidsid maanteedel reisijad peavarju kohalikus mõisas või pastoraadis ja nende puudumisel ka lihtsates talurahva elamutes.Kuid tihti tuli ööbida ka lageda taeva all.Seda tuleb tihti ette 17-nda saj alguses.Eesti alasid läbinud
Tallinna Vanalinna muuseumid. Eesti loodusmuuseum- on loodusteaduslik muuseum Tallinnas, mis asub vanalinnas aadressil Lai tänav 29a. Kollektsioonis on koha leidnud ligikaudu 90% Eestis esinevatest taime-, mardika-, liblika-, linnu- ja imetajaliikidest. Eesti meremuuseum- on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste eksponaatide eksponeerimisega, merendus- ja kalandusalase teadusliku uurimistööga ning allveearheoloogiaga. Kiek in de Kök ja Bastionikäigud- on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, mis tutvustab Ingeri ja Rootsi bastionide maa-aluseid käike. Tallinna Vanalinna vaateplatvormid. Piiskopi vaateplatvorm-asub Tallinna vanalinnas Toompea lääneküljel Toomkiriku vanevad vaated Snelli tiigile, Toompargile ning Balti Jaamale. vahetus läheduses. A Patkuli vaateplatvorm-on osake Tallinna iidseimast piirkonnast. Vaateplatvormilt avaneb muinasjutuline vaade linnamüürile ja sellel troonivale Stenbocki majale, Tallinna tornidele ning sadamale.
Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme, mis teise ja kolmanda korruse vahel hääbuvad. Salapärane aken. Selle maja fassaadil, kolmanda korruse kõige vasakpoolsema akna taga, on sein. Väljastpoolt paistab nagu oleks aknal kardin ees - see on aga aknatagusele müürile maalitud. Legendi kohaselt olla peremees sulgenud siin toaukse jäädavalt, selleks aga, et varjata kasutamata tuba, lasknud ta maalida kinnimüüritud akna ette kardina. Valge daam Linnamuuseumi majas Vene 17 kinnistut on esmakordselt mainitud 1363. aastal. Ruumijaotuse poolest on hoone tüüpiline keskaegne elamu. Hoone omanikeks on olnud raehärrad, raesekretärid ning kaupmehed. 1965. aastal kolis sisse Tallinna Linnamuuseum, mille töötajad on siin näinud ja tundnud kummalisi asju. Kirjelduse kohaselt hingas õhukeses poolläbipaistvas kleidis valge daam ühele muuseumitöötajale kuklasse ning puudutas teda külma käega, ebamaist naist kohtas
majamärk, sümbol textid v kujut. Sisekujund: olulisim korrus oli I- asus tähts rum eeskoda(Diele) ning ainuk köetav rum, kojatagun elutuba (Dornse). Diele oli võõrastetoajaox ja töörumix kaupmehele, keal seal klien vastu võtis aga ka köögix ja söögitoax. Koja nurgas lahtin kolle ja sel kohal kõrge mantelkorsten. Kojatagust elutub köet keldrist(kalorifeerküte), soe õhk läbi avade. Ülem korr laoruumid. N: Linnateatri hoone, Linnamuuseumi hone, Matkamaja, Piiskopimaja vanaturukaelas. Linnakindlust,militar arhit tlin- põh talin oma 48tornist säilind 26ga ja 2km pik ringmüür u 2/3. tlin kinlust algas 13.saj ja toompea ja all-linn moodust ühtse kaisesüstem. Rahuajal omaette-seisuslikel põhjustel, Toompea-aadlik ja all-linnas- jõukamat kodan hulgst valit raad. Pingete märgin säilnd Lühikese ja Pika jala väravatorn ning nn vaenumüür Toomp ja all-linna vahel. 1310 saabus J.
või linnapoolses küljes oleva välise transpordmehhanismi abil. Enne Põhjasõda 17. ja 18. saj. vahetuses ehitis rekonstrueeriti taas. Just 17.saj. lõpu ümberehitustega sai Kiek in de Köki ülaosa meie ajani säilinud üldkuju. Et torni allosa oli mattunud Ingeri bastioni muldkehandisse, tehti peasissepääs III korrusele 20.juulil 1958.a. pärast osalisi rekonstrueerimistöid avati siin Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Neitsitorn Neitsitorn (Megede torn) on üks vanimaid linnamüüri kaitsetorne. Seejuures ei sarnane ta ühegi teisega Tallinna kaitsesüsteemis: samasugust neljakandilist, tagant avatud torni seal ei esine. Seoses tulirelvade arenguga sai 14. saj. alguse uus ümberehituste periood. Ka Neitsitorn rajati sellel perioodil, aastail 1360-70 üheaegselt sellega külgneva linnamüüriga.
20. sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. 5 Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. a. osalisi remontrekonstrueerimistöid ja tornis avati 20. juulil Tallinna Linnamuuseumi filiaal. 1966. a. Algasid uued suureulatuslikud restaureerimistööd, mis kestsid 1968. a. Sügiseni. Restaureerimistööde käigus püüti luua kompromiss 15. -16. saj. Arhitektuuri, 17. saj. Ümberehituste ja tänapäeva muuseumi vajadusteks loodud konstruktsioonide vahel. Torni korrustele tehti uued põrandad poolpuhtalt tahutud paeplaatidest. Rajati kütte- ja veesüsteem, korrastati trepistik. Kiek in de Köki välisküljel kaevati madalamaks bastioni muldkeha lõuna ja lääne poole.
Vaade Kaarsillale 21 Vaatluskoht 18 21. Vaade Jakobi mäele Vaatluskohaks 18 on Jakobi ning K. E. Von Beari ristmik. Sellele vaatluskohale iseloomulikeks maamärkideks on Katoliku kiriku torn ning pilku püüdev on ka linnamuuseumi hoone (ill 21). Vaatluskohaks 19 on Kassitoome. Sealseteks maamärkideks on Katoliku kirik (ill 22) ning Toomakiriku varemed (ill 23). Vaatluskoht 19 22. Vaade Katoliku kirikule 23. Vaade Toomkirikule 22 Vaatluskoht 20 24. Vaade veetornile Vaatluskohaks 20 on Tiigi tänav ning sealseks maamärgiks Tartu veetorn (ill 24).
Vana tornivaht leidis muidugi ka selle tipus taas oma koha. 18. sajandi lõpus olnud torniremondi käigus võeti Vana Toomas maha ning kullati üle. Teise Maailmasõja käigus Märtsipommitamisel hävis raekoja tornikiiver ning ka Vana Toomas sai niivõrd viga, et temast tuli teha koopia Vana Toomas II. 1996. aastal võeti jälle ette torni uuendustööd, mille käigus uuendati ka Vana Toomast, kusjuures eelmine tornivaht kuulub aga praegu Tallinna Linnamuuseumi ekpositsiooni.4 4 44Raisma, M., (2004) Tallinna Raekoda Tallinn Town Hall, Tallinn; Kunst Joonis 0. Joonis 0. Mustpeade maja renesanss Selleks, et rääkida Mustpeade maja ajaloost tuleb kõigepealt lahti seletada mõiste Mustpeade vennaskond. Tegemist oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendusega. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline
eemale Tõraverre. Vanasse tähetorni jäid astronoomide ja füüsikute tööruumid. Läänesaalile ehitati ruumipuudusel vahelagi ja idasaalis tegutses vahepeal Tartu Linnamuuseumi filiaal, kus eksponeeriti vanu teadusriistu. Tähetorn anti Tartu Ülikoolile tagasi 1996. aastal. 2004. aastal 46 Tartu Tähetorni asendiplaan. Allikas: MKA otsustati, et tähetornist saab muuseum. Remonttööd kestsid 2009- 2010.28
Paks Margareeta ehitati 19. sajandil ümber vanglaks.1884.aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla süüdati, vanglaülem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks jäi varemetesse. 1938 - 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning Eesti Meremuuseum eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati ka Paksu Margareeta müürid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks ümber ehitatud laskeavad. 1978 - 1981 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks, mille käigus rajati Paksule Margareetale raudbetoonlaed, taastati ta lahtine platvormkorrus ning algsele lähedane väliskuju. Paks Margareeta Kaitsvate ja turvaliselt paksude paekivimüüride vahele tulnut ootab ees rännak Eesti meresõidu ning kalanduse algusaegadest kaasajani
Paks Margareeta ehitati 19. sajandil ümber vanglaks.1884.aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla süüdati, vanglaülem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks jäi varemetesse. 1938 - 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati ka Paksu Margareeta müürid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks ümber ehitatud laskeavad. 1978 - 1981 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks, mille käigus rajati Paksule Margareetale raudbetoonlaed, taastati ta lahtine platvormkorrus ning algsele lähedane väliskuju. Eesti Meremuuseum Paks Margareeta Kaitsvate ja turvaliselt paksude paekivimüüride vahele tulnut ootab ees rännak Eesti meresõidu ning kalanduse algusaegadest kaasajani
oma panuse paljud arhitektuuri- ja kunstiajaloolased. Tuntuimatest nimedest võiks nimetada Villem Raami, Helmi Üprust, Rein Zobelit, Rasmus Kangropooli, Teddy Böcklerit ning Boris Duboviki. Paljud ajaloolised ehitised on restaureerimisel kohandatud uutele, neile sobivatele funktsioonidele. Nii paikneb restaureeritud Niguliste kirikus Vana Kunsti Muuseum ja kontserdisaal, Paksus Margareetas Meremuuseum. Kiek in de Kökis ja Dominiiklaste kloostris aga paiknevad Linnamuuseumi filiaalid. Raekoda on pärast restaureerimist saanud tagasi oma esindusfunktsioonid, kus korraldatakse kontserte ja pidulikke vastuvõtte. Samadel funktsioonidel on kasutusel Mustpeade vennaskonna hoone, mis on kokku ehitatud Olevi gildi kompleksi säilinud osadega. Suurgildi hoones paikneb Ajaloomuuseum, suur ait Aida 3 kohandati pärast restaureerimist aga Tarbekunstimuuseumiks. Raeapteek on kasutusel oma esialgsetes funktsioonides (kuigi nüüd juba kaua aega
aasta EKP Keskkomitee 8. eestlasi 16 070. Alla 17aastaste laste kohta pleenumiga. Moskva tasandilt vaadatuna oli täpsemat arvestust ei peetud. Lisaks kandsid sedapuhku tegemist Eesti süüasjaga Eesti GULAGis karistust veel 66 420 sundasunik tollase juhtkonna, eelkõige EKP Keskkomitee Tartu Linnamuuseumi KGB Kongide muuseum ku, sh. 2847 lätlast, 1956 leedulast ja 1389 eest esimese sekretäri Nikolai Karotamme ja ta last. Täpsemad andmed puuduvad vangilaag lähikondlaste vastu suunatud aktsiooniga. Eesti rites viibivate organid kohtulikult mürgivõtmisi, karistatud avariisid veoautodega, ešelonidega
tagasisisde korral nõuet karmistatakse; ta küsitles kursusel õpilasi, kirjutas nende valed vastused üles, ja kui vastus kordus, ütles, et ,,kui veel korra valesti vastad, ära enam minu silma alla satu!"). Meister Ramazan on vana kommunist, puurimismeister (puurtorni vanem), kes tunneb isiklikult Stalinit (romaanis helistab Stalin linnakomitee sekretärile, paludes anda toru ka Ramazanile, ning tervitab teda). Ramazan ei taha kuuldagi pensionile jäämisest ning linnamuuseumi juhatamisest. Ta ei kujuta ette, et naftat võidakse toota ka temata. Sõja järelkajana on mõlemad tema pojad sõjas kadunuks jäänud, ent õnnelikul moel pöördub üks neist romaani lõpus tagasi). Ramazan väljendub koosolekuil ning ka üldse, äärmiselt lakooniliselt, ning asjatundlikult, kaitseb noori. Tolleaegse ideelisuse nõuet järgides on tema lähim abiline venelane (Vassiljev). Iljas Äfandijev (1914)
annaabi.ee 
