Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised
Kadrioru loss Anna Kissametova M-14 Kadrioru loss Kadriorg asub Pirita ja kesklinna vahel. Loss on ehitatud barokkstiilis. Seal asub Kadrioru kunstimuuseum. 1725. aastal valmis loss põhiosas. Lossi ajalugu Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (Catharinenthal ). Loss ja park on kavandatud Itaalia arhitekti Nicola Michetti poolt. Kadrioru park Alumine ja ülemine lossipark kujundati Prantsuse stiilis. Ülejäänud park on kujundatud Inglise stiilis. Algne lossi ja pargi suurus oli 100 hektarit. Kuni 18. sajandi lõpuni pügati puid, kuid enam seda ei tehta. Lossi kunstimuuseum
arhitektuurikonkursi projektiga "Circulos". Viimase valis rahvusvaheline žürii konkursile laekunud kümne eri riigi arhitektide poolt esitatud 233 projekti seast välja üksmeelselt. Vapaavuori andis hoonele koos avara aatriumiga ringi kuju, millele viitab ka tema võistlustöö nimi. Hoone on õnnestunult paigutatud Lasnamäe paekivise nõlva sisse, mistõttu hoolimata suurusest harmoneerub ta iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 16. Minule see muuseum väga meeldis, kõige rohkem võib olla isegi oma arhitektuuri poolest. Kadriorg 1. Weizenbergi nime sai lossi juurde viiv tänav 1927. aastal põhjusel, et esimene eesti rahvusest skulptor elas ja suri lossi .merepoolses tiibhoones, et tema skulptuurid moodustasid tol ajal enamuse kunstimuuseumi skulptuuridest. Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2
ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna "barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barroco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu katoliiklikku stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19. ja 20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele.1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik.22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul.1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720–1721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal.
põnevaid loodusradu, jääajal siia triivinud rändrahnusid, põlismetsa, liivaseid ja kiviseid rannaalasid, suurepärased marja- ja seenemetsi ja veel palju ilusat loodust Lk 5/20 TALLINN TURISTIDELE 4 KADRIORG Vaikne roheline Kadriorg jääb vanalinnast mõnusa jalutuskäigu kaugusele. Pärast seda, kui Vene tsaar Peeter I 18. sajandi alguses Baltimaad vallutas, rajas ta siia lossi koos avaliku pargiga. Ta nimetas selle ala oma naise Katariina I auks Jekaterinenthaliks. Barokkloss koos seda ümbritseva pargi, tiikide ja purskkaevudega on üks Tallinna juveele tänagi. Järgmise kahe sajandiga sai Kadriorust elitaarne elurajoon. Parki ümbritsevate tänavate äärde ehitati kaunistustega Foto 1 Kadrioru park puitmajad. 1938
Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem orgaaniline osa mandri-euroopa õigussüsteemist. Balti provintside - Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja Kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa sisekubermangude korraldusest. Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt
Leht 8 / 24 Louvre'i lossi idafassaadi kolonnaad 1665. Whitehalli lossi pidusaal (Banqueting House, 1619-1622) Leht 9 / 24 Linderhofi loss asub Lõuna-Saksamaal Leht 10 / 24 Neuschwansteini loss nähtuna Marienbrücke sillalt. Leht 11 / 24 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi ? 1703.a asutas tsaar Peeter I soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt- Peterburi(eesti k Peterburg). Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks. Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus
Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter I murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Ta kasutas iga võimalust oma teadmiste täiendamiseks. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne - Euroopasse ja
Kõik kommentaarid