Pärnus olen ma käinud väga palju kordi . Pärnus on palju ilusaid kohti . Pariisis ma veel käinud ei ole, kuid kui võimalik , siis teen seda kindlasti . 3 Linnade asukoht Pärnu Eestis, Pärnu lahe kirderannikul, Pärnu jõe suudmes asub linn Pärnu. Pärnu linna südameks on Rüütli tänav. Pariis Pariis asub Prantsusmaal ja on Prantsusmaa pealinn . Nüüdisaegne linnakeskus asub Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre, mis on tänapäeval kunstimuuseum ja paljud muud ajaloolised ehitised . 4 Linnade üldandmed Pärnu Pärnu Pärnu maakonna halduskeskus. VanaPärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal.Pärnus on 2006 aasta seisuga 43788 inimest, kellest 55.7% olid naised ja 44.3% olid mehed
Eestis loetakse linnarahvaks linnade,alevite,alevike elanikkonda-e.o u. 80% elanikest. Eesti asulaid jaotatakse:1)Maalised asulad-külad(20%eesti elanikkonnast).Enamik asula elanikke töötab põllumajanduses,metsanduses ja kalanduses. 2)linnalised asulad-linnad, alevid,alevikud(80%eesti elanikkonnast):enamik asula elanikke töötab ehitus,tööstus,kaubanduses, jt teenindava majanduse harude,,,,agraarajastul-linnad asusid veekogude ääres ning olid piiratud müüridega. Linnakeskus paiknes looduslikul alal.hiljem linnad kasvasid ümruskonna küladega kokku. Linnastumisega kaasneblinnarahvastiku osakaalu suurenemine. Inimesi võib tulla nii palju, et pole enam neid ksukile paigutada. Linnastumine kiire- arenenud maades(jaapan) linnastumine aeglane-arengumaades (keenia) eestis linnarahvastik on 80%. ärila põhja-ameerika linnades: ärilad koosnevad taevasse kõrguvatestpilvelõhkujatest. Ärilad euroopas: vanalinnad
kippuva arhitekti J.C.L. Engeli Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, läänivalitsuste hooneid jne. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Looming Johann Carl Ludwig Engeli projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: 1) senati hoone (praegune Riiginõukogu hoone) 2) Helsinki Ülikool 3) Ülikooli raamatukogu (1850) 4) Helsingi toomkirik (valmis 1852, algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik) 5) J.C.L. Engeli kavandatud tööd Tallinnas Õiguskantsleri Kantselei hoone Vanalinna Muusikamaja Kavandas Soomes Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. J.C.L. Engel oli veerand
Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempo abil. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation)
mõnest vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743. Arhitektuur ja vaatamisväärsused Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss, SainteChapelle (Püha kabel) ja NotreDame (Jumalaema kirik) pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav ChampsÉlysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (võidukaar), 1920. aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud. Paremal kaldal paikneb ka Montmartre, omal ajal vaimuelu, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa.
väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, küll läänivalitsuste hooneid. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Tema projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: senati, ülikooli- ja ülikooli raamatukogu (1850) hooned ning Helsingi toomkirik (valmis 1852). Kavandanud Soomes ka Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. Ta oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Carl Ludvig Engel jäädvustas oma esimestel Helsingi-aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Engel suri Helsingis 14. mail 1840. Hooned
b) sotsiaalsed lahendused: koolide, tervishoiuasutuste, kultuuriasutuste, puhkealade paigutus c) tehnilised lahendused: teede ehitus, sildade, veevärgi, elektrivõrgu rajamine d) sanitaar - hügieenilised lahendused: hoolitsemine puhtuse, haljastute, kalmistute paigutuse ja mikrokliima( õhu puhtus) eest e) kunstilis - arhitektuursed lahendused: teede, tänavate, väljakute paigutus 14. Mille poolest erinevad euroopalikud ja ameerikalikud linnad? MUDELID:1)Ühe keskusega ringmudel- linnakeskus on keskel ja erinevates sektorid asetsevad ringselt ümber keskuse. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15. Missugused on linnastumisega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada 1) arenenud riikides a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 16. Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? Tekivad soojades(lähistroopilistes) riikides nt Mumbais
Antiikaja linnas oli olemas turuplats/rahvakoosolekuplats ja tempel. Araablaste linnad oli hästi kinnised ja tänavad olid nii laiad et eesel sai ennast ümber pöörata. Etiooplaste linna tänavapoolsetel külgedel pole majadel aknaid ja Ida-Etioopias paiknev linn on kaubateede ristumiskohas. Brasiilia pealinn oli algselt Rio de Janeiro, taheti et linn oleks ristikujuline, kuid seda ei saadud maastiku eripära tõttu ja pealinn viidi üle Brasiliasse. 14.Mudelid: 1) Ühe keskusega ringmudel-Linnakeskus on keskel ja erinevad sektorid asetsevad ringselt ümber keskuse. 2)Ühe keskusega sektormudel Keskus on keskel ja erinevad sektorid asetsevad erinevalt (segamini) 3)Mitme keskusega sektormudel- Linnal on mitu keskust ja erinevad sektorid mööda linna laiali . 15.Rühmatöö 16.Euroopa ja Ameerika linnade erinevus: Ameerikas on keskuse ümber suured ärimajad ja eemal on elamisrajoonid, aga Euroopas on tööstus viidud keskusest eemale. Linnastumisega kaasnevad probleemid 17
1990 2 125 246 2005 2 142 800 Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised – endine piiskopi- ja kuningaloss, Sainte-Chapelle (Püha kabel) ja Notre-Dame (Jumalaema kirik) – pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks. Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav Champs-Élysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (triumfikaar) Üle Seine'i viib 33 silda. Pariisi vanim säilinud sild on Pont Neuf. Eiffeli Torn Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre
Pariisis" (1831). Romaani on mitmel korral eesti keelde tõlgitud. 2.2. Looduslikud vaatamisväärsused Seine'i jõgi jaotab Pariisi põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Üle Seine`i viib 33 silda. Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. 7 Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Pariisi suurim kalmistu on Père-Lachaise, kuhu on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi. Sellele kalmistule on maetud ka eesti kunstnik Eduard Viiralt.
üle. Nõukogude ajal tekkis arhitektuuriteadus, mida riik töökohtadega soosis.[14] Sõjast kuni 1955. aastani kestnud stalinismi periood Eesti arhitektuuri väga radikaalselt ei muutnud. Nõukogude Liidus valitsenud ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" printsiip avaldus eesti arhitektuuris vaid üksikutel dekooriküllaste fassaadidega hoonetel ning klassikaliste sammasportikustega ühiskondlikel hoonetel. Stalinistlik linnakeskus kujunes täielikult välja vaid Pärnus (Pärnu oblast). Tartu kannatas sõjas palju ning jäi aastakümneteks hoonestamata.[15]Stalinismi ajal lahendati projekte kollektiivselt, mis oli väga soositud. P. Tarvas kavandas koos arhitektide Harald Armani ja August Volbergiga Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele (19491954). Sisearhitektuuri eest vastutasid M. Plees, B. Tomberg ja M. Oselein-Laul. Baltimaade paviljonid asetsesid lähestikku. Eestisse
5 · 1962 Bremeni satelliitlinna Neue Vahri kõrghoone · 1962 Leverkuseni kultuurikeskus · 19621971 Finlandia-talo Helsingis · 1963 Alvar Aalto kultuurikeskus Wolfsburgis · 19631972 Ålborgi kunstimuuseum · 1964 Tehnikaülikool Otaniemis · 1964 British Petroleum'i büroohoone Hamburgis · 1965 Seinäjoki kohaliku omavalitsuse keskus ja kirik · 1965 Castrop-Rauxeli linnakeskus · 1967 kohaliku omavalitsuse keskus Zürichis · 1968 kõrgelamu 'Schönbühl Luzernis · 1968 Detmerode kirik ja kohaliku omavalitsuse keskus Wolfsburgis · Ta plaanis ja alustas Esseni ooperiteatri (Aalto teatri) ehitamist; hoone valmis alles pärast tema surma, 1988. · Café Aalto, Akateeminen Kirjakauppa Helsingis (postuumselt ühe lammutatud kohviku mööbli baasil) 6
(nt Rae vald, Viimsi, Tabasalu) Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon: Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon: grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud (nt Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido) Linna tagamaa (linnaga majanduslikult ja sotsiaalselt seotud ümbruskond) +linnakeskus = linnaregioon. Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on: Kesklinn ehk ärila Üleminekupiirkond e Agul elamud, kontorid, kauplused, teenindusettevõtted
Toulouse (440 204), Nice (340 735), Nantes (282 047), Strasbourg (271 708), Montpellier (255 080), Bordeaux (236 725) ja Lille (226 827).6 Nagu näha (Joonis 3), paiknevad teed Pariisis üsna sektori kujuliselt. Linna ajalooline südamik on Cité saar. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Pariisi läbib Seine'i jõgi. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda. Pariis oli keskajal suurim linn Euroopas. Pariisi peetake maailma kõige kaunimaks ja romantilisemaks linnaks.7 Joonis 3. Pariisi linna kaart 4 Brief information about French People - http://www.nationmaster.com/country/fr-france/peo-people 5
Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal hästi treenitud alaline armee, sundvärbamisega. Mesopotaamia linnad Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon. Elu käis linnades poliitilise, usulise ja majandusliku tegevuse keskused. Linna keskel asus tsikuraat astmiktempel linna kaitsejumalale. Templid polnud lihtinimestele suletud. Linnas paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid pajud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Linnakeskus oli müüridega ümbritsetud ja tihedalt hoonestatud, väljapoole jäid rohelusse uppuvad eeslinnad. Egiptuses oli maaühiskond suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal. Hammurapi seadused Põhiolemus: "Silm silma hammas hamba vastu", seda aga juhul kui kannataja süüdlane olid oma seisuselt võrdsed. Seadused jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Hammurapi andis seadused välja selleks, et ... .
teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Suur osa talupoegi kirjaoskamatud, sügavalt usklikud. 10. Keskaegsete linnade planeering. (linnakeskus, äärelinnad, hügieen) Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Linnadest sai käsitöö- ja kaubanduskeskused. Elanikkond oli siiski üpris väike. 11. Linnaelu traditsioonid, erinevad elanikud, meelelahutus, kultuur ja kirjandus Elurütm linnas oli palju kiirem kui linnas. Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem. Kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustas see
mägismaa kogukondade vahel. Need inimesed töötasid kollektiivselt ning neil oli arusaam ühisomanditest. See ning kontroll kriitiliste ressursside üle andis tulemuseks esimeste linnade arenemise rannikul ning mägismaal. Caral: Emalinn Kujunemisperioodi (2700-1000 eKr) monumentaalse arhitektuuri suurim ja impressiivseim näide on Caral, mida nimetatakse Uue Maailma vanimaks linnaks. 5000-aastase Caral'i avastamine annab ümberlükkamatuid tõendeid, et keeruline linnakeskus kujunes Kesk- Andides samal ajal välja Egiptuse, Mesopotaamia, India ning Hiina vana maailmaga 1500 aastat varem, kui algselt usuti. Radioaktiivsüsinik taimekiududelt näitab, et Caral, mis on vaid üks 18-st kohast, mida omistatakse Caral-Supe kultuurile, ehitati aastal 2627 eKr, 1000 aastat enne seda, kui olmeegid rajasid asundused Vahe-Ameerikas. Caral avastati aastal 1905. See koht jäi inimeste silme eest varjule, kuna tal ei õnnestunud toota mitte mingit kulda ega keraamikat
Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga. Asustuse areng, linnastumine Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nim. linnastumiseks. Seda mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastiku protsentides. Arenenud riikides on linnastumine aeglane. Mõnedes riikides loetakse linnaliseks asulat, kus enamik inimesi töötab tööstuses või teeninduses. Agraarajastu linnad Linnad asusid veekogu ääres ning olid esialgu piiratud müüridega. Algne linnakeskus paiknes looduslikult kaitstud alal( künkal, poolsaarel) ning selle tänavatevõrk oli loodusest mõjutatuna ebakorrapärane. Hiljem arenesid linnad varasematest piiridest välja ning kasvasid ümbruskonna küladega kokku. Linnastumine tööstusühiskonnas Asulad kasvasid tormiliselt ning toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ning väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi
Maiad õppisid kasutama metalle. Valmistasid vasest ja väärismetallidest ehteid ja relvi. Tööriiistad tehti eeskätt kivist. Põldu hariti kõplaga ja tehti ka alepõllundust. Paljude maia linnade seast kerkis esile mitu tähtsamat keskust usuline liit (arvatavasti). Väiksemad linnad olid suuremate mõju ja võimu all. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel mitte kunagi. Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid. Ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Linnakeskus avarate platside ümber asetsevad püramiidtemplid. Nende sisemustes maiade hauakambrid. Ühiskond: ühisk oli tugevalt kihistunud. Valitsejad kuningad, seostati jumalate ja esivanematega ning kel oli suur osa linnriigi tähtsamates rituaalides. Kuningale allus preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle, mille järgi toimusid rituaalid. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Elanikkonna ühe põhiosa moodustasid talupojad
kompaktse linna vormile. Viimast iseloomustab tiheasustus ja ühistranspordi eelistamine autodega sõitmisele, samuti on seal parem ligipääs erinevatele teenustele ja ametiasutustele. Kompaktset linna on hakatud üha enam ka planeeringutesse sisse tooma, kuna linnad kasvavad tänapäeval üha kiiremini väljapoole oma seniseid piire. Elanike lahkumine linnakeskusest viib ära ka poed, koolid, tervishoiuteenused ning linnakeskus kaotab seeläbi oma funktsioone ja asustustihedus väheneb. Kompaktset linna on tihti peetud valglinnast jätkusuutlikumaks, kuna seal on vähem saastatust ning samuti hõivatakse väiksem maa-ala linna alla. Samuti on võimalik kiiremini linnast välja saada, et külastada maapiirkondi. Töös on esitatud Hollandi Randstati näide, kus linnad asetsevad ringikujuliselt ümber põllumajanduslike alade. Samas on kompaktsel linnal mitmeid miinuseid, näiteks ühe linnaelaniku kohta on vähem
P-paigutamise rent, V-saak maaühiku kohta, m-lõpptoote müügihind, t-lõpptoote tootmiskulud, l-lõpptoote transpordikulud kaugusühiku suhtes, k-lõpptoote kaugus müügikohast. 3 Alonso mudel kujutab maa majanduslikult optimaalset kasutamist linnas. Maakasutus areneb kõige suuremat kasumit tootva majandustegevuse järgi. Mida lähemal linnakeskusele tegevus toimub, seda suurem on rent ja seda intensiivsem äritegevus peab olema. Linnakeskus on kõige atraktiivsem linnaosa, kuna sealt on võimalik leida palju kliente ja tarbimisvõimelisi inimesi. Seetõttu on seal maarent ka kõige kõrgem. Keskusest kaugemal asuvad tööstus- ja tehasepiirkonnad, mille maa rendihinnad langevad aeglaselt.Lisaks on võimalik mudelis määratleda maahinna erinevusi linna sees. Näiteks on jõukamal linnaelanikul võimalus elada linnakeskuse lähedal ja vaesemad on sunnitud elama linna serval
Kui linn ”sai täis”, siis ei laiendata seda mitte põllumaa arvelt, vaid ehitatakse lähedusse teine samasugune. Ja nii edasi. Linnade vahele jääb roheline tsoon. Linnad ühendatakse omavahel raudteega, et kergendada ühest linnast teise liikumist. • Oli vastu standardiseerimisele ja kutsus üles varieeritud arhitektuurile ja linnaplaneerimisele • Tänavate suhtes vabalt paiknevad hooneid võis ehitada vaid juhul kui nad sobisid kokku teiste hoonetega • Linnakeskus pidi olema linnaliku väljanägemisega ja urbaanse iseloomuga • Letchworth Suurbritannias oli esimene aedlinn, ehitatud 1903, kusjuures linnaruumide ja kvartalite kujundamiseks kasutati seal Sitte põhimõtteid. Modernism – esimese keskkonnakriisi lahendus Põhiseisukohad o Kubismi ruumikäsitlus – maastikus vabalt paiknevad hooned. o Tony Garnier’i nn avatud linn – funktsioonide eraldumine. o Sotsiaalsed utopistid – lahknemine ajaloolisest nn “kodanlikust” linnast
annaabi.ee 
