Friedrich Reinhold Kreutzwald Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 10A Andmed Sünd 26. detsember 1803 Jõepere mõis,Virumaa Surm 25. august 1882 Tartu Oli Eesti kirjanik ja arst Elulugu, õpingud 18151819 algteadmised kreis ja algkoolidest 18231825 koduõpetaja Tallinnas ja Peterburis 18261833. Tartu ülikool; Võru linnaarst 1849 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1855 Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliige 18771882 Kolleegiuminõunik Kreutzwald on maetud VanaJaani kalmistule Looming "Winakatk"(1840) "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842) "Reinowadder Rebbane" (1850) "Kilplaste imevärklikud jutud ja teud" (1857) Rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861) "Eestirahva ennemuistsed jutud" (1866) "Lembitu" (1885).
TÜ à arst Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
Alina Mihhalchenko, 11.klass Fridrich Reinhold Kreutzwald “Kalevipoeg” ja “Kiplased” Friedrich Reinhold Kreutzwald -oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. (1803—1882). Ta käes Rakvere alg- ja kreiskoolis, 1826-1833 õppis arstiteadust Tartu ülikoolis. “Kalevipoeg” Ta kirjutas populaarne lugu “Kalevipoeg” (1857–1861). "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult
juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi oli vene romantiline luuletaja, üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. A. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil. Ta kirjutas korduvalt oma emapoolsest vanavanaisast, aafriklasest Abram Petrovits Hannibalist, hr puskin Eestlastest romantismi kirjutajad Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. detsember 1803 25. august 1882 oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861). Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", kilplased, Reinuvader Rebase lood ja paljud teised.
Küla vainul väike oja voolab, tihe pärnapuu ta kaldal seisab seal ma tihti seisin sinuga. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, kõnet näitsid lained kohisevat — õnnelaulu kuulsin kõigis ma. Täna jälle kuulen nende hääli — õnn on läinud, pisarad on jäänud! Pärn veel haljas; lilled, õitsete; ojalained voolavad veel ruttu — minu valust räägivad nad juttu ja su valest, kadund armuke. Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti kirjanik ja võru linnaarst (26. detsember 1803 - 25. august 1882 ) Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, Kalevipoeg (1857–1861). Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", Kilplased, Reinuvader Rebase lood. Hoolimata majanduslikest raskustest,jõudis ta ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni.
Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob eestlastele omi muinasjumalaid ja müüte Vanemuine jne Kreutzwald pärisorja poeg 1833-1877 Võru linnaarst Kalevipoeg 1857-1861; 1862 I tiraaz: 1000 köidet, järgmine trükk 1875 RAHVAHARIDUSE ARENG 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal Kihelkonnakool ja kreiskool Gümnaasium Ülikool Kreiskool igas linnas Matemaatika, loodusteadus, geograafia Selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist Lõuna-Eestis varem 19. saj lõpp kool kohustuslikuks Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline
muutus saksaks,+prantsus, 1920-1940 eestik+ingl, 1991 rootsi 5.Rektorid: Heinrich Vulpius Rootsi aeg, rektor 1632 -1647 Aleksis Kuusik- Eesti Vabariigi perioodil Helmi Viikholm nõukogude legend Ain Siimann Hendrik Agur 6.Kuulsad nimed. Rootsi aeg J. V. Meder- Saksamaa helilooja, gümnaasiumi kantor, Kirikukoor, Maarjamaa esimene oopet 1680 ,,Kindlameelne Argenia" Rootsi aeg Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg Reiner Brockmann poeesiaprofessor, esimeste teadaolevate eestikeelsete juhuluuletuste autor . Rootsi aeg Anton Thor Helle - gümnaasiumi vilistlane, kelle eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. B.G. Forselius-rahvakoolid Vene aeg F. J. Wiedemann-kubermang, P. J. Karell-ärkamisaeg 7.Pühad a) 6. juunil kogunevad vilistlased, et tähistada kooli avamist 1631
J.Sibelius(1865-1957)-Elulugu-Soomest, isa oli linnaarst, kodukeeleks rootsi keel, 5.a alustas klaveriõpinguid, 1885 lõp kooli kodulinnas ja läks Helsingisse õigusteaduskonda õppima. Õppis vormiõpetust(ülikoolis), harmooniat, viiulit (pärast ei pööranud sellele väga tähelepanu), polüfooniat. 1889 I välisreis Saksamaal, eesmärgiks õppida tuntud õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte, muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisak...
Prantsusmaal: Jean de la Fontaine - maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. 5. Luuleuuendused Saksamaal. Silbirõhuline värsisüsteem. 17. saj. sai tohutult populaarseks embleemikunst. Embleem on žanr, mis koosneb kolmest osast: 1. Võõrkeelne 2. Joonistus 3. Lühike luuletus 6. Paul Flemingi seos Revaliga. Ta elas aasta Eestis, Revalis ja kirjutas siin armastuslaule. Ta oli peaaegu linnaarst ning armastatud külaline Tallinnas. 7. Barokkdraama suurmeistrite Molina ja Calderoni peateosed ja Calderoni loomingut läbivad jooned. Tirso de Molina: „Sevilla pilkaja ehk kivist külaline“ Pedro Calderón: „Armastus, au ja võim“ „Kindlameelne prints“ „Nähtamatu daam“ „Suur maailmateater“ Loomingut läbivad jooned:
Väga masendav oli näha surnute inimeste arvud, sest sain aru et, iga numbri taga on ühe inimese elu, kes tahtis õnnelikult elada, aga pidi ära surema, sest tal lihtsalt ei olnud toidu enda ja oma pere jaoks. Mul on kahju neid inimesi, kes peaksid sellisel raskel ja rangel ajal elama. Nende elu ei olnud õnne jaoks, see oli puhas ellujäämine. Autor kirjeldab ka mõned juhtumid, mis aitasid katku levikule Tallinnas. 18. sajandi algusel leidis üks arst katku sümptoome ühel haigel, linnaarst aga lükkas tema diagnoosi ümber, kuid kindlasti teadis, et esimesel on õigus. Linnaarst andis inimesele ja kogu tema perele surma ainult sellepärast, et tal olid erimeelsused teise arstiga. Ma üldse ei saa sellest käitumisest aru, sest minu arvates eelkõige arstid pidid esimestena katkuga võitlust alustama. Veel oli olemas niisugune juhtum, kui Põhjasõda alguses tuli Tallinnasse uus katku laine, ja hakkasid inimesed surema
Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? Kreeka keele professor (poeesia) - R.Brockmann (eestikeelsed juhuluuletused), keeleteadlane - H.Stahl , matemaatik, arhitekt - G. Himselius (Tallinna linnaarst, juhtis raeapteeki, koostas kalendreid), haridusseminari rajaja - B.G. Forselius. 9. Miks oleks kool äärepealt lõpetanud tegevuse peale põhjasõda? Hoones asus vene sõjavägi, taheti avada vene aadlipoiste koolina. 10. Põhjasõda katkestas koolis õppetöö, uuesti alustati õppetööd 1710. a. Mitme õpilasega alustati? - 3 õpilasega 11. 1725.a tuli õppekavasse uus õppeaine. Mis õppeaine? - vene keel 12. Millist nime kannab 1734
kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem lüüriline kui eepiline. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku faabulat
Jean Sibelius ehk Johan Christian Julius Sibelius (1865- 1957) Lapsepõlv: Sibelius sündis rootsi keelt rääkivas peres Hämeenlinnas. Ta isa Cristian Sibelius oli linnaarst. Jean Sibelius oli pere teine laps. Perekonnaringis kutsuti teda Janneks aga õpinguaastail hakkas ta kasutama oma nime prantsuskeelset hääldust „Jean“, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Perekond elas väikses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. 1868. sai doktor Sibelius ühelt oma patsiendilt tüüfuse ja perekond pidi kolima elam proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja.
1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Vormi kujunemine. Pärast Faehlmanni surma 1850.aastal jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on pigem lüüriline kui eepiline. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku faabulat.
Leprosooriumite avamine (leeprahaiguste isoleerimine) 12. Iatrofüüsika (vt. küsimus 15) Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika printsiipide. Leonardo da Vinci uuris inimkeha anatoomiat, tuues esile paralleele organismide ja masinate vahel, ennustades ette tulevast iatrofüüsikalist lähenemist. 13. Erinevad meditsiinikutsed ja –erialad keskajal (ülikoolis õppinud arstid ja käsitöölised) Linnaarst- arst, kes pidi ravima raesõdureid ja ametnikke, tegelema epideemiatega, olema kohtu- ja sanitaarekspert, kontrollima hospitale ja apteeke. Rändarst – arst, kes ravis tavalisi inimesi, kes elasid linnast kaugemal (nt. silmaarst Clawes) Habemeajaja – arst, kes tegeles kirurgiaga. Tallinna habemeajajail oli õpipoisse. Õpiaeg oli 3 aastat, millele järgnes 6-aastane sellipõlv. Linna oleva habemeajaja nimetati raekirurgiks. Mõnikord oli sel ka abiline, epideemiate
Valmistanud ortopeedilisi vahendeid. Joonistused jäsemetest (võlts). Hambaasendajate kinnitamine traadiga. Uus haavaravi aine varem palsam, temal uus palsam (munakollane, tärpentiin, roosiõli). Ravil head tulemused. Paracelsus saksa arst, filosoof, looduseuurija. Tänapäevani tuntud meetodid. Eelkõige farmaatsias. Nimi Celsuse järgi. Viini ülikoolis 1517 lõpetas. Edasi Feraara ülikoolis. Humoraalpatoloogia 4 mahla õpetus. 1527 õppejõud, linnaarst. Loenguseeria ,,Intimatio" kritiseerib eelnevate aegade teadlasi. Armastas teatraalsust. Eesmärk reformida meditsiini õpetust. Visati välja ülikoolist. Loengutes teemal haavad, haavandid, kasvajad. Loengud emakeeles. Teosed saksakeelsed. 1517 Lutheri reformid. ,,Haiglaraamat" Nürnbergis keelati, liikus Sveitsi, seal 4 osaline raamat ,,Opus Paramirum" tema eluajal ei ilmunud. J.Bruno hukkus tuleriidal, mainis tuleriidal Paracelsust. Keemias mainiti Paracelsust
Kuid üleva meeleolu loob sünnipäevalapsele ja küllap ka paljudele külalistele asjaolu, et vestlusringis on esikohal eesti keel. Kreutzwaldi kui arsti töökoorem näib aastatega isegi kasvavat ja sunnib teda 1873. aastat nimetama lausa ,,hulluks aastaks". Järgnevate aastate vältel (1874-1877) ei suuda Kreutzwald enam midagi oluliselt uut luua, väheneb ka kirjavahetus sõpradega. Kogu jõud näib kuluvat igapäevaste kohustuste täitmiseks. Kreutzwald on linnaarst, kes aeg-ajalt peab asendama kreisiarsti, kooliarst Krümmeri pansionaadis, tervishoiuametnik, kel lasusid kohtumeditsiinilised kohustused, ja mõnikord tuli olla ka loomaarst. Kõige raskemaks piinaks on aga juba vanale ja tihti haigele Kreutzwaldile sõidud maale. Vahemaad on pikad ja Võrumaa teed tunduvad lumetormis või teedelagunemise ajal tavalises talupojavankris lonksudes põhjatud. Alaline sõnasõda käib ka Riias asuva Liivimaa Tervishoiuvalitsusega. Kreutzwald
on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandil hakkasid eestlased arvama, et neil oleks vaja ka oma rahvuskangelast. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faelhmanni surma jätkas eepose koostamist Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul kirjutas ta ,,Kalevipoega" proosavormis, kuid hiljem regivärsilises vormis. "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutswald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult
august)il 1784 abiellus mõisapreili Johanna Luise von Vietinghoffiga (22. oktoober 1765 7. september 1788). 1785 1832 Lahetaguse mõisavanem. alates 1787 õppis Göttingenis arstiteadust, Dr. med (Erfurt). 17931801 Pilguse mõisa rentnik. 19. märtsil (8. märtsil) 1795 ülendati Luce Wienis aadliseisusse ja immatrikuleeriti Saaremaa rüütelkonda. 21. detsember 1793 abiellus Augusta Christine von Aderkasiga Pöidelt (29. juuni 1772 12. oktoober 1817). 18011804 Kuressaare linnaarst ja apteeker sealsamas. 18041820 Kuressaare kooliringkonna inspektor. 1817. aastal algatas Kuressaare Eesti Elementaarkooli tegevuse, mis oli teine seda tüüpi kool Eestis (esimene avati 1810 Võrus). Luce juhtis esimesena tähelepanu Saaremaa floora omapärale. Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama
13 Pullat, 1984, lk 33. 14 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 16; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadmata), lk 7. 15 Wanad Wõrulased jutustawad. (18. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 4-5. 16 Pullat, 1984, lk 37. 17 Pullat, 1984, lk 38. 8 tegevuse lõpetas, siis hakkas ka saksa kodanikkond vähenema ja koos sellega rahapuudus suurenema. Tervishoid, hoolekanne. Võrul oli olnud linnaarst (alates 1833. aastast, mil sai esimeseks linnaarstiks Friedrich Reinhold Kreutzwald); haigla, apteek ja kolm avalikku sauna. Haridus ja kultuur. Võru koolide register oli olnud keerukas õppeasutusi kord suleti, kord liideti, kord reorganiseeriti ja avati ka uusi. 1880ndail töötas poeglaste elementaarkool,18 tütarlaste elementaarkool, venekeelne õigeusu kihelkonnakool, mis oli kuni 1885. aaastani
rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem lüüriline kui eepiline. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku faabulat
Kogumik, millest neid sageli leiab, on Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Antakse välja juubelite ja tähtpäevadega seotud artiklikogumikke. Ajaloolisi ülevaateid avaldavad perioodilised väljaanded nagu Eesti Arst (Nõukogude Eesti Tervishoid) ja Hippokrates. Märksõnu meditsiini institutsionaliseerumisel: 1237 Püha Johannese hospital (Tallinnas) (ilmselt veel leprosooriume mujal Eestis) 1422 Tallinna Raeapteek 15. sajand Tallinnas linnaarst (linnafüüsikus) 17. sajandist hakkavad ilmuma maa-arstid. 1632 Tartu ülikool ja arstiteaduskond selles 1715 Tallinna mereväehospital 1766 Põltsamaa haigla 1797. a Vene tsaarivalitsuse ukaas loob kubermangude meditsiinivalitsused (neile alluvad linna- ja kreisiarstid) Üldise Hoolekande Kolleegiumi all. Juba varem oli Vene seadusandlus korraldanud meditsiinisüsteemi kreiside (maakondade/rajoonide) tasemel 1783. a
KOV-d peavad ülal pidama vajalikul hulgal tervishoiuasutusi. KOV päästeasutus võib olla kiirabibrigaadi pidaja. Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist jm tervishoiukulusid valla- ja linnavolikogu otsuse alusel. KOV ülesanneteks on: 1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine KOV maa-alal; 2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine KOV maa-alal. Valla- või linnaarst kontrollib oma teeninduspiirkonna riigi-, munitsipaal- ja eraomandis olevate avalik- ja eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute halduses või omandis olevatel territooriumidel, ehitistel ja rajatistel tervisekaitse õigusaktide täitmist ning õigusaktide rikkumise korral teeb ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtkonnale või füüsilisele isikule ettepaneku rikkumiste kõrvaldamiseks
annaabi.ee 
