Referaat LINAVÄSTRIK Linavästrik Linavästrik, ladina keelse nimetusega Motacilla alba on umbes varblase suurune, saledam, aga väga pika sabaga värvuliste seltsi kuuluv lind. Linavästriku alapool on valge, selg tuhkhall, kurgualusel ja rinnal ilutseb suur must laik, kiirul must mütsike. Oma pikkadel peenikestel jalgadel võib ta väga kiiresti ja osavalt mööda maapinda joosta. Linavästrik on tuntud kogu Euraasias (v.a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel). Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind. Linavästrik elab peamiselt inimasustuse läheduses. Eestis ligikaudu 50-100 000 paari. Kaalub 20...23 grammi. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke. Linavästriku sugulased, kes meie mail elavad, on alati seotud veega: lambahänilast ja haruldast jõgivästrikku veest eemal ei kohtagi
Linavästrik Ta on umbes varblase suurune ja ta kuulub värvuliste lindude hulka. Tal on ka pikk saba. Ta on tuntud kogu Euraasias, välja arvatud Põhja-Jäämere saartel, poolsaartel ning Araabia poolsaarel. Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Linavästrik on rohkem inimeste seltsis. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. Linavästrik on ka lendaja, tema lend on madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Eestis elab linavästrike kuni 100 000 paari. Linavästrikud toituvad mardikatest, tõukudest, ämblikest ja paljudest teistest putukatest
tormi võimuses ... pars - parred vomm tormilatern ll hä põhk Rukkilõikus Saaremaal 1913 Linad lõugutati, s.t peohaaval raatsiti kuprad. Pärast pandi linad ligunema erilisse tiiki - linalikku, et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e pool keps linavästrik on tavaline asukas ka linnades ja väiksemates asulates. Mujal on ta elukoht rohkemal või vähemal määral seotud veekogudega. Välimuselt kergesti äratuntav - pika sabaga musta-valge-hallikirju lind, kes armastab mööda maad kõndida, ise sabaga vibutades. Linavästrik on üsnagi häälekas lind, tavaliselt kuuleme tema lühikest ühe või kahesilbilist "tsik", "tsisik". Harvem võib kuulda linavästriku laulu, mis sarnaneb veidi suitsupääsukese sidinale.
· Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g. · Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. · Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Linavästrik Motacilla alba · Rahvapäraseid nimesid: Jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, linapäästrik, linapääsuke. · Elab ava ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. · Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda. · Linavästrik pesitseb mitmesugustes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7. Kiivitaja (Pewit) 8.Suitsupääsuke (swallow) 9.Valgepõsk-lagle (Barnacle goose) 10. Künnivares (Rook)
· Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg- ke · Mustpea- õgija · Metskiur põõsalind · Hallõgija · Sookiur · Aed- · Pasknäär · Hänilane põõsalind · Harakas · Kuldhänilane · Vööt- · Mänsak · Linavästrik põõsalind · Hakk · Siidisaba · Väike- · Künnivares · Käblik põõsalind · Pruunselg- · Vares · Võsaraat · Ronk põõsalind · Punarind · Kuldnokk · Mets-
Kanakull gos hawk Varblane sparrow Kiivitaja lapwing Vares crow Koolibri humming bird Vint finch Kotkas eagle Vutt quail Kukk cock Ööbik nightingale Kuldnokk starling Öökull owl Kurg craue Öölind noeturual bird Käbilind conebird Öösorr nightjar Kägu cuckoo Lagle brent Laulurästas song-thrush Leevike bullfinch Lepalind - redstard Linavästrik wagtail Luik swan Lõoke lark Metsis capercailye Musträstas blackbird Paabulind peacock Papagoi parrot Part duck Pingviin - penguin Põldpüü partridge Pärlkana guinea-hen Pääsuke swallow Pöialpoiss tom-thumb
Mälumäng 7-12.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: ................................................... 1. Kes on Läti rahvuslind? LINAVÄSTRIK 2. Kes on aarad? PAPAKOID 3. Millise linnu laskmine toob meremeeste uskumuse kohaselt väga halba õnne? ALBATROSSI 4. Millise tuntud multifilmi linnu teine nimi on Fauntleroy? PIILUPART DONALD 5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata? SEST NAD ON LIIGA RASKED 13. Mis on künofoobia? HIRM KOERTE EEST...
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir
Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks Elva Lasteaed Murumunal on projekti raames koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Keskkonnahariduskeskusega, Eesti Ornitoloogia Ühingu nõul ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Stiftung Naturschutzfonds Glücks-
Kodutuvi Ööbik Nahkhiir Siil Hiir Sipelgad inimesele Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed Kaelustuvi Sinikael Kärbsed Hallvares Linavästrik puidukahjurid Kuldnok Kooreüras Metsvint ja Harilik Puukoi rohevint Vainurästas Toonesepp Ohakalind 1.PUUD ja PÕÕSAD
(Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas. Rahvajutte lindudest PUUKORISTAJA Kord kuulnud puukoristaja ööbiku laulu ja küsinud ta käest: "Kust sa need laulud õppisid?"
; hiiresõit; kus on põrnik`?. Väljas; tikk, takk; sula; kaks jänest; vastlasõidul; uisutajad; hällilaul. J.Oromuri ja mall; korstnapühkija; kiisu; varblane; lapse palve tibukesele, sõit; linnuke; väike jänes; minu hani; eideratas; illi mänguasjad; kiisu-ants; hällilaul; uni tuleb; õhtu õõtsub meie õue. Õhus tundub kevadet, varane kuldnokk; Märts; sinikellukese surm; aprill; kannikene emale; väike lillemüüja; emadepäevaks, lõo pesa; pääsukeste tulek. Õielõikaja; kägu; linavästrik; väike mall karjas; äike; jaaniõhtu; meri; õngitsemas. Väike jahimees; kivikasukas ; jänesepoeg; mängulaul; karutaat maiustamas; siplegapesa; siil; sääskja konn; ats ja liblikas, metsas; konn ja seen. Kirsipuu; rukkirääk; laps ja kuu; sügise tulekul; rukkilill lõikuskuul; varblased põllul; sügise võlud; jälle linna. Henn ja leevike; poisu tahab kooli; viimane laulilind; oktoober, MARDIPÄEVA OOTEL; LAPS JA KALAKE; mardilaul; miks ei tule ükskord tali?, KELGUSÕIT
(lambahänilane) ja Motacilla flava thunbergi (põhjahänilane) Liigist kõrgemate taksonite teket nimetatakse makroevolutsiooniks (mitmekesistumine, täiustumine, väljasuremine) · Linné süsteem lähtus liikide muutumatuse printsiibist, seega ei peegelda loomade evolutsioonilist sugulust. · Binaarne nomenklatuur kahesõnaline nimetamisviis. Esimene sõna (ALATI SUURE TÄHEGA) perekond, teine liigiepiteet. Nt: Motacilla alba (linavästrik) ja Motacilla flava (lambahänilane) kuuluvad ühte västrikute perekonda. Felis domesticus (kodukass), Canis lupus (hunt) familiaris (kodustatud, perekonna liige) koer. Kui liigi ladinakeelsele nimele on lisatud nimetäht, märgib see esmakirjeldaja nime (nt Hirundo rustika L. suitsupääsuke, esmaavastaja Linné) · Täiustas taimesüstemaatikat, nimetas väga palju taimi ja ka loomi.
Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Divergents – liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist Binaarne nomenklatuur – kahesõnaline nimetamisviis (Motacilla alba – linavästrik) Analoogne elund – organismide või elundite sarnasus, millel on ainult sarnane ülesanne (tiibade ehitus) Homoloogilised elundid – ehitusplaanilt sarnased elundid, mis pärinevad ühistest eellastest pärinevatelt organismidelt (jäsemete ehitus) Looduslik valik – genotüüpide diferentseeritud paljunemine Liik – looduslike populatsioonide rühm, mille isendid ristuvad omavahel Evolutsiooni progress – evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama
(kasvab hästi tagasi) , loomale kasulik - võib taimele ka kasulik olla, näiteks võivad linnud aidata laiali levitada taimede seemneid, mis soodustab viimaste paljunemist - taimedele ei meeldi, et neid ära süüakse (kohastumused: okkad, mürk, näiteks jugapuu) 5. Parasitism - Eri liikide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, kasu saaja on parasiit, kahju saab peremees, näiteks paeluss ja kodusiga, kägu ja linavästrik 6. Konkurents - Mõlemale osapoolele kahjulik, tulemus - üks osapool hukkub või loomade, lindude ja putukate puhul rändab mujale Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad
(Välisministeerium, 26.09. 2009) Lätlased hindavad rohkem sära ja peenust, tähtsust, esinduslikkust, nad on emotsionaalsed, aga ka korralikud ja edasipüüdlikud (Maaleht, 26.09.2009). Müüt on et lätlased on kuuevarbalised, see võib tuleneda sellest, et Lätile on iseloomulikud kuuekordsed kortermajad. Nii tsaariaegsetel kui ka nõukoguaegsetel kui ka kapitalismi võidukäigu järgsetel pooleliolevatel varemetel on kuus korrust. Läti rahvuslind on linavästrik. Rahvuslill on karikakar. Rahvuspuu on tamm ja pärn. Suureks rahvuspühaks on jaanipäev, millel on lätlaste jaoks palju suurem tähendus kui eestlaste jaoks. Läti rahvuseepos on Andrejs Pumpursi kunsteepos ,,Lacplesis. (Latvia Institute, 21.09.2009) Läti suurim jõgi on Daugava, üle 3000 järve. Keskmine eluiga naistel on 82,81 aastat ning meestel 76,75 aastat. Loodusvaradest on Lätis turvas, lubjakivi, dolomiit, merevaik, hüdroenergia, puit ja põllumaa. (GreenwichMeanTime, 2009)
Kull tuleb oma pesast välja ja hiilib ümberringi ning hüüab ühe linnu nime. Nimetatu peab jooksma ümber torbiku oma kohale tagasi. Kull püüab teda tabada. Tabatud linnu viib kull oma pessa, hakkavad koos püüdma. 1) Mingi hetk vähendan maa-ala. 2) Kull võib öelda ka: „Kõik linnud“ või „Harakas ja vares“. N: Luik, harakas, vares, lõoke, tihane, suitsupääsuke, leevike, part, toonekurg, öökull, tuttpütt, papagoi, kajakas, kägu, kakk, rähn, linavästrik, ööbik, kuldnokk, ronk. 10. Tunni lõpetav osa – kaks erinevat sobivat tegevust. • KEERUKUJU. Jälgida mängujuhti, mitu sõrme üles tõstab, nii mitme inimesega moodustada kujud. • „Klass, joonele kogu!“ „Klass, paariks, loe!“ - tennisepallidega üle keha massaaž. 11. Ringtreening põhiliikumisoskus(t)e .... arendamiseks. 1) Planking. Tugevdab käte ja õlavöötme lihaste jõudu. 2) Seinajooks.
haavatava looduskoosluse. Mõningad näited orhidee liikidest võib näha allpool joonistel. Metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead. Ümbruskonnas leidub veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Lindudest pesitsevad seal vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, lõoke (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Joonis 2. Kaunis Kuldking Joonis 3. Tõmmu käpp Joonis 4. Soohiilikas 7 3. Kultuurilugu Igaküla kaev Kord tulnud Rootsi väed talvel hobustega Tallinna alla ja sealt tulnud osa Saare- ja Muhumaale.
Samblikud elavad ainult puhtas looduses, enamasti metsas. 27. Parasitismi mõiste. Näited selle kohta. 2 näidet. Kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. (puuk- inimene; lehekirp-taim) Milliseid järgnevaid näiteid võib käsitleda parasitismina? Tõmba õigele vastusele ring ümber. A kask ja kaseriisikas - E seeneniidistik ja üherakulised vetikad - B jänes ja ristik - F kägu ja linavästrik + C paeluss ja inimene + G puuk ja kass + D hunt ja jänes - 28. Lisa, milline organismidevaheline suhte tüüp esineb järgmiste paaride vahel: kisklus, taimtoitlus, sümbioos, konkurents, parasitism, kommensalism (ühele kasulik, teisele neutraalne). A liblikõielised taimed ja mügarbakterid kommensalism B männid männinoorendikus konkurents C toakärbes ja ristämblik kisklus D ploomipuu ja lehetäi taimtoitlus E samblik ja puu sümbioos
o Hällilaul o Uni tuleb - kui tudud, siis virgud suureks o Õhtu õõtsub meie õues · Varane kuldnokk o Õhus tundub kevadet o Varane kuldnokk o Märts o Sinikellukese surm o Aprill o Kannikene emale o Lõoke o Pääsukeste tulek · Paistis suvepäike särav o Õielõikaja o Lõo pesa o Kägu o Linavästrik o Väike Mall karjas o Äike o Jaaniõhtu o Meri o Õngitsemas · Metsas kõnnib väike Juss o Väike jahimees o Kivikasukas o Jänesepoeg o Mängulaul o Karu-taat maiustamas o Sipelgapesa o Siil o Sääsk ja konn o Ats ja liblikas o Metsas o Konn ja seen · Põllul kuldne rukis...
metssead, kes paljunesid kiiresti ja tegid põldudel palju pahandust. Muhus on veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved, kes on siin hästi siginud ja kohanenud. Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu, haug, tuulehaug, angerjas, säinas, latikas, tursk, luts, koha, vimb, siig, särg, lest, lõhe, forell jt. Haruldane liik on tuur, kelle püüdmine on keelatud. Siiski juhtus nii, et 1996
kuid kaudne või otsene kontakt inimesega on ebatõenäoline tekitamaks agressiivset käitumist. Kuid kui on teada konkreetsed inimeste suhtes agressiivsed linnud, tuleks üles seada hoiatussildid. ( Lodjak 2008) 2. Linnud prügimägedel Linnade, eriti suurlinnade ümbruses võtavad prügimäed enda alla kümneid hektareid. Sellega seoses tõrjutakse neilt aladelt välja endisele looduslikule elupaigale omane linnustik. Prügimägedel võivad pesitseda vaid üksikud liigid, näiteks linavästrik ja kivitäks ning tasandatud aladel kiivitaja. Vareslastele, kajaklastele ja kuldnokkadele pakuvad prügilad häid toitumisvõimalusi. (Renno, 1985) Pürgimäed on enam meelejärgi kajaklastele (hõbe-, kala-, naeru-, merikajakad) ning vareslastele (hallvaresed, hakid, künnivaresed). Linnud kasutavad prügimägesid hoolimata pikkadest vahemaadest. Linnud kasutavad prügimägesid tihti ning biojäätmed moodustavad
halvasti) *linnud- kägu: kuninglik lind,ei tee pesa, sulane olemas, kulliks muutub suve teisel poolel, sajatav hääl kägo pärast- sured x aasta pärast, söögiisu kaob, kuivad(nälgid),kari kuivab, unustad, täid, puugid, jõuetuks, seaõnn paknäär- kõhutõved kivitäks-karjased peksavad jalad vastu kive puru tikutaja-karjapoisid löövad orkide otsa jalad puru kakerdaja- linalind-linavästrik karjalind- Tegevused: 1)kuulis 1x kägu 2)nägemine 3)varjamine 4)situtamine petmine -võõras hing(inimene võõra võimu all) - hingekaotus Maagiline kontaktsus: kehaline kontakt: 1)kallistamine 2)hammustamine 3)suudlemine 4)suguühe 5)kehaeritised 6)puudutus 7)söömine 8)joomine 9)tapmine 10)imemine kaudne kontakt: 1)puhumine 2)jälgedes käimine 3)asemel magamine 4)toolil istumine 5)kellegi asja saamine endale 6)üle läve andmine 7)nimetamine 8)kiitmine
4. väeloom/kaitsevaim (katoliikluse pühakute juured) 5. teisik 6. abivaimud ,,+" 7. lisahinged ,,-,, < vead 8. needus (surnud hing; kalm) 9. Üldhinged o Maa-ema (inimene kuulub maale); pingeid maandama (maas püherdama) o Taeva-isa (vana nimega ilm) o Nende kahe kokkusaamine ehk hierofaania ehk pühaduse ilmumine on esimene äikesevihm Uuestisünd - raskete haiguste ravi Tegu - tegu, sõna, mõte, pilk jne jne. Linavästrik - jäälõhkuja, koputaja Eesti kultuuris on murrang 19. saj keskel. 1. Madu nõelab (Madu võtab maaviha, konn võtab veeviha) 2. Madu > maaviha 3. Konn > veeviha kokku 2. ja 3. > surnute vägi 4. Äi ke - Äi (vana mees, surnu) 5. Maaga 6. Surnuga? Leib: - puder - leib - õlu 06.10.2011 Kehahing > väestatud laip > hirm > tõrje (surnutõrjemaagia) > kalm Vabahing (mis saab
kattesuled laia valge äärisega. Laup, Eelistab põsed ja kõht on valged. kultuurmaastikke, sh Puhkesulestikus isaslinnu kurgualune inimasulaid on valge ja rinnapealne must laik Linavästrik Värvulised hobuseraua kujuline. Suitsupääsukese kutsehüüd on Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt Suitsupääsuke eelistab "vidiit-vidiit", laul on enamasti kiire harkis saba järgi. Sulestik on ülapool pesapaiga valikul ja pikk, meenutades vidinat. läikiv-sinkjasmust ja alapool kultuurmaastikke
rasvatihane (Parus major) tihane (Parus) tihaslased (Paridae) must-kärbsenäpp (Ficedula must-kärbsenäpp kärbsenäplased (Muscicapidae) hypoleuca) (Ficedula) väike-lehelind, silksolk lehelind põõsaslindlased (Sylviidae) (Phylloscopus collybita) (Phylloscopus) ööbik (Luscinia luscinia) ööbik (Luscinia) rästaslased (Turdidae) linavästrik (Motacilla alba) västrik (Motacilla) västriklased (Moticillidae) suitsupääsuke (Hirundo suitsupääsuke pääsulased (Hirundinidae) rustica) (Hirundo) suur-kirjurähn (Dendrocopos kirjurähn rähnlased (Picidae) major) (Dendrocopos) kassikakk (Bubo bubo) kassikakk (Bubo) kaklased (Strigidae)
· Lipupael · Kolm tähte kolm kultuuriajaloolist regiooni: Kurzeme/Zemgale, Vidzeme, Latgale RIIGIHÜMN ,,Dievs, sveti Latviju" (,,Jumal,õnnista Lätit!) · 1920 · Karlis Baumanis · Esimene laul sõnaga ,,Latvia" · Esmaesitus I Laulupeol 1873 RAHVUSLIND Linavästrik RAHVUSLILL Karikakar RAHVUSPUTU Kahe täpiga lepatriinu KAS RAHVUSKIVI Merevaik RAHVUSPUU Tamm, pärn RAHVUSLIK Jaanipäev (Jani) PÜHA VABADUSE · 1935 MONUMENT · 42 m · 13 skulptuuri · 9m naine (Milda) VALUUTA Latt (1, 2,5,10, 20, 50, 100, 500) · 5 roheline tammepuu · 10 violetne, Daugava
– karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav TOIDUVÕRGUSTIK Jõgi: fütoplankton- loomplankton- särg- haug Järv: taimplankton- loomplankton- särg- haug- saarmas Läänemeri: detriit- taimplankton- vesiking- särg- haug- hallhüljes Niit: kerahein- rohutirts- rukkirääk- valge toonekurg Mets: harilik pohl- harilik leethiir- hiireviu- punarebane Aed: võilill- toakärbes- linavästrik- kodukass XI. PILDID 1. Pildilt vaja tunda kõiki taimi ja loomi, kes on koosluste esitlustes (metsade puhul vt lühendatud faili).
nii et rõkkas kesa. Kägu On vaevalt päike tõusmas seal üle kuusiku, kui kägu juba laulmas: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Pilv taevaserval tukub, tuul puhkab hommikul, kuid käokene kukub: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Poiss karja välja ajab, lä'eb üle nõlvaku, seal kuuseladvast kajab: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Vist ennustada püüad head mulle, linnusuu, et nõnda kaua hüüad: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Linavästrik Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik. Ei tal ole püsi. Keksib, kargleb õueaial, lendleb, lendleb, laskub maha, eksib risurünka taha; näe nüüd istub võrguvaial! Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik, kellel pole püsi. Väike Mall karjas
4) Jelgava(Kuramaa halduskeskus)- Mitau- Miitavi 64 000 elanikku. 5) Jürmala(2012) 56 000 elanikku 6) Ventspils(põhja pool Kurmaa rannikul)- jõukus vene transiidile 7) Rezekne(Latgale keskus) 8) Valmiera(Wolmari) Liivimaale 9) Jekabpils üle 26 000 10) Ogne(pisut suurem kui Jekabipilsis) üle 26 000. Riiklik sümboolika *lipp *vapp *läti hümn (Jumal hoia Lätit, autor Baumanis, kõlas esmakordselt Läti I laulupeaol. Pärast läti iseseisvumist linavästrik-lind harilik härjasilm-lill Moodustab ühe osa Ida-Euroopa lauskmaast+ Eesti+Leedu. Maa on madal. Koosnevad madalikust: ranniku-madalik pikki mererannikust. Kesk-Läti madalik, Ida- Latgali madalik, Zemgale madalik. Kuramaa kõrgustik-madal kõrgustik moodustab ühe osa Leedu kõrgustikust, Ida-läti (Latgale)kõrgustik, Alüksne kõrgustik (Haanja kõrgenduse pikendus lõuna suunas. Kõige suurem on Liivimaa kõrgustik- Vidzema. Kõrgeim mäetipp 312 m üle merepinna Liivimaa kõrgustikus
sureb koos omanikuga. Neljas hing, lili, on reinkarneeruv, ümbersündiv ning läheb pärast inimese surma tema jaoks 52 tehtud nuku itterma sisse, kust ta asub ümber samas sugukonnas sündinud lapsesse. Mõnede manside arvates on mehe viies hing tema jõud, teiste arvates on mehel kaks lili hinge. Mansi usundis on ka totemistlikke kujutelmi. Paljudel sugukondadel oli oma tootem (põder, linavästrik, kassikakk, haug, kajakas, konn jt), kellest peeti ennast pärinevaks ning kes oli sugukonna kaitsevaim. Sugukonnal oli oma pühapaik, kuhu ohverdati. Karu on mansidel püha loom. Pärast karu tapmist võetakse tal nahk koos pea ja käppadega ära ning tuuakse tuppa ning asetatakse nurka alusele. Et lepitada karu hinge, peetakse karupeied. Isakaru puhul peetakse karupeied viiel, emakaru puhul neljal õhtul. Karule lauldakse laule ning karu ees tantsivad nii mehed, naised kui ka lapsed
km2 kohta). Metsalindudest on arvukaimad pesitsejad metsvint (1,5–2,5 miljonit haudepaari), salu-lehelind (0,8–2 miljonit) ja mets-lehelind (0,5–1 miljonit). Suhteliselt linnuvaesed on lagerabad (kuni 70 paari 1 km2 kohta), kuid seal pesitseb palju ainult sellele elupaigale omaseid liike (rabapüü, rüüt, hallõgija, heletilder, väikekoovitaja, varem ka rabapistrik). Kõikjal Eestis elavad linavästrik, põldlõoke, kuldnokk, metsvint ja väike-lehelind. Jahilindudeks on kuulutatud 36 liiki, enim kütitakse Eestis parte ja hanesid. Eesti lindude kuulumine punasesse raamatusse ja nende kaitse Eesti punases raamatus (1998) on tollal kehtinud kategooriasüsteemi järgi 0 (hävinud või tõenäoliselt hävinud) kategoorias 2, 1. (eriti ohustatud) kategoorias 7, 2. (ohualtid) kategoorias 8, 3. (haruldased) kategoorias 19, 4. (tähelepanu väärivad) kategoorias 11 ja 5.
annaabi.ee 
