KANGA ANALÜÜS ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEKSTIILMATERJALIDE TOOTMINE Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Tallinn 2011 1. Nimetus Õhuke suvekleidi- ja pluusiriie 2. Kiuline koostis 65% lina (LI), 35% viskoos (VI) 3. Lõime- ja koelõngad Linane lõimelõng on suurema keerdumusega, üsna jäik ja ei veni üldse. Linasele koelõngale on lisatud ka viskoosi, tihedama keerdumusega ja venib st. on elastsem kui lõimelõng. 4. Lõngade vastastikune ehitus 'Tegemist on labase sidusega, sest kangas on ühtlase pinnaga ja mõlemalt poolt (paremalt, pahemalt) vaadates ühesugune. Koelõngad põimuvad lõimelõngadega. Lõngad asetsevad üksteise kõrval keskmise tihedusega. Vastu valgust vaadates on võimalik kangast läbi näha. Kanga lõngad on peenikesed. Seetõttu on kangas õhuke ja kerge. 5
Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud
Ramjee Merlin-Hans Hiiekivi Lühidalt • Ramjee ehk lumivalge bömeeria on Hiina nõgese niinest saadav kiud, mis sarnaneb linasele, aga on valgem ja siidisema välimusega. • Ramjee on haruldane, väga peen ja kallihinnaline tekstiil-materjal. • Ramjeest saadakse tugevaimat looduslikku kiudu (ramjeekiudu), sellest tehakse kalleid pitse, riiet ja nööri. • Sel on suured südamekujulised, lehed, kaetud alumiselt küljelt valgete karvadega. Leviala • Seda kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas.. • Suurimad rahvusvahelisd ramjeetootjad on Hiina,
Lina kodumaaks peetakse Egiptust. Lina kasvatati ka Babüloonias, Assüürias ja Etioopias. Linataime kasvatatakse ka Eestis. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linakiud on suure imamisvõimega, nahal meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskusjuhitakse kiiresti eemale. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugavarõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamis-tingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega. Et muuta vähevenivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga. Linast eelistatakse kasutada naturaalselt, kuid teda leidub ka värvitult või pleegitatult. Linakiu omadused: · Õhku läbilaskev · Kangas tundub katsudes jahe · Niiskust imav
nende liitlased ajavad pea tagumise poole kiilaks, inglased aga kannavad vuntse. Iga üksikasi on oluline. Sõjavarustuses saab näha nii sõjakirveid, vibusid, odasid, mõõke, kilpe, kiivreid kui ka hobuste varustust jne. Kuningad, krahvid ja hertsogid kannavad tseremoniaalseid riideid. Kujutatud on ka lihtinimesi: talupoegi, puuseppi, kokki oma igapäevast tööd tegemas. Kuidas valmistati? See on tikitud villaste lõngadega linasele riidele. Villaste lõngade värvimiseks kasutati värvimiseks sobilikke taimi nagu öölill, sinerõigas ja krapp. Selleks, et värv jääks lõnga sisse, kasutati fermentatsiooni tehnikat.Lõngu kasteti tünnidesse, kus oli taimevärv ja siis lasti õhu käes kuivada.Seda korrati niikaua kuni saadi vastav toon, mida sooviti.
Viljeleti peamiselt miniatuurmaale ehk raamatumaale, ornamentaalseid kaunistusi, freskosid ehk arhitektuuriga seotud monumentaalmaale ning vitraaže. Maalikunst oli peamiselt religioosne, kujutades piiblistseene kirikute seintel ja akendel. Suur osa sellest oli puhtalt sümbolistlik ja illustratiivne. Miniatuurmaale valmistati käsitsi. Kaunistada peatükkide esimesi suuri tähti. 8. Näide vaibakunstist. Bayeux vaip ehk linasele kangale tikitud 70 meetri pikkune vaip 9. Mis ajastu kunsti peetakse gooti stiili kuuluvaks? Renessansi 10. Kust tuleb nimi gooti stiil? Termin pärineb Giorgio Vasarilt, kes kasutas seda alavääristavas tähenduses renessansieelse arhitektuuri kui millegi metsiku ja barbaarse kohta ja see tuleneb Itaaliat pärast Rooma keisririigi hävimist asustanud gootide hõimu nimetusest. 11. Mis on gootika põhitunnusteks ehituskunstis? Gooti arhitektuurile on iseloomulikuks
Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest (puidutselluloos) samuti on tehiskiudude tooraineks tselluloos, mida saadakse tselluloosirikastest puudest, esmajoones kuusk , pöök ja eukalüpt. Kiudude omadused sarnanevad puuvillasele ja linasele. Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupiltaoline tselluloosilahus pressitakse läbi peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse
kaunistavad poolrattamotiivilised põimpilud. Särk õmmeldi peenemast linasest riidest piha osas ja alaosa tehti jämedamast takusest riidest. Hallistes ja Karksis säilis naiste särk 19. Sajandil lõikelt kõige arhailisemana kogu Baltikumis.(Kaarma; Voolmaa 1981) Halliste neiul on punane villane vaipseelik, mis on äärtest kaunistatud pronksikarva ääristega. Naistel on musta värvi seelikud. Seelikut aitasid üleval hoida ning paigal hoida vöö. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega, mis eriti Karksis ja Hallistes olid hästi kitsad, peentest lõngadest kirjaga. Vana põlise kombe kohaselt lõikasid Halliste naised ja neiud oma juuksed kõrvust saadik lühikeseks ja neiud hoidsid oma juukseid koos peapaela abil, mis oli kootud kirivöötehnikas ning õmmeldi võruks kokku. Peapaela kaunistas lopsakas mitmevärviline kuklatutt. Abielunaiste traditsiooniline peakate oli umbes 1 m pikkuste
valutu, sest pärismaalasi seal ei elanud. Samuti ei hiilanud Madeira tollal ega hiilga ka nüüd metsloomade rohkusega. Heal juhul näeb seal mõnd jänest ringi silkamas ning metshane või -tuvi mööda lendamas. Teine asi, mis on Madeira maailmakuulsaks teinud, on sealsete naiste auktikandid. Funchalis tasub kindlasti sisse astuda broderiivabrikusse, mis on vabrik küll ainult nimetuse poolest: nii nagu XIX sajandi esimesel poolel, valmivad kaunid lille- ja taimemustrid linasele ja puuvillasele riidele käsitööna kodus. Vabrikus ringi kõndides võib näha, kuidas üksikud kohapealsed töölised mustri sinise värviga linale kannavad ja pisikeste aukudega tähistavad ning kodus töötavatelt naistelt tagasi saadud linikutest värvijääke välja pesevad, linikuid triigivad ja neist kääridega mustriauke välja lõikavad. Käsitöölistele makstakse 1000 piste pealt, kuid vaid väike osa turistide rahast jõuab suurima töö tegijateni. Kasutatud kirjandus:
Põllepaelte otsad ei jäänud seljale rippuma. Põllepaelad on soovitav õmmelda nii pikad, et neid saaks selja tagant läbi tuua ning ees sõlmida. Nii saab sõlme ilusasti vöökihtidega katta. Tikand (A 509:4724) A 509:4724 9 Vöö Naiste vööd olid kirjatud valgele linasele põhjale värvilise villase lõngaga. Ambla vööde kirjades domineerib roheline, mille kõrval on kasutatud helepruuni, sinist, madarapunast, vähemal määral ka muid värve. Ambla vööd on suhteliselt kitsad. Otstes on neil kas lahtised või palmitsetud narmad. Vöö tehti nii pikk, et see kandjale vähemalt kolm korda ümber ulatus. Vöö mähiti seelikuvärvli, abielunaistel ühtlasi ka põllevärvli peale. Kui kanti särki ilma seelikuta, siis mähiti vöö särgi peale
baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsusega laap · Kalgendi lõikamine · Järelsoojendus tera kuivatamiseks 1. etapp: 35-43ºC, iga 2 min tagant tõstetakse temp 1ºC, lisaks hoitakse 15 min TF (Str, Lb) 2. etapp: temp tõstetakse 55ºC, lisaks hoitakse 15-30 min · Segamine, vadaku eraldamine · Sadenemine, juustuteramass kogutakse linasele riidele, lastakse nõrguda, pärast lühiajalist seismist vormidesse · Pressimine üleöö · Soolamine 2-3 päeva 23% soolvees temp 10ºC · Juustu kuivatatakse, hoitakse temp 10-15ºC 10-14 päeva. Iga päev keeratakse ja hõõrutakse soolaga, juust kattub koorikuga · Soojas ruumis küpsemine. Soojendusreziim lisastarteri tarvis 20-24ºC, 3-8 nädalat. Sekundaarkäärimine st jääksuhkru tarbimine, lisastartermikrofloora
Kehasoojus ja niiskus juhitakse kiiresti eemale, seetõttu on linane meeldivalt jahe ja värske. Tänu vahaga kaetud pealispinnale on linakiud ka parema läikega kui puuvill ja ei võta mustust nii kergelt külge. Linane peab hästi vastu päikesevalgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugava rõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Lina on ilmastikukindlam kui puuvill. HOOLDAMINE: Linane kuivab kiiresti. Tal on tekstiilikiududest kõige suurem kuumuskindlus. Auruga või niiskelt kõrgel temperatuuril (3 punkti) triikides muutub linane siledaks. Linaste kangaste pesemisel tuleks vältida tugevat hõõrumist või tugevat masinaprogrammi. Kui linasest tooted niiskena seisma jätta, võivad tekkida niiskusplekid. Kiud ei ole nii kergelt pleegitatav kui puuvill ning pleegitamine rikub linakiudu.
Eriti hästi segunevad kiud looduslike kiudainetega. Moodali või viskoosiga seotakse polüesterkiude tavaliselt kleidi, ülikondade või kostüümide kangaste tootmiseks. Tänu sellele, et polüester talub hästi nii UV-kiirgust kui ka teisi ilmastikumõjusid valmistatakes temast purjeid, lippe ning kardinaid. Polüestrit kastutakse ka õmblusniitide, köite, kaablite, vati ja täitematerjali ja lausmaterjalide tootmises. Polüesterkiude lisatakse ka puuvillasele või linasele kangale, et muuta seda kergemini hooldatavaks ja vähem kortsuvaks. Polüestertooted on eriti kergesti hooldatavad ning masinas pestavad. Nad kuivavad kiiresti ja neid võib triikida keskmisel kuumusel. Polüesterkiududest saadud tooteid ei tohi liiga kuuma triikrauaga triikida, vastasel juhul võib toode sulama hakata. Samas ei ole polüesterkiust tooteid alati vajagi triikida, sest nad võivad ise sirgestuda. Polüester on
Võrumaa laulu- ja tantsupidu, kus esinevad kogu maakonna laulukoorid ja tantsugrupid.Rahvarõivad-võtsid Võrumaa ja setu mehed vene meestelt üle särgi pükstel kandmise kombe. Mujal Eestis kandsid mehed särki pükstes. püksisäärtele tõmmati peale põlvini ulatuvad sukad või kaeti sääred mähiste rasudega. Kaunistati üleriideid punase kaaruspaelaga.Võrumaal levisid punasest puuvillasest nn maagelõngast valgele linasele riidele sissekootud või tikitud kirjad. Selline kaunistusviis levis näiteks setudel laia, Võrumaa naiste särkidel aga kitsama kirjatriibuga varrukapäral. Mujal Eestis kohtame varrukate kaunistusi ainult värvlitel.Rõivad valmistati kodukootud villaset või linasest kangast. Linasest tehti särgid, naiste peakatted, põlled, suvised meeste püksid ja üleriided. Villasest õmmeldi mitmesugused pealisrõivaid, samuti kooti kindad, sokid ja sukad
ja näeb luksuslik välja. Linane on eriti vastupidav ja hästi tugev. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linasekiul on vähe õhuauke ja seetõttu on ta meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskus juhitakse kiiresti eemale. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugava rõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Linast eelistatakse kasutada naturaalselt, kuid teda leidub ka värvitult või pleegitatult. Hooldus: Linased tooted taluvad hästi kõrget temperatuuri. Värvitud tooteid soovitatakse pesta õrna pesu jaoks mõeldud vahendiga. Etikett rõivatoote sees viitab õigele pesemistemperatuurile ja sellele, kas seda toodet võib kuivatada pesukuivatusmasinas või mitte. Auruga või niiskelt kõrgel temperatuuril (3 punkti) triikides muutub linane siledaks. Mõned nõuanded:
ruudukujuline rätt, mis ääristati narmastega. Seda kanti kolmnurkseks kokkumurtuna. 5 Pealisrõivad 19. sjandil kanti triibuliste seelikutega villaest riidest avara rinnaesisega pidevseesilisi kampsuneid. Need on õmmeldud potisinisest kodukootud või mustast vabrikukalevist. Kampsun õmmeldi linasele voodrile. Kaelaauk on sügav ja servast läbi tepitud. Seesiriba oli ümberringi volditud. Varrukad kitsad, varrukaotstes lõhikud. Hõlmad on haakidega suletavad. Nooremad naised kandsid ka seesidega kampsuni lõike liistikut. Sajandi viimastel kümnenditel tuli piduliku kergema pealisrõivana kampsuni asemel laia seljaga linnamoeline jakk. Pikk-kuub õmmeldi süsimustast toimsest täisvillasest vanutatud riidest. Händadel on kaks
Guimarães ja Sives). Ainuke erand on Nisa. Kasutatakse dekoratiivseid motiive, nagu näiteks kuusekäbid ja lilled, Viano do Castelos kasutatakse ristikheina, kus pits näeb rohkem tülli moodi välja, ja meriheina, merikarpe ning kalu Vila do Condes. Tikand Madeira tikand on eriti hästi tuntud, kuigi Portugali mandriosa toodab ka imelisi õlarätte, laudlinu ja voodikatteid. Tuntuimad voodikatted (colcha) on pärit Castelo Brancost ja nendele on linasele riidele tikitud siid. Traditsioon on pikaajaline ja töö ise on vaevanõudev. Voodikatted moodustavad pruudi kaasavarast olulise osa. Populaarsed käsitööturud ja laadad Barcelos Keraamika laat neljapäeva hommikuti Sao Pedro de Sintra Antiigilaat kuu teisel ja neljandal pühapäeval Estremoz Keraamika turg laupäeviti Estoril Käsitöölaat (Feira do Artesonato) juulis ja augustis Santarem Põllumajanduslaat oktoobris Golega Hobuselaat novembris
Põhiliselt olid siinsete naiste pikulikud põlled 19.saj. esimesel poolel kirjust sitsist või õhukesest valgest puuvillasest nn. klaarriidest. Sageli olid põlled tikitriibulise kas koe- või trükimustriga. 19.saj. teisel poolel põlled muutusid. Neid hakati kuduma põiktriibulise alasega. Tulid moodi pitsäärisega valged põlled. Selliseid põlli kandsid sajandi lõpul ka neiud koduses riietuses, nooremad abielunaised aga enam kirikusse põlle ette ei pannud. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värvilise villase kirjaga. Alutaguse vöökirjadele oli iseloomulik rohelise värvi rohke esinemine. Vana tava järgi mähitivöö kõvasti ümber keha, et "süda oleks kõva". Õlakatted, ülevisked. 19.saj. keskpaigkaks olid Alutagusel naiste õlakatetena täiesti üldiseks saanud ruudukujulised narmasääristusega suurrätid. Varasemad suurrätid olid halli keskosa ja mustade või pruunide ääretriipudega, randiga, hilisemad läbiruudulised. Erinevalt sõbast, mis
ka hürdofoobia raviks. Taime seemned levivad loomade abil. Ramjee (RA,Ra) rami, Ramie, ramee ehk hiina nõges Ramjee on üks väärtuslikumaid ja kvaliteetsemaid kiudaineid, peenekiuline niinekiud, mis sarnaneb linasele. Hiina nõges on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas. Seda on kasvatatud juba ligi 6000 aastat. Kiudu kasutatakse käsitööniidina või niplispitsi valmistamisel, laudlinakangaste, kleidiriide, köie, nööri, kalavõrkude ja hinnalise paberi valmistamiseks.
tekstiili valmistamiseks. Elektroonika-tööstuses kasutatakse dzuudi elektromagnetlainete isoleerimiseks. Odav,vähe veniv, hea paindetugevus. Dzuudist tehakse näiteks põrandakatteid. Teadlaste hinnangul aitab dzuutkate elimineerida veesoonte halbu mõjusid, mistõttu on see kate eriti sobilik magamistuppa. RAMJEE (RA,Ra) - rami, Ramie, ramee ehk hiina nõges - üks väärtuslikumaid ja kvaliteetsemaid kiudaineid, peenekiuline niinekiud, mis sarnaneb linasele. Troopiline 2-3m kõrge taim annab 3 saaki aastas. Kiudu kasutatakse käsitööniidina või niplispitsi valmistamisel, laudlinakangaste, kleidiriide, köie, nööri, kalavõrkude ja hinnalise paberi valmistamiseks. KANVAA kangas Suhteliselt hõreda koega puuvillane või linane kangas. Kunstnikud teevad kanvaa kanga peale õlimaale. Kanvaa kangast tehakse ka käekotte ja kingi. Kanvaad kasutatakse palju ka tikkimisel. Loomsed kiud: Tuntumad loomsed kiud on vill ja siid.
papüürusrullidel.(neid on ainult säilinud egiptuses ja lähis-idas, mujal kliima tõttu ei säilinud). Kui al 4. saj pkr ei olnud ümber kirjutatud codex´ile, siis nad hävisid. Nii juhtus etruski kirjasõnaga. Järelikult ei pakkunud piisavalt huvi. Catullus´e teosed avastati renessannsi aja alguses. Kirjutati ümber huvipakkuvaid ladina ja kreeka tekste. Pealdiskirjad pärit 7-1 ekr. On säilinud linasel riidel- liber linteus- linane raamat. Linasele riidele kirjutati kultuslikke ja tähtsaid tekste, osad kirjutati ümber codex ´ile. Ladina keeles pole säilinud mitte ühtegi. On säilinud 1 liber linteus, etruskide oma, mis leiti egiptuses. Üks muumia oli mähitud liber linteuse sisse. Ei ole teada, miks just etruski käsikiri. Avastas austria-ungari alam, ostis turistina 19. saj., viis endaga kaasa viini. Peale surma kinkis vend zagrebi muuseumile. 150 ekr- 30 ekr. 30 cm lai, pikkus u 14 m. Tekst kantud risti tulpadena
annaabi.ee 
