...... 7 Saraevo 08.02. - 19.02.1984 .................................................................................................. 7 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. ................7 Calgary 13.02. - 28.02.1988....................................................................................................7 Albertville 08.02. - 23.02.1992...............................................................................................7 Lillehammer 12.02. - 27.02.1994............................................................................................8 Nagano 07.02. - 22.02.1998....................................................................................................8 Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002......................................................................................... 8 Torino 10.02. - 26.02.2006....................................................................................................
AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. 1960- Squaw Valley IX. 1964- Innsbruck X. 1968- Grenoble XI
2001/2002 4 24 2002/2003 2 41 2003/2004 5 3 47 2004/2005 4 3 70 2005/2006 17 11 38 2006/2007 11 5 TALIOLÜMPIAMÄNGUD 1994 Lillehammer 5 km KL 30 10 km Gundersen V 27 4 X 5 km teatesõit 12 1998 Nagano 30 km V 46 2002 Salt Lake City 30 km KL 7 15 km ÜS V 8
Lake Placid 1980 Kuld: Nikolay ZIMYATOV USSR Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aleksandr ZAVYALOV USSR Sarajevo 1984 Kuld: Thomas WASSBERG Rootsi Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aki KARVONEN Soome Calgary 1988 Kuld: Gunde Anders SVAN Rootsi Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Andi GRÜNENFELDER Sveits Albertville 1992 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Giorgio VANZETTA Itaalia Lillehammer 1994 Kuld: Vladimir SMIRNOV Kasahstan Hõbe: Mika MYLLYLAE Soome Pronks: Sture SIVERTSEN Norra Nagano 1998 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Niklas JONSSON Rootsi Pronks: Christian HOFFMANN Austria Salt Lake City 2002 Kuld: Mikhail IVANOV Venemaa Hõbe: Andrus VEERPALU EESTI Pronks: Odd-Bjoern HJELMESET Norra Torino 2006 Kuld: Giorgio di CENTA Itaalia Hõbe: Eugeni DEMENTIEV Venemaa Pronks: Mikhail BOTWINOV Austria Vancouver 2010
parimatest taliolümpial saavutanutest, mängis Di Centa olulisi avalikke rolle 2006 aasta taliolümpiamängudel Torinos. Ta oli ka üks kaheksast lipukandjast avatseremoonial. Lõputseremoonial osales ta autasustamisel meeste 50-km murdmaasõidu medalistidele, kus juhuslikult oli kuldmedali võitja tema noorem vend Giorgio Di Centa. 3 2 Saavutused Saavutused Olümpiamängudel Albertville 1992: pronksmedal 4x5 km Lillehammer 1994: olümpiavõitja 15 km vabastiilis olümpiavõitja 30 km klassikalises stiillis hõbemedal 5 km klassikalises stiilis hõbemedal 10 km tagaajamisvõistlus (vabastiilis) pronksmedal 4x5 km Nagano 1998: pronksmedal 4x5 km Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme 1991: hõbemedal 4x5 km pronksmedal 5 km klassikalises stiilis pronksmedal 30 km vabastiilis Falun 1993: hõbemedal 30 km vabastiilis hõbemedal 4x5 km Thunder Bay 1995: hõbemedal 30 km vabastiilis
esimeseks pääsukeseks suusatamise MM Falunis aastal 1974. Hoolitses selle eest, et Eestimaal toimunud võistlused vahendataks eeskujulikult teistele teleorganisatsioonidele ja ülemaailmsetesse spordiprogrammidesse. Korraldanud suurvõistluste tuleku ETV ekraanile, valgustas kohapealt neljasid suveolümpiamänge (Moskva 1980, Barcelona 1992, Atlanta 1996, Sydney 2000) ning seitsmeid taliolümpiamänge (Innsbruck 1976, Lake Placid 1980, Sarajevo 1984, Calgary 1988, Albertville 1992, Lillehammer 1994, Nagano 1998). Tallinnast kommenteeris aastatel 1964-1988 kaheksat olümpiat. Muid suurvõistlusi kogunes kümneid ja kümneid. 1970-1999 toimus suusatamise MM 12 korral. Uba oli platsis Strbske Plesos 1970, Falunis 1974, Lahtis 1978, Oslos 1982, Seefeldis 1985, Oberstdorfis 1987, Lahtis 1989, Val di Fiemmes 1991, Falunis 1993, Trondheimis 1997 ja Ramsaus 1999. Vahele jättis Thunder Bay 1995, kuna taastus sel ajal infarktist.
14riigi esindajad 16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908 1924 1936 11.OM toimumise koht ja aeg 1924 Pariis 1928 Amserdam 1932 Los Angeles 1936 Garmisch-Partenkirchen 1948 Sankt Moritz 1952 Helsinki 1956 Melbourne 1964 Tokyo 1968 Grenoble 1972 München 1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 1988 Soul 1992 Alberville 1994 Lillehammer 2000 Sydney 2002 Salt Lake City 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936 2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896 3)Johnny Weissmüller (USA) = ujumine = 1924 4)Gunde Svan (Rootsi ) = suusatamine= 1984 5)Emil Satopek (SLO)=k/j pikamaajooks= 1952 6)James Connolly (USA)=kolmikhüpe=1896 7)Nikolai Panin-Kolomenkin (RUS) =iluuisutamine=1908 8)Kristjan Palusalu (eesti)=maadlus=1936
Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika 1992 Barcelona Jalgrattasport Trekisprint Salumäe Mängis Håkan Rootsi 1994 Lillehammer Jäähoki Loob koondise eest. 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus 15 km 2002 Murdmaasuusatamine 37.07,4 City Veerpalu klassikatehnikas
6 -0.25 -0.09 2050 9.9 12.5 1.6 -0.26 -0.10 Rahvaarvu kasv. Allikas: U.S. Census Bureau International Data Base Norra rahvastikupüramiid 2011 7 Linnastumine Norra on jaotatud 19 maakonnaks (Oslo linn moodustab omaette maakonna): 1. Østfold (Sarpsborg) 2. Akershus (halduskeskus Oslo) 3. Oslo 4. Hedmark (Hamar) 5. Oppland (Lillehammer) 6. Buskerud (Drammen) 7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12. Hordaland (Bergen) 13. Sogn og Fjordane (Førde) 14. Møre og Romsdal (Molde) 15. Sør-Trøndelag (Trondheim) 16. Nord-Trøndelag (Steinkjer) 17. Nordland (Bodø) Norra maakonnad 18
Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel. Taavi Peetre ESMAABI 11. Millist esmaabi antakse verevalumi, turse ja valu vähendamiseks ning paranemise kiirendamiseks? - külm, näiteks jää või jahutavad spreid, geelid - rahulik eluviis - looduses olles aitab varemerohuleht, kare pool vastu nahka 12. Millist esmaabi antakse kuumarabanduse puhul?
koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine).Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle,
Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vanem rahvastik. Sündimuste näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus 10. Poisse on viimaste aastate jooksul rohkem sündinud kui tüdrukuid. 8. Linnastumine Norra on jaotatud 19 maakonnaks (Oslo linn moodustab omaette maakonna): 1. Østfold (Sarpsborg) 2. Akershus (halduskeskus Oslo) 3. Oslo 4. Hedmark (Hamar) 5. Oppland (Lillehammer) 6. Buskerud (Drammen) 7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12. Hordaland (Bergen) 13. Sogn og Fjordane (Førde) 14. Møre og Romsdal (Molde) 15. Sør-Trøndelag (Trondheim) 16. Nord-Trøndelag (Steinkjer) 17. Nordland (Bodø) 18. Troms (Tromsø) Pilt 10. Maakonnad 19. Finnmark (Vadsø)
Val di Fiemme (2003) 2. koht 15 km klassikalises 2. koht 10 km klassikalises 1. koht 5c+5f 3. koht 30 km vabatehnikas Oberstdorf (2005) 4. koht 10 km vabatehnikas 15. koht 30 km klassikalises 13. koht 4x5 km Olümpiamängud: Lillehammer (1994) 27. koht 5c+10f 12. koht 4x5 km Nagano (1998) 46. koht 30 km vabatehnikas SaltLakeCity (2002) 8. koht 15 km vabatehnikas DNF 10 km klassikalises 15. koht 5c+5f 25. koht vabatehnika sprindis 7. koht 30 km klassikalises Torino (2006)
o 1984 Los Angeles o 2008 Peking o 1988 Seoul o 2012 London o 1992 Barcelona Taliolümpiamängud o 1924 Chamonix o 1976 Innsbruck o 1928 Sankt Moritz o 1980 Lake Placid o 1932 Lake Placid o 1984 Sarajevo o 1936 Garmisch-Partenkirchen o 1988 Calgary o 1948 Sankt Moritz o 1992 Albertville o 1952 Oslo o 1994 Lillehammer o 1956 Cortina d'Ampezzo o 1998 Nagano o 1960 Squaw Valley o 2002 Salt Lake city o 1964 Innsbruck o 2006 Torino o 1968 Grenoble o 2010 Vancouver o 1972 Sapporo o 2014 Sotsi 7
23. Veebruar 1992 Olümpial asales 64 riiki 1810 sportlasega, neist 488 naist. Esmakordselt osalesid Alzeeria, Bermuuda, Brasiilia, Honduuras, Horvaatia, Iirimaa, Sloveenia ja Svaasimaa. Esmakordselt pärast 1964. aastat võistles Saksamaa ühendvõistkond. Eesti, Läti ja Leedu osalesid iseseisvate võistkondadega 56-aastase vaheaja järel. 16- aastane Toni Nieminen sai taliolümpiate kõigi aegade noorimaks olümpiavõitjaks. Ta sai suusahüpetes kaks kulda ja ühe pronksi. Lillehammer 12. 27. Veebruar 1994 Osales 67 riiki 1737 sportlasega, neist 520 naist. Esimest korda osalesid olümpial Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Iisrael, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Samoa, Slovakkia, Trinidad ja Tobago, Tsehhi, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa. Nagano 7. 22. Veebruar 1998 Olümpial osales 72 riiki 2302 sportlasega (sealhulgas 814 naist). Esimest korda osalesid Aserbaidzaan, Kenya, Makedoonia, Uruguai. Eestist võistles olümpial 25 sportlast
I taliolümpiamängud toimusid: 1968 Grenoble · Londonis · Chamonixis 1972 München · Garmisch-Partenkirchenis 1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 24.olümpiatule süütamise rituaal viiakse 1988 Soul läbi alates aastast: 1992 Alberville 1994 Lillehammer · 1928 2000 Sydney · 1932 2002 Salt Lake City · 1936 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936 2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896 3)Johnny Weissmüller (USA) = ujumine = 1924 4)Gunde Svan (Rootsi ) = suusatamine= 1984 5)Emil Satopek (SLO)=k/j pikamaajooks= 1952 6)James Connolly (USA)=kolmikhüpe=1896
toonud. Lauri Aus sai Barcelona olümpial grupisõidus viienda koha, ka maailmameister Jüri Jaansonilt oodati rohkem kui seda oli viies koht, mis kõigele vaatamata oli siiski kiiduväärne saavutus. Indrek Pertolson sai tubli 5. koha judos ja Jüri Tamm vasaraheites. Meie laskja Inna Rose läks olümpiale suurte lootustega, kuid inimlikud eksimused nurjasid võistluse. Helle Aro võistles aga Soome lipu all ja sai seitsmevõistlusel 18. koha. XVII taliolümpiamängud, Lillehammer 1994 Kihnu saare eestlaste perekonnast pärit Håkan Loob võitis Lillehammeris olümpiakulla Rootsi jäähokikoondise koosseisus. Eesti eest võistles suusatamise kahevõistluses Ago Markvardt, kes oli viies; Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt meeskondlikus kahevõistluses neljandad. Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 26 sportlast, kuid seekord medalit koju ei toodud. XXVI suveolümpiamängud, Atlanta 1996 Seekord võttis osa 44 Eesti sportlast,
· 2000 Sydney · 2004 Ateena · 2008 Peking · 2012 London Taliolümpiamängud · 1924 Chamonix · 1928 Sankt Moritz · 1932 Lake Placid · 1936 Garmisch-Partenkirchen · 1948 Sankt Moritz · 1952 Oslo · 1956 Cortina d'Ampezzo · 1960 Squaw Valley · 1964 Innsbruck · 1968 Grenoble · 1972 Sapporo · 1976 Innsbruck · 1980 Lake Placid · 1984 Sarajevo · 1988 Calgary · 1992 Albertville · 1994 Lillehammer · 1998 Nagano · 2002 Salt Lake City · 2006 Torino · 2010 Vancouver · 2014 Sotsi 20 Eesti spordimuuseum Eesti Spordimuuseum (lühend ESM) on üks riiklikest keskmuuseumidest Eestis. ESM on asutatud 1963. aastal. Muuseum asub Tartus Rüütli tänav 15, spordimuuseumi vastas asub Hugo Treffneri Gümnaasium. Eesti Spordimuuseum on Balti riikide suurim spordimuuseum.
1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika) 1994 Lillehammer, Bjørn Dæhlie (Norra) 2 kulda (15km jälitussõit, 10km Norra klassika), 2 hõbe(30km vaba, 4x10 teade) 1998 Nagano, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (50km vaba, 4x10 teade, 10km Jaapan klassika), 1 hõbe(15km jälitussõit) 2002 Salt Lake Andrus Veerpalu (EESTI) kuld (15km murdmaa), hõbe (50km City, USA vaba) Jaak Mae (EESTI) pronks (15 km murdmaa)
av Verner von Heidenstam och så småningom skulle de få kontakt med varandra. När Stänk och flikar publicerades hösten 1896 väckte dikten En morgondröm stor uppmärksamhet. 7 Under resten av sitt liv vistades han ofta på olika vårdhem och mentalsjukhus för att söka hjälp för sin alkoholism och mot sina psykiska problem. Från och till under den första halvan av 1890-talet tillbringade han flera år på anstalten Suttestad i Lillehammer i unionens Norge, där han bland annat kom att sammanställa sin tredje diktsamling Stänk och flikar som publicerades 1896.Fröding har kallats en "tillvarons utlänning". Hur det kan kännas att stå utanför, att vara en utomstående vid sidan av livet, kan man läsa i dikten En ghasel som han skrev under sin vistelse i Suttestad. I den skrev han bland annat: Många känner till att Fröding skrev en del dikter på en blandning av olika värmländska
J. Buckley, J. Kerry, M. N. oxidation, improve flavor, retain color, and O’Grady, and F. J. Monahan. 1996. Effect of oxygen stabilize microbial characteristics of foods scavengers and vitamin E supplementation on colour (Cutter 2006). stability of MAP beef. Proceedings of the 42nd International Congress of Meat Science and Additionally, any assessment of the envi- Technology, Lillehammer, Norway. ronmental impact of food packaging must Belcher, J. N. 2006. Review: Industrial packaging devel- consider the positive benefits of reduced opments for the global meat market. Meat Science 74:143–148. food waste in the supply chain (Marsh and Bell, R. G., N. Penny, and S. M. Moorhead. 1995. Bugusu 2007). The demand for pre-packaged Growth of the psychrotrophic pathogens Aeromonas
annaabi.ee 
